Sevenline internetiturundus

Nüüd on üleval intervjuu Seth Godin’iga, mille tarbeks hiljuti küsimusi kogusime. Intervjuu leiad DreamGrow ajaveebist.

Share This

Eelmine nädal leppisin Seth Godin’iga kokku, et teen temaga intervjuu. Kui soovid oma küsimuse ka Seth’ile esitada, siis mine vastava DreamGrow internetiturundus blogi postituse juurde ja ja kirjuta oma küsimus kommentaariks. Homme võtan küsimused kokku ja saadan ära. (Siia võib muidugi ka küsimuse kommentari lisada).

Share This

Guardian ja New York Times kirjutasid neuromarketingist. Ajuskänneerimise arenemisel on võimalik teadlastel ja turundajatel üha paremini mõista, mis meid ostuotsuseid tegema paneb. Kui siiani on ostukäitumise kohta infot saadud uuringute ja küsitluste abil, siis neuromarketing aitab täpsemalt aru saada, mis ajus toimub. Uuringute ja küsitluste probleemiks on see, et nad ei ole vahetud, inimesed ei tea, mida nad mõtlevad ja kui teavad ei pruugi seda alati välja öelda.

Üha suurem osa meie tegevusest kolib veebi ja sellega seoses tekkivaid andmeid saab analüüsida, kui nüüd sellele analüüsile lisada ka neuromarketingist tulenev ostukõitumise mõistmine, siis varsti saab turundaja vajutada nuppu „müü“ ja inimene ostab.

Altiklid: Neuromarketing could make mind reading the ad-man’s ultimate tool, If Your Brain Has a ‘Buy Button,’ What Pushes It? ja üks natuke põhjalikum ülevaade Neural Predictors of Purchases.

Share This

Tegin mina silmad lahti ja vaatasin, et kuldmunad on tulnud. Kuigi ma ei arva, et munadel oleks mingit mõtet turunduslikust seisukohast (väljaarvatud valmistajaagentuuri turundamisel), Otsustasin vaadata, mida siis see aasta heaks peeti.

2007. aasta oli esimene, mille jooksul ma ei ole praktiliselt vanameediat tarbinud. Ma ei vaata telekat ja lehti loen episoodiliselt. Välireklaam on vast kanal, millega mind kõige paremini tabada, aga seal teevad reklaamiinimesed erakordseid pingutusi, et sõnum tarbijani ei jõuaks (värvivalik, kirja suurus, teksti maht jne). Seetõttu viskasingi pilgu ainult neti finalistidele.

Kuna ma pole kõige taiplikum inimene, siis jäi mul arusaamatuks, mida Delfi artikkel, täpselt loetles. Erali lehel puudus võitjate kohta info.

Kaks auhinda, mis Delfis mainutud olid Kandiline Muna Bling-Bling Award: Blingmees ja Kandiline Muna Style Award: Vertigo.

Blingmees meeldis mulle väga. Oleks võinud ka stiiliauhinna saada. Hea leid oli Blingmehe Orkuti profiili loomine, sellele oleks võinud ka saidist viidata. Paar tehnilist apsu hakkas silma, aga need ei seganud üldist elamust. Hea kraam.

Teine netiteemaline auhind oli Vertigo. See oli ikka täiesti masendav oo-jeez-paneme-brošüüri-veebi-ning-lisame-kellad-ja-viled veeb. Mul võttis ikka tükk aega enne, kui ma aru sain, kus klikkida ja see juhtus pigem kogemata. Minule, kui vanale Flashi-sõbrale, oli tegemist punase rätiku näitamisega.

Millest alustada? Muusika annab kodulehele hoopis uue dimensiooni ja jääb arusaamatuks, miks kõik seda oma lehel ei kasuta. Muusika väljalükkamise koht oli peidetud samasse kohta kuhu menüü. Ma olin oma kõlarid kogemata liiga valjuks unustanud ja nii hakkas kohe suurem rabistamine…

Tekstide loetavus ja suurus olid väga kehvad, mis tulenes suuresti kaldus oleva Times fondi kasutamisest. Põhimõtteliselt on võimalik leida ka halvemini loetav font, aga ilmselt ei olnud selle jaoks eelarves raha.

Oli veel palju huvitavaid funktsioone. Uute akende avamine sama veebi piires, mis ei anna inimestele infot vaid sunnivad neid Flashi laadimist jälgima. Üks väga lõbus koht oli reserveerimine. Veeb, mis koosneb peamiselt kelladest ja viledest, palub oma kasutajatel teha broneeringud telefoni või maili teel, isegi pisikest veebi vormi ei ole viitsitud teha. Mis siin ikka lamajat peksta… Kurb on, et keegi kasutajatele ei mõtle.

