Äripäeva internetiturundus seminar

Äripäeva internetiturundus seminar

[lbmn_commentscount]

Eile toimus Äripäeva internetiturundus seminar. Päris huvitav üritus oli. Panen siia kirja mõned asjad, mis mingil põhjusel minu tähelepanu püüdsid.

Minu otsingumootorite ja märksõnade jutu peale tõi Peeter Marvet näite, kuidas märksõnadega ämbreid tehakse. Eestis on, olenevalt allikast, vaid kaks kuni kaheksa ehituskaupadega tegelevat ettevõtet (2, 4, 8, 5). See näitab kahte asja, märksõnade valik on väga oluline ja kivisse raiutud märksõnapuu, nagu infokataloogides kasutusel, ei õigusta ennast. Neti annab sellele päringule 60482 vastust.

Pets mainis ka Cory Doctorow artiklit, miks raamatu tasuta internetis avaldamine peaks aitama kaasa selle müügile – Cory Doctorow: Free(konomic) E-books.

Heikki Haldre Netikullerist rääkis blogidest ja sellest, kuidas neid oma turundusvankri ette rakendada.

Jaano-Martin Ots rääkis Klikivabrikust ja , kõva surfimehena, lainete püüdmisest. Praegu peaks küll olema viimane aeg, millal internetilainet püüda. Jaano näitas ühel slaidil ka 2500 aastat vana reklaami, mis oli joonistatud amfora peale “buy me and you’ll get a good bargain”.

Minu jutt üritas anda ülevaate, millest oleneb see kas te jääte inimestele internetis silma või mitte. Eesmärgid, kanalid, tarbija käitumine jne. Mainisin ka neti.ee sitemapi kasutamist.

Tõnis Hinnosaar rääkis statistikast ja mõõtmisest. Mida mõõta, kuidas mõõta, mis vahendeid kasutada (Google Analytics). Ta lisas ka seda, et statistika kogumiseks on meil masinad olemas, kuid lõpuks peab inimene saadud andmeid analüüsima ja sellest mingid mõttestatud järeldused tegema.

Kristina Randver ütles, et interneti kasv toimub praegu juurde tuleva raha arvelt, mitte teiste kanalite summade ümberjaotamisest. Viimaseid Emori numbreid vaadates tekkis mul mõte, et aasta lõpuks võib internetist saada meediakulutustelt kolmas kanal ajalehtede ja tele järel. Igal juhul eaks see juhtuma järgmisel aastal. Lisaks sellele tuli välja, et iga nädal teeb 70000 inimest internetis mingi ostu (vajab täpsustamist). Minu jaoks täiesti uskumatuna tunduv number oli see, et inimesed kulutavad päevas üle nelja tunni teleka vaatamisele.

Tanel Talve rääkis peamiselt konkreetsetest reklaamikampaaniatest. WMG on oma kampaaniatest päris suurepäraseid numbreid välja pigistanud. Näiteks bännerite CTR (click-through rate) suurusjärgus 15 kuni 19 protsenti. Tanel mainis ka seda, et mõnikord on mõistlik oma kampaania nädalavahetusele ajastada, sest siis on hinnad odavamad, kuid soovitud kontaktid saab ikkagi kätte.

Peaaegu ükski esineja ei saanud läbi mainimata tulemusi mõõte ja vajadust testida, testida, testida.

[lbmn_postpagination]

[lbmn_authorbio]

About us and this blog

We are a digital marketing company with a focus on helping our customers achieve great results across several key areas.

Request a free quote

We offer professional SEO services that help websites increase their organic search score drastically in order to compete for the highest rankings even when it comes to highly competitive keywords.

Subscribe to our newsletter!

Veebikoolitus tegijatele (WordPress)

DreamGrow korraldatav WordPressi koolitus internetiturundajatele toimub 17. juuni 2009. Koolitus on mõeldud…
Continue reading

E-turundus eksperiment

E-turundus eksperiment toimub DreamGrow veebis. Eksperimendi eesmärgiks on selgitada, kui palju saab…
Continue reading

999 äriideed

Eile postitasin Dreamgrow blogisse jutu sellest, kuidas ideed ei maksa midagi. Seal…
Continue reading

Intervjuu Seth Godin’iga

Nüüd on üleval intervjuu Seth Godin'iga, mille tarbeks hiljuti küsimusi kogusime. Intervjuu…
Continue reading

Küsimused Seth Godin’ile

Eelmine nädal leppisin Seth Godin'iga kokku, et teen temaga intervjuu. Kui soovid…
Continue reading

Nüüd on internet väikese tähega!

Natuke vähem kui aasta tagasi kirjutasin, et internet kirjutatakse suure ja väikese…
Continue reading

Sinu positsioon neti.ee otsingus

Panime DreamGrow lehele üles vahendi, mis aitab teada saada, millisel postitsioonil on…
Continue reading

Info visualiseerimine

Natuke ajaviidet :) Leidsin huvitava mänguasja nimega Wordle. Sellega saab blogisid ja…
Continue reading
[lbmn_commentscount]
    • Tarvo
    • October 12, 2007

    jaanomartin: väga huvitav mõttekäik.
    Kas Sa tahaksid tuua Eestist internetiäri näiteid?
    Kes on liiga vara ujuma hakanud, ehk laine eest ära ujunud omal jõul?
    Kes võiks olla praegu murduva laineharjal ja kohe kukkuda ja kes on juba kukkunud? Kes mõnulevad lainetel?

    Ise pakuks liiga vara ujuma hakanud ja siis veel murdlaine alla jäänuks projekti mega.ee.
    Kindlasti oli Osta.ee, mis hakkas vara ujuma aga suutis laine ära oodata.
    Ja liiga hilja hakkasid interntiäris ringi surfama Soov ja Kuldne Börs.

