Sevenline internetiturundus

Offline kanalitest otsingutesse

iProspecti hiljutine uuring näitab, et otsingumootorid muutuvad kasutajate seas üha olulisemateks. 55 protsenti kasutajatest, kes olid vanemad kui 25 aastat, arvas, et otsingumootorid on nende veebikasutamises viimase aastaga tähtsamaks muutunud. 18 kuni 24 aastaste seas oli see number juba 72 protsenti. Üle poole internetikasutajatest (54%) sooritab vähemalt ühe otsingu päevas.

iProspect Offline Channel Influence on Online Search Behavior uuringu peamine küsimus oli aga, selgitada välja kuidas muud meediakanalid mõjutavad otsingumootorite kasutamist. Tähtsamateks kanaliteks osutusid siin telereklaam. 37 protsenti uuritavatest ütles, et telereklaam on mõjutanud neid otsingumootori abil lisa infot otsima. Teiseks mõjutajaks, mida nimetas 36 protsenti inimestest, oli sõbra või tuttava käest kuuldud info ja kolmandal kohal, 30 protsendiga, oli ajalehe- ja ajakirjareklaam. Kõik need numbrid on umbes veerandivõrra suuremad nende seas, kes kasutavad otsingumootoreid igapäevaselt.

Kõige olulisem number selles uuringus on see, et 39 protsenti nendest, kes läksid mõne muu kanali mõjul otsingut sooritama, jõudis lõpuks ka reaalse ostuni reklaamitud ettevõttest. Vastav tee näekb kõige otsesemal kujul välja nii: TV > otsing > firma koduleht > ost. Neid tulemusi vaadates või aru saada, miks USA kindlustusfirmad just sellist telest-veebi taktikat kasutavad. Olenemata sellest, et tele efektiivsust üha madalamaks peetakse võib sellest , mõistliku kasutamise korral, päris palju abi olla.

Share This

Usability guru Jakob Nielsen kirjutab sellest, et pani tähele seda kuidas kõik lehe elemendid, mis näevad välja nagu reklaam, jäävad kasutaja tähelepanuta. See nii nimetatud bänneripimedus on nii kapitaalne, et inimene väldib isegi neid lehe osi, mis ei ole reklaam, kuid meenutavad mingil määral reklaami. Näiteks US Census Bureau lehel olev Population Clock meenutab sedavõrd reklaami, et vaid 14 protsenti kasutajatest taipas sealt USA hetke rahvaarvu vaadata. Ülejäänud 86 protsenti hakkasid selle numbri leidmiseks saidi sugavustes tuhnima.

Bänneripimedus ei ole mingi uus leid. Sellest on räägitud juba kümme aastat, kuid ikka ja jälle tuleb välja, et kasutajate klikkima panemiseks on vaja reklaam võimalikult sisusarnaseks teha. Samuti töötavad hästi igasugused tüngabännerid, näiteks dialoogiaken reklaamina. Nielsen kirjutab ka sellest (Banner Blindness: Old and New Findings), et olenemata kasutajate erinevast lehelugemise stiilist jagavad nad oma „pimedust“ reklaami suhtes. Kolm erinevat eyetracking pilti näitavad, kuidas kasutaja lehti loevad ja millele nad üldse tähelepanu ei pööra. Mõned asjad siiski jäävad silma:

Delfi hakkab kohe, kohe oma videoklippidesse reklaami müüma, seega võibolla tasuks seda katsetada.

Neid tähelepanekuid tuleks hoolsasti silmas pidada, sest vastasel juhul võib see, mida üritate välja tuua, hoopis kaduma minna.

Share This

Kuulasin eile teleseminari, kus Gord Hotchkiss (Enquiro) ja Stefan Tornquist, (MarketingSherpa) tutvustasid oma viimase ärikasutajate uuringu tulemusi (How Business to Business (B2B) Purchasers Buy).

