Sevenline internetiturundus

Eile pidasin EBSis loengu internetiturundusest. Aitäh Katri Keremile selle võimaluse eest. Tänan kõiki, kes kohale tulid ja loodan, et oli huvitav. Nagu lubatud panen siia välja ka viidatud lingid ja ka PDFi presentatsiooni slaididest. Neile kes ettekannet ei näinud, ei pruugi slaididest suurt kasu olla, sest need on mõeldud just lisaks jutule mitte eraldi infoallikana.

Nüüd siis viidete juurde:

Sisustruktuuri loomisel ja keskkonna arendamisel kasutan sellist lihtsat Exceli tabelit.

Search Engine Rankings abil saab näha, millisel positsioonil on keskkond erinevates otsingumootorites mingi märksõna sisestamisel.

Märksõna otsing Elioni lehel annab aimu sellest, kui palju mingit märksõna neti.ee keskkonnas ühe nädala jooksul otsitakse. Selle vahendi miinuseks on see, et tulemusi saab ühe sõna kaupa. Näiteks: kui sisestate kasutatud autod saate vastuseks auto ja kasutatud otsingute summa. Selle vahendi rahvusvahelised analoogid võib leida siit (tihti väga aeglane) ja siit.

Kui palju linke teie kodulehele viitab saab teada Marketleap Link Popularity Check abil. Sealt saab teada ka seda, kui palju teie keskkonna alamlehtedest on otsingumootorites indekseeritud (Search Engine Saturation) ja samuti seda, mis positsioonil te otsingumootorites olete (Keyword Verification)

Selleks, et oma koduleht otsingumootoritele meeldivaksks teha peab kodulehe sisuhaldustarkvara vastama järgmistele tingimustele.

Koht kust sai alguse Eesti esimene Google pomm, mille üheks eesmärgiks oli proovida, kuidas lingid töötavad.

Colour Contrast Analyser aitab välja selgitada, kas valitud värvid on ikka kasutaja silmadele mõeldes hea valik või mitte.

Lühike ülevaade Google Analytics teenusest ja lisaks koodijupp, mille abil saab jälgida ka Eesti otsingumootoritest tulevaid päringuid.

Kogu suurepärane pildimaterjal minu slaididel on pärit saidist stock.xchng.

Share This

Täna toimus Äripäeva internetiturunduse seminar, millel huvitavamad esinejad oli alati põnevaid numbreid pakkuv Kristina Randver TNS Emorist, Allan Sombri Delfist ja Eesti võimsaima meediakanali Neti looja Kain Kalju.

Kõige põnevam, mida Kristina rääkis oli see, et midagi on toimumas meediakasutuses. Nimelt on esimese kvartali internetreklaami maht kasvanud võrreldes eelmises aasta sama ajaga 69 protsenti!!! Kroonides tähendas see 13 miljonit, mis on kolmandik kogu eelmise aasta mahus. Ta lisas ka seda, esimene kvartal ei ole tavaliselt internetireklaamis just kõige tugevam. Tundub, et asi hakkav ilmet võtma. Pakuksin siin välja, kohvipaksule vaadates, et selle aasta internetireklaamile tehtavad kulutused võiksid olla ligikaudu 75 miljoni krooni juures.

Kain andis põneva ülevaate Neti statistikast. Näiteks üllatas mind natukene see, et Neti on rohkem kataloog, kui otsingumootor. Nimelt jagunevad kasutajad keskkonnas järgmiselt. 170 tuhat neist kasutab kataloogi tehes seal 700 tuhat klikki ja 130 tuhat inimest kasutab otsingufunktsiooni tehes otsingutulemustel 600 tuhat klikki. Huvitava numbrina tõi ta välja ka asjaolu, et Neti on rohkem kui 70 protsendi brauserite avalehaks ja neti avalehte vaadatakse 2 miljonit korda päevas.

