Sevenline internetiturundus

Kuna ma postitan praegu vaheldumisi siia ja Dreamgrowsse, siis mõtlesin, et panen siia ka viite üles. Uhiuus magistritöö Eesti eksportööride internetiturundusest.

Share This

Bännerite, kampaanialehtede ja pakkumiste testimine on väga oluline ja aitab tihti kordades rohkem külastajaid tegutsema panna. Leidsin sellise koha nagu Jonathan Mendez’i blogi, milles peamiselt sellest räägitaksegi.

Paar huvitavat pealkirja sealt:
Multivariate Element Test Variations
The Power of Brand to Influence Outcomes or Why Brands Will Always Rule Digital
MVT Element Selection - Strategy & Tactics

Tasemel kraam

* multivariate testing

Share This

The Networked Readiness Index 2007–2008 rankings paneb Eesti 20. kohale, pärast Jaapanit ja enne Prantsusmaad. Palju õnne meile

Share This

Täna märkasin, et Google Analytics võimaldab nüüd graafikuid vaadata ka kuu ja nädala kaupa. Sellest olen ammu puudust tundnud. Peamine eelis nende vaadete puhul see, et silutakse välja juhuslikud hüpped päevastes kasutamisnumbrites ning on lihtsam tabada üldisi trende. Juuresoleval pildil on sama ajavahemik, üleval nädalavaates ja all päevade kaupa.

Share This

Kõigile kes veel tähele ei ole pannud, siis Google Analytics’i benchmarking funktsioonile pääseb ligi siit:

Esmalt, kui te selle funktsiooni sisse lülitate, ei saa kohe uurima ja puurima asuda. Öeldakse, et “Benchmarking data is being collected”.

Lisa infi leiab siit:

What is the benchmarking service?
How do I choose which industry vertical to compare my site against?

Share This

Pagan! Tuleb tunnistada, et ei julgenud 70 protsenti välja pakkuda. Ma arvasin, et enam nii kiiresti ei kasva ja jääb kuhugi 50 protsendi ehk 120 miljoni krooni piiridesse. Emor näitab, et ennustamises pean veel kätt harjutama. Emori esitlus ilusate roosade grafikutega (PDF). Sellel teemal kirjutab ka Hanno Kindel (Media House).

Internetireklaam moodustas 2007. aastal 8 protsenti ja 149 miljonit krooni kogu Eesti reklaamimahust. Samuti arvasin, et protsent jõuab 9 või 10 juurde, aga kogu turu kasvamise tõttu jäi see siiski 8 peale.

Et harjutamine teeb meistriks, siis proovin uuesti ennustada. Internetireklaam Eestis 2008 numbrid võiksid olla umbes sellised kasv 65 protsenti ja maht ligikaudu 250 miljonit krooni (eeldusel, et mõõtmises muutusi ei toimu). Teiste kanalitega võrreldes peaks sel aastal 10-11 protsenti ära tulema, sest arvan, et kui kasv aeglustub, siis pigem vanameedia arvelt.

Share This

Tänases Äripäevas on artikkel, kus räägitakse kampaanialehtedest. Ma kirjutasin sellest tiba rohkem, kui lehte jõudis ja säästlikkuse mõttes panen pika jutu siia ka üles.

Minisaidid ehk kampaanialehed on veebireklaamis erakordselt olulised. Kampaanialeht on koht, kus kasutajale edastatakse üks kindel sõnum ja üritatakse ta tegutsema panna. Sellelt lehelt tuleks eemaldada kõik, mis võib külastaja tähelepanu soovitud tegevuselt kõrvale viia. Tähelepanu hajumine ongi põhjus, miks ei ole mõistlik kastutada oma kodulehe alamlehti kampaanialehtedena. Need ei ole tavaliselt konkreetse kampaania jaoks kohandatud ja sisaldavad seetõttu palju müra, mille tulemusena tähelepanu hajub ja kampaania tulemus kannatab.

Eesti statistika mul puudub, kuid MarketingSherpa Landing Page Handbook ütleb, et 44 protsenti B2B kampaaniatest maandub kodulehele, mitte spetsiaalselt kampaania tarbeks valmistatud lehele. Arvan, et sellel on kaks põhjust: teadmatus ja laiskus. Esiteks turundajad ei tea, et minisait võib kampaania efektiivsust kordades suurendada. Teiseks on hea kampaanialehe tegemine pingutust ja ressursse nõudev ning üritatakse lihtsama vaevaga läbi ajada.