Huvitav on see, et kui ma otsisin tugeva usability taustaga kujundajat, siis üks soovitus oli Loovvool… eeee… tõsiselt või?

Kiire ülevaade ka ülejäänud kuuest finalistist interneti kategoorias.

Otepää Snowtubing – nende lehte kasutan viimased pool aastat, näitena sellest, miks on täis-Flash otsingumootorite mõttes halb. Tehniliselt ja esteetiliselt väga ilus, mina nii ei teks.

Rotermanni koduleht läheb jälle sinna laseme-kasutajal-Flashi-laadimist-vaadata saavutuste hulka… ja mitte vähe. Aga, et mingit jama ei oleks, siis ajame ta ka navigatsiooniga segadusse. Nii võib loota, et järgmise Flashi laadimine jätab talle võimaluse eelmisel lehel kogetut seedida. Tegijad on tabanud ka ideed, et taustamuusika aitab oma brändi palju paremini tarbija teadvusesse tembeldada. Ma juba valin muusikat, mida meie veebis kasutada. See oleks vast üks mõte, mis aitaks meil kliendile oma uuenduslikkust ja rõõmsameelsust kommunikeerida.

Viru Valge. Vau! Disainer ja programmeerija sõbralikult näe, ulatavad teineteisele nüüd käe. Mulle tõesti meeldivad ilusad, ja tehnoloogiliselt hästi teostatud, asjad. Aga! Seda ei peaks tegema kasutajamugavuse arvelt! Võtame kasutajalt ära tuttava navigatsiooni, paneme ta ootama, ajame ta segadusse… oo-jee… kus nüüd meie bränd mühab kasvada. Soovitaksin väikest eksperimenti. Jooge ära pool pudelit Viru Valget, siis minge nende retseptilehele ja vaadake, kui mõnus seda kasutada on.

EMT je R2 – So what? Nende kohta ei ole eriti midagi öelda, lihtsalt mingid suvalised veebid. Miks nad siin on? Filler? Praegu ma kaevan endale auku Need on need veebid, mis ei kasuta iga asja jaoks rajult Flashi ja seega võiks Flashi-sõbrad öelda, et näed mingit emotsiooni ei teki… Oma kasutatavuselt on nad kindlasti mitmest eelnevast paremad. Aga see, et me otseselt kasutajat ei takista, ei tohiks veel olla aluseks sellise ürituse finalistide sekka jõudmiseks.

SEB Õppelaenu kampaania on sellepärast huvitav, et ma ise võtsin just SEBist õppelaenu. Tõsi vahetult pärast kampaania lõppu ja seega jäin mp3-mängijast ilma. Asjaolu, miks ma seda hiljem tegin on muidugi see, et me ei teadnut kampaaniast midagi. Tuleb tunnistada, et ega ma polnud ka, oma vanuse tõttu, sihtgrupp.

Lehest siis natuke. Põhimõttselt peaks ta minema sinna „so what“ kategooriasse. Huvitava lahendusena on siin kasutatud seda, et lisainfo andmise asemel saadetakse kasutaja ettevõtte avalehele, kust ta peab siis ise tee õigesse kohta leidma. „Õppelaenu tingimusi uuri lähemalt“ viitab otse www.seb.ee peale. Äkki oleks võinud üldse siia saata www.sebgroup.com? Sealt oleks juba mõne klikiga õppelaenutingimused üles leidnud.

OK! Aitab nüüd tatipritsimisest. Ma tean küll, et keegi ei hinda, ega saakski hinnata, reklaami efektiivsust, ROId, kasutatavust jne. Tegelikult hinnatakse ainult pilti ja kellade-vilede esmast mõju. Lõpuks kogu selle jutu „so what“: ärge sihtige mune, sihtige kasutajat! Tehke nii, et tal hea oleks ja kliendile sellest, mida teete, ka kasu oleks.

Share This

Seth Godin’il on kinnisvaramaakleritele head nõu. Anna sisse lahkumisavaldus! See on Plaan A neile, kes hakkasid kinnisvaramaaklerieks buumi ajal ja ei suuda edasisete arengutega sammu pidada.

Samuti on tal Plaan B neile, kes arvavad, et sadagu või pussnuge, nemad jäävad ikkagi kinnisvaramaakleriteks. Advice for real estate agents (quit now!)

Share This

Ma olen ammu arvanud, et lepingud peaks laskma kopiraiteril üle vaadata. Tulemus peaks olema loetav, abivalmis, bränditundega ja juriidiliselt korrektne. Seth Godin kirjutab sellest nii After the lawyers.

Share This

Viimasel ajal on väga palju asju kuhjunud ja pole olnud mahti siia midagi kirjutada. üritan ennast lähiajal parandada. Seniks aga mõned viited, mis silma on hakanud ja jagamist väärivad.