Kuidas ärikasutaja otsingut tehes käitub? 74 protsenti meist klikib orgaanilistel otsingutulemustel. 13 protsenti klikib PPC-reklaamil, mis on tulemuste kohal ja 7 protsenti reklaamil, mis on tulemuste kõrval. Orgaanilistest tulemustest saavad enamus klikke 4-5 esimest kirjet. Navigatsioonilise otsingu sooritajad esimesest lehest tavaliselt kaugemale ei lähe. Järgmistele lehtedele jõuavad vaid need, kellel on mingi tõsine uuring käsil.

Uuringus olid kasutajad jagatud nelja ostufaasi: Awareness, Research, Negotiation ja Purchase. Otsingumootorite tähtsus on kõige suurem kahe esimese faasi ajal (Awareness, Research). Tootja sait muutub läbi ostutsükkli üha olulisemaks kanaliks.

Kodulehe kõige tähtsamaks faktoriks pidasid B2B kasutajad selget ja kergesti leitavat hinnainfot, sellele järgnes konkreetne toote info. Sellega on otseselt seotud ka kodulehe külastamise eesmärk, milleks on ülekaalukalt: hinnad ja tooteinfo.

Paljude Eesti firmade kodulehe avasõnad on „Oleme 19xx. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev…“. Awareness ja Research faasis on tähelepanu firmainfo vastu väga madal, see tõuseb mõnevõrra Negotiation ja Purchase faasis, aga on ka siis kasutajale kõige väiksema tähtsusega info. Nüüd on vähemalt konkreetsed faktid, millega tõrjuda inimeste soovi seda infot avalehel edastada.

Info edastamisel on oluline, et te ei paneks kasutajat lineaarsesse infovoogu, milles on raske ühelt osalt teisele hüpata ja sirvida: video, podcast, Flash demod ja muu selline. Info peaks olema esitatud selliselt, et kasutaja saab silmadega sirvida. Tekstipõhine, tabelite, graafikute ja eraldi välja toodud punktidega (nad ju tegelikult ei loe).

Lisaks sellele puudutati ka teemat, et üle 80 protsendi suurettevõtete lehtede kujundused on ühte tüüpi ja kuidas eyetracking näitab, et see pole sugugi optimaalne lahendus. Seega pole alati mõtet suurte pealt maha teha, lootuses, et äkki nad teavad, mida nad teevad.

Peamine asi, mida siin tähele tasub panna on see, et orgaanilised otsingutulemused on erakordselt tähtsad ja nende asendamine märksõnapõhise reklaamiga jätab teid ilma enamusest potentsiaalsetest klientides.

Share This

DoubleClick Performics poolt läbiviidud uuring näitab, et emad (“moms” segment) kasutavad väga agaralt otsingumootoreid enne ostude sooritamist (on/off-line) ja reiside planeerimisel. (Searcher Moms – A Search Behavior and Usage Study).

86 protsenti küsitletutest arvas, et otsingumootorid on kõige efektiivsem meetod info hankimiseks. 70 protsenti emadest kasutab otsingumootoreid info kogumiseks enne online ostu sooritamist ja 57 protsenti teeb seda ka offline ostude korral. 64 protsenti kasutab otsingumootoreid selleks, et leida konkreetset kohta kust osta.

Tulemusi kommenteerides ütles Scott Haiges, ROI Research Inc juht, et sellele sihtgrupile reklaamides peaks kindlustama, et kampaania sisaldaks endas ka hästi planeeritud otsingumootorite-kampaaniat.

See on oluline signaal praegu veebis kehvasti esindatud suurtele kaubanduskeskustele ja jaekettidele. Meil pole isegi kõige progressiivsemad tegijad veel seda mõtet pähe saanud, et jooksvatesse kampaaniatesse otsingumootoreid kaasata. Ameeriklased on meist selles osas 3-4 aastat ees. See aga annab vaba vee neile, kes kohe praegu katsetama asuvad.

