Sevenline internetiturundus

Neti on oma mõne nädalataguselt, 750 tuhat unikaalset kasutajat, positsioonilt natuke alla tulnud. Eks neil on ikka elu raske, kui selline konkurent nagu Delfi Otsing rajult kliente ära tõmbab.

Täna sain Delfilt kirja, milles pakutakse võimalust end nende suurepärases otsingukeskkonnas reklaamida. OK, konkurentsis pole ju midagi halba ja kolme võrdse tegija: Delfi, Google ja Neti puhul areneks teenuse kvaliteet ja oleksid paremad hinnad.

Mis mind aga seda postitust kirjutama pani oli pakkumises olnud lause:

Natukene arusaamatuks jäi ainult, miks ei ole välja toodud neid näitajaid, mille alusel on Delfi Otsing arvestatuim Eestis. Delfi kogu portaalil ligikaudu 40 protsenti vähem külastajaid, kui Netil. Esimese hooga kättesattunud saitide statistika näitas Netit, Google ja Delfist tulevate päringute suhteks 46:20:1. Täiesti mitteteaduslik meetod ja valim ei ole ka representatiivne, aga siiski usaldan neid andmeid rohkem.

Share This

Sellise pealkirja all annab CNet teada, et Google reklaamikäive on Suurbritannias möödumas tipp telekanalite vastavast näitajast (The death of TV: Google to smack down UK’s top channels). See on oluline verstapost ja ka meie turundaja võiksid sellest õppust võtta. Tavaliselt oleme eelkäijatest kolm või neli aastat maas. Ise kipun arvama, et meie interneti kasutamise numbrid lubavad juba praegu panna internetiturundusele Ühendriikide ja Suurbritanniaga sarnast kaalu ja need, kes seda praegu teevad saavad veel mitmekordset kasu, sest saavad ujuda nö „vabas vees“.

Üks oluline küsimus on see, kas Google reklaamikäive tuleb teiste kanalite arvelt või on tegemist reaalse kasvuga reklaamieelarvetes? Mulle tundub, et tegemist on mõlemaga. Paljud väikesed ettevõtted, kes pole kunagi teles reklaaminud leiavad, et reklaam otsingumootorites on tulemuslik ja taskukohane, samas otsivad suuremad tegijad üha rohkem võimalusi kulude optimeerimiseks ja suunavad üha suurema osa turunduseelarvest internetti. Nagu ma eelmine nädal kirjutasin võiks interneti minevaid summasid märgatavalt suurendada.

Share This

Käisin eelmine nädal ühel EVEA üritusel, kus Robin Gurney rääkis internetiturundusest. Kuulajates tekitas kõige rohkem elevust raha küsimus. Kui palju siis ikkagi kodulehe arendamisele ja internetiturundusele raha eraldada? Robini väga hea vastus oli, et kohtle oma kodulehte, kui müügimeest ja eralda talle ka sama palju raha.

Olen viimasel ajal paljude mahukate lehtede omanikega rääkinud ja see on ikka tohutu aeg, mis korraliku kodulehe arendamisele kulub. See on mõõdetav sadades, isegi tuhandetes, tundides. Kui keegi ei taha neid tunde ise kulutada või ei oma piisavalt teadmisi, et sellega edukalt hakkama saada, siis tuleb lihtsalt need tunnid kinni maksta.

Näiteks võib võtta kas või käesoleva ajaveebi. Oletame, et 300 postituse tegemiseks on kulunud 200 tundi (tegelikult ilmselt natukene rohkem, aga mõõtnud ei ole). Lisaks arvestan ainult kirjutamisele (ja kirjutamise käigus mõtlemisele) kuluvat aega. Sellele lisandub strateegiatöö, tehniline osa, märksõnad, linkimine ja palju muud. Siit saab igaüks ise järeldada, kui palju, see töö väärt võiks olla. Töö ise pole ju midagi väärt, kui tulemusi ei tule, aga pean ütlema, et olen oma investeeringuga rahul.

Oluline on ka see, et kui praegu pooleli jätaks ja mitte midagi enam lehele ei lisaks, töötaks sait veel aastaid edasi.

Share This

Värske uuringu põhjal ulatuvad USA ettevõtete turunduskulutused 2006. aastal 615 miljardi dollarini, millest 90 miljardit dollarit ehk 14,6 protsenti moodustab internetiturundus. Samas moodustab reklaam internetis kogu reklaamikulutustest vaid 6 protsenti. See näitab, et interneti võetakse üha tõsisemalt,aga enamus rahast kulutatakse mujal, kui reklaamipinna ostmiseks.

Kui suur osa Eesti ettevõtete turunduseelarvest kasutatakse internetis? Kui mainisin hiljuti ühele firmajuhile, et 20-25 protsenti turundusrahadest võiks suunata interneti vaatas ta mind, kui hullumeelset. Selle peale hakkasin mõtlema, et kuidas jaotada näiteks 500 tuhandest eelarvet erinevate tegevuste vahel nii, et internetis maksimaalne kasu välja pigistada.

