Sabotaaž otsingumootorites

Kui te kellestki kuidagi otsingumootoris mööda ei saa oma tulemustega, siis on võimalik ka teisi alla kiskuda. See ei ole just väga kerge ja ilmselt oleks konstruktiivsem selle asemel oma veebi arendada, aga võimalused on olemas. Hea ülevaate sellest annab Forbes’i artikkel The Saboteurs Of Search.

Meetodid (In Pictures: 7 Ways Your Site Can Be Sabotaged):

Spämm ehk Google Bowling – tee hulgaliselt spämmlehti mis viitavad konkurendile
Koputamine – leia konkurendi lehelt midagi reeglite vastast ja anna nad üles
Polsterdamine – tooda nii palju sisu, et konkurent lihtsalt ei mahu oma tulemustega pildile. Seda olen ise kasutanud (täiesti kogemata). Kunagi kuulus mulle teatavate märksõnade osas otsingumootorites kuus kuni kaheksa esimest positsiooni. See ei ole mulle enam oluline, kuid sellise tegevuse kordamine ei tohiks olla väga raske.
Autoriõigused (töötab USAs) – ütle otsingumootorile, et konkurendi sait kasutab loata materjale ja nad peavad selle asja selgitamise ajaks maha võtma.
Kopeeritud sisu – otsingumootoritele ei meeldi see, kui erinevad saidid kasutavad sama sisu. Tee suvalistel aadressidel konkurendi lehtedest koopiaid ja proovi need otsingumootorite indexitesse saada. Tulemuseks „duplicate content penalty“.
DOS rünnak – kui muud meetodid ei mõju, siis tuleb raskekahurvägi välja tuua. Denial of service rünakuga võetakse vastase server lihtsalt rajalt maha. See on juba päris illegalne tegevus.
Click fraud – kui konkurent kasutab märksõnapõhist reklaami, siis lakkamatult nende reklamidel klikkimine võib neid väga kurvaks teha ja sundida kampaaniast loobuma.

Minu soovitus on siiski oma pingutused positiivses suunas rakendada ja teha oma veeb nii rajuks kui võimalik, see kaitseb teie positsiooni otsingumootorites ja karma on ka parem.

You may also like...

2 Responses

  1. Ma pole samuti illegaalsete ja ebausate vahendite pooldaja, aga lakkamatu klikkimine ei aita. Google ja Yahoo pole nii lollid. Seal peaks juba proxysid kasutama.

  2. Teadja says:

    proxyst on vähe abi, neil pisut tõhusam kontroll ikka kasutusel.

    Tulles artikli juurde, siis tõesti nii mõningi neist reaalselt töötav ja oht olemas.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.