V Teooria: Kõige huvitavam osa Kaini jutust aga ei puudutanud üldse Netit vaid vaid hoopis seda, millal on suurem tõenäosus, et inimesed bänneril klikivad. Ta nimetas seda V teooriaks ja see nägi välja nii:

Selle tõdemuseni on ta jõudnud Hoti ja teiste lehtede statistikat uurides ja Kaini argumentatsioon oli väga asjalik.

Allan Sombri Delfist suurendas Eesti 2005 internetireklaamimahtu 90-100 miljoni kroonini lisades sinna ka summad, mis on kulutatud netikuulutustele ja infokataloogidele võrgus. Selliselt arvutades oli internetireklaamimaht eelmisel aastal ligikaudu 8 protsenti kogu meediamahust. Allan tundis imestust ka selle üle, miks on Eestis jaemüüjad nii kehvasti internetimeedias esindatud. Ülemaailmselt on and 47 protsendilise mahuga suurimad reklaamijad B2C sektoris. Eestis aga suured jaemüüjad internetis praktiliselt ei esine (Rimi, Selver, Prisma). Lisaks tõdes ta, et meediareklaami TOP 10 ettevõtetest pooled internetis reklaami ei tee (näiteks P&G).

Linnar Viik rääkis nullturundusest ja sellest, kuidas internet enda jaoks efektiivselt ja võimalikult väikeste kulutustega tööle panna.

Interflora turundusjuht Ingmar Kaup rääkis oma praktilistest kogemustest e-äri ajamisel.

Veebiagentuuri ADM Interactive loovjuht Erki Peinar andis teada kuidas paistab e-turundus veebiagentuuri pilgu läbi ning milised on töötavad ja mittetöötavad lahendused.

Minu esinemine puudutas üldisemalt seda, mis on internetiturundus ja mis suunas see areneb. Rääkisin meedia killusutmisest seoses tarbija loodud meedia tõusuga (consumer generated media), kuidas interaktiivsus mõjutab tarbija käitumist ja mis suunas need trendid viitavad.

Lähiajal peaks Äripäev välja panema ka ettekannete materjalid, siis lisan siia ka viite. Minu ettekande slaidid saab zippitud pauerpointina siit.

Share This

Esinesin tänasel Äripäeva Kaubandusseminaril. Minu jutu peamine iva oli see, et jaekaupmeestel on aeg hakata tõsisemalt interneti poole vaatama. Aluseks oli mõningal määral see postitus Eesti internetikaubanduse olukorrast. Soovijad saavad siit alla laadida ettekande Jaekaubandus ja internet PowerPointi faili.

Ettekannet koostades sattusin sellisele huvitavale raamatule, mida peaks lugema iga jaekaupmees ja lojaalsusprogrammide looja: Scoring Points: How Tesco is Winning Customer Loyalty.

Share This

Mida me kõik tahame? Tähelepanu! Tähelepanu tahame endale ja oma kodulehele, ajaveebile, toodetele, firmale ja nii edasi jne. Eturundusel andis Peeter Marvet ülevaate sellest, mida teha, et inimeste tähelepanu ära teenida.

Mõned huvitavamad mõtted, mis meelde jäid olid järgmised. Inglise keelse termini “to pay attention” tõlkimine tähelepanuga maksmiseks, mis kirjeldab väga hästi selle tegevuse sisu. Aeg on meie kõige kallim vara ja kui me otsustame seda kellegi või millegi peale kulutada, siis tahaksime ka midagi vastu saada. Näiteks, kui te käesoleva ajaveebi eest oma ajaga maksate, siis loodan, et saate vastu huvitavaid nõuandeid ja uusi mõtteid, sest kui see nii poleks, siis lõpetaksite ju selle keskkonna lugemise.

Teine huvitav mõte oli tähelepanuga maksmise ühik, milleks Peeter pakkus välja žesti. Žest on see, kui te kellelegi viitate, temast kirjutate, mainite teda allikate hulgas jne. Mulle tundub, et žest oleks siis selline tegevus millest ka märk maha jääb, sest vaid lehe lugemine ei anna vist päris žesti mõõtu välja. Aga see on juba mu oma pooleldi seeditud mõte.