Share This

See nädal on haigus, töö ja kooli asjad nii palju aega võtnud, et täna siis ainult üks link: hirm ja kujutlusvõime puudumine.

Share This

Kui vaadata viimast kümmet postitust, siis kuus neist on otseselt Googlega seotud. Sellest võib jääda mulje, et ma olen mingi Google maniakk. Ma kasutan päris mitmeid Google vahendeid: otsing, AdSense, AdWords, Analytics, Gmail, Orkut, Earth, Maps, News, Video ja nii edasi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Tahtsin viidata sellele, et Ühendriikides paistab internetiturundus vaikselt juba peavoolu tungivat ja sellega seoses võiks oodata plahvatuslikku kasvu internetireklaamiga tegelevate ettevõtete käivetes. Gord Hotchkiss, SEMPO juht, kirjutab hiljutise ajurünnaku käigus tekkinud mõtetest:

Pärast mõningasi arvutusi ja spekulatsioone jõuab ta järeldusele, et Google käive võiks kasvada kuhugi 200 miljardi dollari suurusjärku, mis tõstaks nad Fortune 500 tabelis kolmandele kohale. See number võib olla natukene suurem või väiksem aga üldise trendiga olen ma päri. Eriti veel selles valguses, et Google kätte jõuab 25 protsenti kogu internetis kulutatavast turundusrahast. Siit tekivad mitmed mõtted ja küsimused, mida nädalavahetusel heietada.

Esiteks, kui raha on üle, siis nende numbrite valguses oleks GOOG ostmine väga mõistlik tegevus. Praegu 426 dollarit maksev aktsia võiks nende ennustuste realiseerudes ulmelisi kasvunumbreid näidata. (Hoiatus: Kui te nüüd eelneva jutu peale aktsiaid tormate ostma ja vägeva hävingu osaliseks saate, siis ei tasu mind süüdistada. Kogu see aktsiajutt on mu oma fantaasia vili ja selle seos reaalsusega ei pruugi olla üks-ühene).

Millal meil asi internetiturunduse vallas liikuma hakkab? Varasema kogemuse põhjal võiks arvata, et meil toimuvad muutused kolm kuni viis aastat päras ameeriklasi. Praegu aga tekitab sõna internetiturundus enamus inimeste silmades tühja pilgu ja on aru saada, et kõigest veel aru ei saada.

Samuti ei pruugi kõik asjad meile otse üle tulla, sest meie turu eripäraks olev väiksus võib märgatavalt muuta seda, kuidas asjad tööle hakkavad. Eestis praegu toimuv tohutu kasv internetireklaamis on hea, aga bännerid, mille arvelt see kasv tuleb on üks suhteliselt väheefektiivne moodus end internetis promoda ja sellisel kasvul on kuskil ka piir. Loodetavasti annab käesolev ajaveeb ka oma panuse sellesse, et turundajad hakkaksid oma eelarveid targemalt kasutama.

Share This

Seth Godin’i Permission Marketing on põhjapanev raamat sellest, kuidas internetiajastul turundada. Kui täna hakkavad need mõtted juba mõnedele kohale jõudma, siis oma kirjutamise ajal olid nad lausa revolutsioonilised. Raamat on kirjutatud 1999. aastal, enne dotcom mulli lõhkemist ja seetõttu mõnes kohas päris kentsakas, näiteks öeldakse, et Amazoni looja Jeff Bezos on teel miljardäri staatusesse.

Oma sisult on raamat eesrindlik ka praegu, seitse aastat pärast kirjutamist ning võib arvata, et seal soovitatav turunduspraktika muutub aja jooksul valdavaks, sest huupi lahmimine muutub üha vähem efektiivseks.

Kui veel mõnda aega tagasi oli kehvade müüginumbrite raviks üks retsept – suurenda reklaamieelarvet, siis praeguseks on jõutud küllastumiseni ja meediast tulev sihtimata reklaam on muutunud ühtlaseks müraks.

Inimeste tähelepanu on piiratud ja seda jagatakse vaid vähestele. Selleks, et võita inimeste tähelepanu ja saada neilt luba endaga suhelda on vaja palju rohkem vaeva näha, kui lihtsalt suure reklaamivasaraga ringi vehkida.

Permission Marketing: Turning Strangers Into Friends And Friends Into Customers on kohustuslik kirjandus kõigile turundajatele. olenemata sellest kas nad tegutsevad internetis või mitte.

Share This

Guy Kawasaki juhtis hiljuti paneeli, kus 16-24 aastased ameerika noored rääkisid oma tehnoloogia ja meedia kasutamise harjumustest. Guy Kawasaki Hosts Next Generation Insights on tunni pikkune video, mis aitab mõista, kuidas noored eelnevatest põlvkondadest erinevad.