• ProBlogger kirjutab sellest, millised ajaveebi postitused toovad kõige suurema tõenäosusega lugejaid ja viitajaid. 7 Types of Blog Posts Which Always Seem to Get Links and Traffic.
   
• Nädalavahetusel lugesin juhtimisguru Tom Peters’i veebi ja leidsin sealt päris palju põnevat nii juhtimisest kui ka turundusest. Üks uskumatult ilmselege, aga enamus juhtide ja turundajate poolt eiratud asi on see, et naise ruulivad (XAlways Women—The Whole Picture PPT). Vaadata tasuks kolme kohta: Free Stuff, Special Slides (presentatsioonide slaidid) ja loomulikult blogi postitused.
   
• Igavlemise peletamiseks võib proovida mustri-märkamise-mängu Guess-the-google, milles kuvatakse pildid Google Image otsingust ja mängija peab ära arvama millis otsingusõnaga on tegemist. Päris põnev asi!
   
• Web 2.0 auhinnad, mille on kokku pannu SEOmoz.org. Hindamise suhtes võib nii mõneski kohas eriarvamusele jääda, aga see nimekiri tuletas meelde vanu või aitas leida uus teenuseid, mis on päris asjalikud.

Share This

Täna Kristiine Prisma ebainimlikult pikas kasssajärjekorras olles mõtlesin, et keegi võiks võtta üles jälle selle drive-throug jaekaupluse idee. Tellid veebist ära ja õhtul koju minnes sõidad autoga luugi juurest läbi saad pauna kätte ja võit ajas on vinge. Kunagi ammu-ammu, enne esimese internetimulli lõhkemist, Selver pakkus sellist teenust, aga tol ajal oli ilmselt kasutajate arv liiga väike, et asi ennast ära tasuks.

Oluline on siin see, et klient läheb ise kaubale järele, mitte ei pea pool päeva kodus kullerit ootama. Kui arvestada seda ajavõitu, mis tuleb poe ja järjekordade vältimisest, siis oleks ma nõus isegi tavalisest natuke kõrgemat hinda maksma.

Kaupmeestel peaks ka elu lõbusam olema. Pole vaja nii palju põrandapinda ja kassasid. Kuna tellimuse ja täitmise vahele jääb alati mingi viive, siis on võimalik ka logistikas võita nii, et kõik on rõõmsad. Miks keegi seda ei tee?

Seniks aga, kui infosüsteemid ja logistika ei ole veel välja arendatud, võiksid poed korraldada kalleid päevi, näiteks igal neljapäeval on kõik kaubad 20 protsenti kallimad. Kampaaniad oleksid näiteks osta kolm saad kaks jne.

Share This

Leidsin täna sellise põneva koha, kus on turundusalased testid neile, kes soovivad oma teoreetilisi teadmisi proovile panna. Näiteks Marketing - Introduction to Marketing Mix, Market Analysis või Marketing Objectives and Strategy. Testid on suhteliselt lihtsad, aga aitavad natukene inglisekeelseid turundustermineid kinnistada.

Share This

Loen praegu Chris Anderson’i raamatut The Long Tail, mis on kirjutatud, ajakirjas Wired 2004. aasta oktoobris ilmunud, essee arendusena. Seal on mainitud, et kui pakutava kauba valik ei ole füüsiliselt piiratud, siis on mõttekas müüa võimalikult suurt valikut kaupu.

Näidetena on toodud, et online videolaenutaja 55 tuhandest nimetusest laenutatakse 95 protsenti vähemalt kord kvartalis. Raamatud, mis on Amazoni toplistis 100 tuhandest tagapool teevad 25 protsenti käibest. iTunes on ostetud iga lugu vähemalt korra ja neid on miljoneid.

Asja iva on siis selles, et kõigele leidub ostja ja isegi, kui müüa vaid üks ühik, siis olematute käitlus- ja ladustamiskulude tõttu on ka see tegevus kasulik.

Inglisekeelsel turul on kõik muidugi väga roosiline. Kas aga Eestis saab selline „pika saba“ efekt kunagi tööle rakenduda? Meie turg on mitukorda väiksem, kui Amazoni raamatute või iTunesi lugude valik. Kiire otsing Eesti keskkondades näitas, et need ei ole sugugi põhjatud. Kui hästi läbi mõelda saab esimesele päringule null vastust.

Näen siin kahte võimalust. Esiteks jätkuv automatiseerumine teeb pikale sabale müümis isegi Eestis äriliselt mõtekaks. Teine võimalus on see, et rahvusvahelised tegijad muutuvad ajapikku maakeelseks, võtatavad müüki ka meie loojate toodangu. Eestikeelsed blogijad ja muud ääreala sisutootjad ilmselt aga päevatööst niipea loobuda ei saa.

Share This