Praegu kuhugi linkida ei ole aga Marveti jutt peaks mingil hetkel ka mp3 kujul välja ilmuma. Soovitan seda kõigil kuulata. Suure osa oma ettekandest rajas Pets sellele infole Creating Passionate Users.

Share This

27. veebruaril toimub altex marketing’i järjekordne Eturundus seminar pealkirjaga Mis teeb kodulehe edukaks?. Põnevaimaks esinejaks tundub olevat Peeter Marvet, kes räägib tähelepanu võitmisest ja kuidas muuta kliendid oma müügimeesteks. Seekordne üritus toimub tavapärasest väiksemas saalis, kuid 250 krooniga saab endale koha kindlustada. Hiljuti tegi altex tasuta kättesaadavaks ka eelmiste ürituste audiosalvestused (sealt võib leida ka minu esinemise NB! 35MB mp3).

Share This

Täna toimus Äripäeva seminar teemal Kuidas valida interneti sisuhaldustarkvara? Päris põnev oli. Päeva vedas Kristjan Otsmann Mina rääkisin sellest mis on sisuhadustarkvara ja mida selle valimisel silmas pidada. Mõned ütlesid, et oli asjalik ettekanne aga võibolla olid nad lihtsalt viisakad. Minu peamiseks sõnumiks oli, et ärge valige tarkvara ja tehnoloogilist lahendust, valige endale partner, kas teid pidevalt abistab ja aita süsteemi kogu selle elueajooksul hallata. (powepoint faili saab siit 8,2MB)

Lisaks mainisin seda, et minu arust on iga sisuhaldustarkvara kaks olulist komponenti adminkeskkonna kasutajasõbralikkus ja kliendipoole otsingumoootorisõbralikkus. Kui adminliidest on raske kasutada, siis on sellest piina pikaks ajaks ja kui leht ei levi ning selle külastajaid ei käi, siis ei täida see oma eesmärki. Jagasin laiali materjali, mida vaadata sisuhaldustarkvara puhul internetiturunduse seisukohast. Selle infi võib leida ka Sevenline lehelt ja kes soovib võb arvutisse laadida endale ka eriti ilusa PDF-faili.

Hea oli näha, et Open Source ei maga. Seminaril oli esindatud Typo 3, mida Eestis pakub Active Systems. Huvitav on märkida, et Typo 3 baasil valmistatud kodulehti on ilmselt rohkem, kui kõik Eesti tootjad kokku on üles pannud.Suurtest tegijatest olid kohal Struktuur, Saurus ja Aspit.

Ja ikka tõusis üles küsimus, miks pagana pärast peab iga veebitreial endale kohe oma sisuhaldustarkvara looma. Enamus teigijatel ei jätku ju jaksu oma süsteemi korralikult välja arendada.

Päeva nael oli aga Infotarga bossi Jüri Rossi esinemine, mis oli lõbus, tempokas ja huvitav, võttes kokku tema e-poe kogemused aastas 1998 kuni tänaseni. 2005. aastal oli nende e-poe käive peaaegu 37 miljonit krooni ehk ligikaudu kuuendik käibest.

Share This

12. jaanuaril 2006 toimub Äripäeva seminar teemal Kuidas valida interneti sisuhaldustarkvara?

Üritus kestab terve päeva, 9:15-16:40. Mina räägin 10:30-11:30 teemal Mis on sisuhaldustarkvara ja kuidas seda valida? Oma asjadest räägivad Active Systems (Typo 3 CMS), Aspit, Digital Fruit (Cactus 3 CMS), Piksel (Kodukass), Saurus, Struktuur Meedia (AutomatWeb Sisuhaldus), Ebeling Data (CMS WebEditor) ning Krabi ja Mask (Haldus).

Share This