Kel pole aega video vaatamiseks võib leida kokkuvõtte Guy lehelt - Is Advertising Dead?. Natuke pikema ülevaate leiab siit GM, Dell and Nike: Why the Bubble Generation Won’t Buy From You. Milline on Eesti noorte käitumine pole küll täpselt teada, aga sellel on kindlasti ühiseid jooni ameeriklastega. Need, kes tahavad selle sihtgrupini jõuda peavad mõtlema, kuidas teha seda efektiivsemalt, kui suure telenuiaga lagipähe lajatades.

PS Samas on oluline tähele panna, et inimeste arvamus reklaamist ja reklaami mõju inimestele ei ole otseses seoses. Kunagi oli EPLis päevaküsimus, millele vastajatest teatas 90 või 95 protsenti, et reklaam neid ei mõjuta. Pean nentima, et kuulun selle mõjutatava 5 protsendi hulka.

Share This

Internet Eestis 2006

Internet on meil vaikselt nii meinstriimiks saanud, et enamus selle kirjutise lugejaid ilmselt ei kujuta ettegi, et kuskil on inimesi, kes interneti ei kasuta. Keskkonnad nagu Neti ja Delfi liiguvad oma külastatavusnumbritega kõigi aegade parimate tulemuste kandis.

Kui kasutajate hulk on meil juba päris hea, siis turunduskanalina kasutatakse võrku ikkagi häbiväärselt vähe. Kasv on aga raju! Esimesel poolaastal kasvas reklaami maht internetis 74 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Samas on internet 5 protsendiga ikka veel kõige vähem kasutatav meediakanal. On siiski oodata, et internet möödub lähitulevikus välireklaamist.

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma väga naudin internetis vilkuvaid bännereid, siis ei vasta see päris tõele. Bännerreklaami toimimisse ma eriti ei usu. Selliste reklaamide maht kindlasti veel kasvab, aga kuna nende efektiivsus pidevalt langeb, siis ei taha enamus reklaamijaid neid varsti enam kasutada.

Seega mõõdavad Emor ja teised sarnased uurijad asja, mis omab üha vähem seost tarbija käitumise mõjutamisega. Olenemata sellest meeldib mulle näha internetireklaami kasvu. Olulisem on siiski vaadata, kui suur osa koku turundus eelarvest suunatakse internetti. Lähiaastatel hakkab üha suurem osa turunduseelarvetest minema e-kanalitesse. Ma ei imestaks eriti, kui e osakaal jõuaks viie aastaga kolmandiku või isegi pooleni keskmise ettevõtte turunduseelarvest. Üldine meediakulutuste mõõtmine ei pruugi seda peegeldada, sest seal valitsevad vanal moel reklaamijad. Nendeks on suured jaemüüjad, tarbekaubad ja muu pudipadi ehk asjad, mille müümiseks on vaja sõnum jõuga tarbija pealuu sisse taguda.

PS Üks huvitav number, mida pole tükk aega kuskil näinud on Google kasutatavus Eestis. Google on Neti ja Delfi järel kolmandal kohal 146 tuhande külastajaga päevas (kevadel 2006). Rate.ee puudumine Top5 tekitab küll natukene kahtlust selle info pädevuses, aga on vähemalt mingi mõõdupuu.

Share This

MarketingSherpa on välja tulnud järjekordse ülevaatega internetiturunduse teemadel. Tähtsamate leidudega saab tutvuda siin Top 7 Results From MarketingSherpa’s Search Benchmark Study. Kuna see artikkel on tasuta vaid 10 päeva, siis toon siin ära ka olulisemad punktid (tõmmake endale kindlasti PDF, siis pole hiljem muret, et ligi ei pääse).

Üks oluline tähelepanek on see, et kui reklaamile otsingumootorites kulutatakse 2006. aastal ligi kolmandiku võrra rohkem raha, kui 2005. aastal, siis lehtede optimeerimisele kuluvad summad kasvavad vaevalised 7 protsenti ja selle osatähtsus kogu kulutustes on langenud 10 protsendile. Ilmselt on asi selles, et mida rohkem tuleb mängu uustulnukaid, seda vähem teatakse võimalustest, mida annab kodulehe optimeerimine. Tulemusena makstakse kodulehe külastajate eest rohkem, kui võiks.

Rahaliselt leiti kõige tulusam olevat turundus läbi otsingumootorite. Peaaegu 70 protsenti vastanutest pidas seda kõige tulusamaks turundusmeetmeks internetis. Sellele järgnesid uudiskirjad ja tasuline reklaam otsingumootorites.

PDFis on ka huvitav eyetracking heatmap selle kohta, kuidas inimesed Google tulemusi vaatavad.

Share This