Share This

2004 aastal välja tulnud Enquiro ja MarketingSherpa uuring B2B ostukäitumisest on olnud abiks paljude keskkondade arendamisel ja ärikliendi otsingukäitumise mõistmisel. Värskes uuringus, Busines to Business survey 2007(vajalik tasuta registreerumine), on ostjad jagatud erinevatesse rollidesse ja püütud leida vastuseid, mis nende ostuotsuse tegemise juures kõige olulisem on. Võib öelda, et tegemist on kulda väärt materjaliga.

Share This

Natuke üle aasta tagasi kirjutasin, kuidas Googel Analyticsile selgeks teha, et meil siin Eestis on mõned otsingumootorid, millest neil aimugi pole. Ilmselt jäi see postitus paljudel nägemata ja nüüd on mitmes kohas see teema jälle üles tulnud Larko, Teller, Tarmo. Altex lisab sellele veel terve trobikonna väiksemaid Eesti saite, ma ise seda siiski ei rakenda, kuna ei pea mitmeid neist põhimõtteliselt otsingumootoriteks, aga eks see ole maitse küsimus. Kui vene keelega tegemist tuleb, siis on Rambler ja Yandex kindlasti olulised otsingumootorid.

Ise kasutan siiani sellist koodijuppi:

Share This

Nagu näitab TNS Metrix on interneti kasutamine jõudsalt arenemas. Huvitava kokkusattumusena jõudsid kolm suuremat keskkonda Eestis eelmisel nädalal ilusate ümmarguste numbriteni. Hot 300000, Delfi 500000 ja Neti 800000 unikaalset külastajat (Eesti interneti kasutajate arv on sama allika andmetel 730000 :). Vinge! Palju õnne kõigile!

Share This

Eelmisel nädalal saavutas neti selle, mida ma juba kaua oodanud olem tema TNS Metrixi unikaalsete kasutajate arv nädalas möödus viimasest Emori poolt antud Eesti internetikasutajate arvust (vastav tulemus oli 732556). Palju õnne Eelmise nädala teised saavutused olid need, et ka Delfi ja postimees jõudsid uutele kõrgustele vastavalt 449 ja 236 tuhande külastusega. Miks ma sellest kogu aeg kirjutan on see, et kõik kes pole veel interneti kohale jõudmist märganud oma silmad avaks.

Share This

Seoses eksamitega koolis ja muude tähtsate asjadega on siin natukene aega vaiksem, kui tavaliselt. Kui midagi huvitavat silma jääb siis üritan ikka ära mainida ja vähemalt asjalikke viiteid postitada.

Viimasel ajal on olnud palju juttu sellest, et page view on enda statistilise näitajana ammendanud ja üritataks leida uut mõõdikut selle asemele. Paar huvitavat postitust selle kohta:

2007: The End Of The Page View

Size doesn’t matter: The distributed media economy

Share This

Sellele küsimuse vastuse saab ennustada teades sinu suhtlemiseelistusi. 75 protsenti täiskasvanutest kasutavad emaili rohkem kui IMi. 75 protsenti teismelistest kasutab IMi rohkem kui emaili ja 30 protsenti teismelistest ütleb, et ei kujuta elu ilma IMita endale ette (sama arvab ainult 17 protsenti täiskasvanutest.). Sellised tulemuseni jõudis hiljutine AP-AOL uuring.

Mina kuulun selgelt lubjakate sekka. IM ei ole mulle võõras, kuid peamiselt liigutan sõnumeid siiski e-posti teel. Ma ei ole harjunud mingit olulist teemat IMi kaudu arutama ja arvan, et mail on selleks palju sobivam kanal. Niisama lobisemiseks on aga sobivam skaip, telefon või tuleks üldse ise kohale minna.

Näost näkku suhtlemine (või audiokontakt) on esmane ka ERITI oluliste teemate käsitlemisel. E-kanalid on ikkagi peamiselt info edastamiseks. Otsustamine, läbirääkimine,veenmine, need käivad ikka vanal heal käsitsi meetodil.

Share This