    Mis veel…

  1. Suurepärane kommentaar. Selle ümber võiks terve raamatu kirjutada 🙂 (turundusest ja majandusest ma pean silmas)

    • jaanomartin
    • October 11, 2007

    Priit, see surfitarkus on tegelikult palju sügavam, kui ühe slaidi pealt näidata saab.

    Mõned tõsiasjad, järgi proovitud 😉

    Laine ees pole vaja liiga vara ujuma hakata, sest:
    1. laine võib osutuda sõiduks kõlbmatuks ja raiskad lihtsalt energiat;
    2. kui laine on sõidetav, oled ise õigeks hetkeks valesse kohta ujunud ja ei saa ikka hoogu sisse.

    Lainet tuleb oodata õiges kohas. Sõidust ei saa asja, kui lainele liiga kaugele vastu minna. Aga ka turvaliselt kaldal passides ei jõua õige laine ajaks enam kohale. See ootamise koht on natuke niru küll. Märg, õõtsuv ja ebakindel. Ka vaade on seal lainete vahel hoopis teine, kui kaldalt, sest sa oled kaelani sees. Ja silmad soolast vett täis. Kuigi kõrgelt kaldalt võib õige laine lihtsamalt ära tunda, saavad sõita ainult need, kes õiges kohas on oodanud.

    Kõige suurem jõud on neil lainetel, mis varakult tipust murduma hakkavad. Nendega on kaks varianti:
    1. üldse mitte püüda, laine alt läbi sukelduda ja järgmist oodata;
    2. sõita, aga siis pead olema nii kõva mees, et murdumise alla ei jääks.

    Internetilaine on selline tugevamat sorti laine, kusjuures mitme murduva laineharjaga. Nendega saabki kõige rohkem nalja.

    Liiga vara ujuma hakanud mehed rabelevad veel ikka omal jõul ega saa lainejõust täiendavat hoogu.
    Mitmed uljamad on murduva laineharja alla jäänud, puristavad ja neelavad vett. Mõned aga sõidavad mõnuga. Ühed on vanad kalad, kes teavad lainete käitumist. Teised aga lihtsalt õnnelikud algajad, kellel vedas.

    Mida surfajad aga kindlasti teavad, on et ükski laine ei jää viimaseks. Alati tuleb järgmine, millega saab jälle sõita.

 

Leave a Comment

Priit Kallas

This is author biographical info, that can be used to tell more about you, your iterests, background and experience. You can change it on Admin > Users > Your Profile > Biographical Info page."

You may also like...

3 Responses

  1. jaanomartin says:

    Priit, see surfitarkus on tegelikult palju sügavam, kui ühe slaidi pealt näidata saab.

    Mõned tõsiasjad, järgi proovitud 😉

    Laine ees pole vaja liiga vara ujuma hakata, sest:
    1. laine võib osutuda sõiduks kõlbmatuks ja raiskad lihtsalt energiat;
    2. kui laine on sõidetav, oled ise õigeks hetkeks valesse kohta ujunud ja ei saa ikka hoogu sisse.

    Lainet tuleb oodata õiges kohas. Sõidust ei saa asja, kui lainele liiga kaugele vastu minna. Aga ka turvaliselt kaldal passides ei jõua õige laine ajaks enam kohale. See ootamise koht on natuke niru küll. Märg, õõtsuv ja ebakindel. Ka vaade on seal lainete vahel hoopis teine, kui kaldalt, sest sa oled kaelani sees. Ja silmad soolast vett täis. Kuigi kõrgelt kaldalt võib õige laine lihtsamalt ära tunda, saavad sõita ainult need, kes õiges kohas on oodanud.

    Kõige suurem jõud on neil lainetel, mis varakult tipust murduma hakkavad. Nendega on kaks varianti:
    1. üldse mitte püüda, laine alt läbi sukelduda ja järgmist oodata;
    2. sõita, aga siis pead olema nii kõva mees, et murdumise alla ei jääks.

    Internetilaine on selline tugevamat sorti laine, kusjuures mitme murduva laineharjaga. Nendega saabki kõige rohkem nalja.

    Liiga vara ujuma hakanud mehed rabelevad veel ikka omal jõul ega saa lainejõust täiendavat hoogu.
    Mitmed uljamad on murduva laineharja alla jäänud, puristavad ja neelavad vett. Mõned aga sõidavad mõnuga. Ühed on vanad kalad, kes teavad lainete käitumist. Teised aga lihtsalt õnnelikud algajad, kellel vedas.

    Mida surfajad aga kindlasti teavad, on et ükski laine ei jää viimaseks. Alati tuleb järgmine, millega saab jälle sõita.

  2. priit says:

    Suurepärane kommentaar. Selle ümber võiks terve raamatu kirjutada 🙂 (turundusest ja majandusest ma pean silmas)

  3. Tarvo says:

    jaanomartin: väga huvitav mõttekäik.
    Kas Sa tahaksid tuua Eestist internetiäri näiteid?
    Kes on liiga vara ujuma hakanud, ehk laine eest ära ujunud omal jõul?
    Kes võiks olla praegu murduva laineharjal ja kohe kukkuda ja kes on juba kukkunud? Kes mõnulevad lainetel?

    Ise pakuks liiga vara ujuma hakanud ja siis veel murdlaine alla jäänuks projekti mega.ee.
    Kindlasti oli Osta.ee, mis hakkas vara ujuma aga suutis laine ära oodata.
    Ja liiga hilja hakkasid interntiäris ringi surfama Soov ja Kuldne Börs.

    Mis veel…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *