Mõtlesin, et hakkaks õige hommikuti postitama ja vaataks, kuidas see külastajate arvule mõjub. Siin ajaveebis on tegemist suhteliselt töiste asjadega ja seega on võibolla sobilik neid pigem hommikul ja tööajast tarbida. Vaatame, mis juhtub. Homme hommikune postitus Google Website Optimizer’i teemal on juba valmis, aga näha saab alles homme. Äkki paraneb siis ka postituste kvaliteet. Hommik on õhtust targem.
Jätkuvalt küsivad inimesed minult, kuidas otsingumootorites paremini välja tulla. Ja minu vastus on jätkuvalt, sisu, sisu, sisu. Täna vastasin hommikul kahele selle teemalisele mailile ja et tegemist oli hästi kompaktse vastusega, siis mõtlesin selle ka siia postitada.
Sisuste ei saa üldiselt üle ega ümber. Mida rohkem sisu, seda rohkem lehed otsingumootoritele meeldivad. Kujundus ei ole primaarne kodulehe element, kuigi see näib nii. Tihti sellepärast, et raju kujundusega püütakse varjata sisu puudumist. Ma arvan, et kujundus peaks olema „üle lati“, aga mitte „rekord“. Kujundus iseenesest ei määra see mingilgi määral tulemusi otsingutes.
Sisu kallale asumisel soovitan jälgida mudelit mida ise kasutan – Milleks? Kellele? Mida? Selle kohta leiab lähema infot kodulehel olevast artiklist Kuidas teha toimivat koduleht.
2 ja 3 võib korrata, kui on mitu tähtsamat sihtrühma, kuid erinevatele gruppidele suunatud sõnumit ei tohiks omavahel segi ajada. Kui sõnum on kõigile, siis ei ole see kellelegi.
Sisu peaksid ideaalis looma eriala asjatundjad. Kui endal ei ole aega kirjutada, siis tuleb leida keegi kellele on ja kes on võimeline ka teemast aru saama. Sisu on iga korraliku kodulehe kõige töö- ja rahamahukam osa, kuid ilma selleta jäävad tulemused kesiseks.
Lisan siia veel viiteid mõningatele varasematele postitustele sisu teemadel:
Käisin eelmine nädal ühel EVEA üritusel, kus Robin Gurney rääkis internetiturundusest. Kuulajates tekitas kõige rohkem elevust raha küsimus. Kui palju siis ikkagi kodulehe arendamisele ja internetiturundusele raha eraldada? Robini väga hea vastus oli, et kohtle oma kodulehte, kui müügimeest ja eralda talle ka sama palju raha.
Olen viimasel ajal paljude mahukate lehtede omanikega rääkinud ja see on ikka tohutu aeg, mis korraliku kodulehe arendamisele kulub. See on mõõdetav sadades, isegi tuhandetes, tundides. Kui keegi ei taha neid tunde ise kulutada või ei oma piisavalt teadmisi, et sellega edukalt hakkama saada, siis tuleb lihtsalt need tunnid kinni maksta.
Näiteks võib võtta kas või käesoleva ajaveebi. Oletame, et 300 postituse tegemiseks on kulunud 200 tundi (tegelikult ilmselt natukene rohkem, aga mõõtnud ei ole). Lisaks arvestan ainult kirjutamisele (ja kirjutamise käigus mõtlemisele) kuluvat aega. Sellele lisandub strateegiatöö, tehniline osa, märksõnad, linkimine ja palju muud. Siit saab igaüks ise järeldada, kui palju, see töö väärt võiks olla. Töö ise pole ju midagi väärt, kui tulemusi ei tule, aga pean ütlema, et olen oma investeeringuga rahul.
Oluline on ka see, et kui praegu pooleli jätaks ja mitte midagi enam lehele ei lisaks, töötaks sait veel aastaid edasi.