Üks oluline asi kampaanialehtede juures on võimalus neid testida. Mõistlik oleks teha mitu versiooni ja neid vaheldumisi külastajatele näidata. Me ei tea, kas külastaja paneb tegutsema „Liitumiseks kliki siin“ või „Liitu kohe!“. Kuigi testimise tarbeks erinevate versioonide loomine võtab aega ja raha, siis tehnilised vahendid on Googlelt tasuta. Minisaidi valmistamise ja testimisega on võimalik kampaaniate efektiivsust mitmeid kordi suurendada.

Tehnilises mõttes ei ole vahet, kas kampaanialeht on eraldi domeen (www.minulahetoode.ee), alamdomeen (kampaania.firma.ee) või olemasoleva kodulehe alamleht (www.firma.ee/kampaania). Vahe tekib turunduseesmärkides, kas kampaaniat on vaja tugevalt ettevõtte lehest eristada ja kas tegevus on piisavalt pikkaajaline, et õigustada eraldi domeeni loomist.

Kokkuvõtteks: Minisaidid (ja kampanialehed) on kõige efektiivsem meetod bänneriklikist tulemust välja pigistada. Kindlasti jääb alati neid, kes seda mingi põhjusel ei tee, aga minisait on annab kindlasti paremaid tulemusi, kui koduleht.

Share This

I got curious what country is most Facebook. Here’s the Facebook penetration in different countries according to their advertising tool with setting “I want to reach people age 18 and older in X”. I should be noted that these numbers fluctuate and may not be entirely correct. For example “I want to reach people age 13 and older in the United States” gets you ≈ 22,850,940 people but “I want to reach people age 14 and older in the United States” goes up to ≈ 25,731,540 people.

The number of users (FBU) and population (POP) is in millions rounded to three decimal places including penetration percentage (P%). Seems that Canadians like Facebook quite a bit with 21% of people hooked up and this number goes over 25% if we include everyone starting from age 13. The total number of Facebook users on the list is a bit over 50 million bit it doesn’t incluce small countries like Estonia.

Share This

Kuna meil eriti inimesi ei uurita, siis tuleb kasutada välismaist infot ja üritada selle najal kohalikke oletusi teha. Pew Internet & American Life Project on välja tulnud uuringuga A Typology of Information and Communication Technology Users (PDF).

Kõige olulisem tähelepanek selles uuringus on see, et juba üle 30 protsendi USA kasutajates on tehnoloogiasse sukeldunud. Nad kasutavad IKT võimalusi täies ulatuses oma produktiivsuse suurendamiseks ja kaaslastega suhtlemiseks. Teises otsas on inimesed, kes ei kasuta üldse uuemaid tehnoloogiaid ja neis on 15% (peamiselt vanem generatsioon).

Meie numbrid veel ilmselt sealmaal ei ole. Tõenäoliselt on „äralõigatute“ protsent meil natuke suurem, sest nagu Emori andmed näitavad on 50-59 vanusegrupis 43 protsenti internetikasutajaid. 60-74 vanuste juures langeb see number juba 17 protsendini (sellele lisanduvad küll, sarnaselt USA uuringule mobiilikasutajad).

Meie jaoks on vast oluline see, et need inimesed, kellel on raha, mida kulutada on enamuses juba internetis kohal. 30-39 vanustes seas on neid 83 protsenti ja 40-49 grupis 65 protsenti. Mulle tundub, et see on demograafiline vahemik, mida peaks turunduses väga tõsiselt võtma.

Share This

DT blogist leidsin sellise loo, et Soomes kasutab otsingureklaami ligi pool ettevõtetest. Suurepärane! Nad ongi ju internetinduses üks juhtivamaid riike. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sama postituse lõpus on mingi kala.

Kui see number loeb inimesi, kes ütlevad, et nad jälgivad reklaami, siis on see suhteliselt mõttetu mõõdik. Kui see aga mõõdab internetireklaami nägevate inimeste arvu, siis on see tulemus vale. Üks või teine, tundub, et Mainostajien Liitto on pidanud mõttepausi. Kurb on aga asjaolu, et inimesed loevad seda informatsiooni ja noogutavad targalt kaasa.

Siia üks mõttetera kivisse raiumiseks: tarbija käest ei ole mõtet küsida, kas reklaam mõjutab teda. Enamasti on vastuseks ei ja see on vale vastus.

Share This