Testimonial on inglise keeles see, kui mõni olemasolev klient sõna võtab ja räägib, kui rahul ta antud firma või teenusega on ja kuidas ta ei kujuta on elu ilma selleta ettegi. Nagu telepood! Eestis sellist turundusmeetodit väga ei kasutata, aga inglisekeelses kirjanduses viidatakse sellele, kui ühele kõige olulisemale asjale potentsiaalsete klientide usalduse võitmisel.
Ma olen ise selliseid tsitaate Sevenline saidis natuke kasutanud, aga nende efektiivsusest pole küll selgust saanud. Näiteks:
Täiendatud: Võtsin kasutusele Priidu poolt soovitatud abinõud ja külastajate arv kolmekordistus mõne kuuga. Pole paha!
See on kliendi tekst muutmata kujul ja täienduse saatis Oliver mulle hiljemise juurde. Ta lihtsalt on selline hea inimene.
Põhimõtteliselt peaks ju asjaolu, et keegi lihast ja verest inimene on toodet või teenust varem kasutanud potentsiaalsele kliendile julgust juurde andma (lõppude lõpuks saab ta ju telefoni võtta ja inimeselt otse üle küsida). Nüüd ongi mul tekkinud küsimus, kas selline turundusmeetod lihtsalt ei toimi meie kultuurikeskkonnas või on konks kuskil mujal?
Inglisekeelsetes keskkondades on töö märksõnadega oluliselt lihtsam, kui eesti keeles. Põhjuseks on see, et inglise keeles püsivad sõnad peaaegu alati muutumatutena ja arvestada tuleb vaid ainsuse ja mitmuse erinevustega.
Aga meil on elu väga põnev, sest iga sõna esineb keskmiselt 28 erineval moel. Enamasti võib arvestada sellega, et kasutajad sisestavad otsingumootoritesse sõnu ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (lennuk, lennukid). Mõnede sõnade puhul on olulisem ainsus (takso, taksod) ja mõnede puhul mitmus (tulemus, tulemused). Võib aga arvestada sellega, et ainsuse nimetavat kasutatakse otsingutes oluliselt rohkem, kui mitmust. Muude käänetega võrreldes kasutatakse suhteliselt palju ka omastavat (lennuki(te) parandamine).
Märksõnad on otsingumootoritest tuleva liikluse aluseks ja meie käänded teevad sellega tegelemise väga keerukaks. Proovige näiteks kirjutada mõni tekst nii, et selles olevad tähtsad märksõnad oleksid kõik nimetavas käändes. Kirjutamine polegi nii raske, aga siis proovige seda lugeda.
Üldiselt tasub aga silmas pidada, et kui te ei kasuta oma tekstides neid sõnu, mida inimesed otsingumootorites otsivad, siis teie leht otsingutulemustes head kohta ei saavuta. Mõelge läbi, milliseid väljendeid teie olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid kasutavad, et antud valdkonnas infot leida. Küsige oma klientidelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Tuleks vältida olukorda, kus teie kasutate sõna vasar, aga inimesed otsivad sõna haamer.
Leidsin ühe vana, aga väga hea nimekirja asjadest, mida teha selleks, et külastajaid ikka tuleks ja tuleks. Mõned asjad nagu näiteks Avoid the sandbox ja Pay-per-click ei ole Eesti kontekstis olulised, aga üldiselt on tegemist väga asjaliku ja sisutiheda nimekirjaga: The A to Z Guide to Getting Website Traffic. Suur osa soovitustest puudutab sisu loomist.
Ma olen suur sisu sõber. Mida rohkem sisu kodulehele pannakse seda rõõmsamaks läheb minu tuju. Olen arvamusel, et sisu on toimiva kodulehe kõige olulisem osa ja ilma selleta on väga raske oma keskkonda kasutajaid tuua (ei pea siin silmas ostetud kanaleid).
Sisu on ka kõige mahukam ja keerulisem osa kodulehe valmistamisele. Muud tööd nagu programmeerimine, küljendus, kujundus jne on võimalik suhteliselt vähese vaevaga sisse. Spetsiifilisemate tööde puhul on see ka möödapääsmatu ning ei tekita suuri probleeme.
Sisu kirjutamise sisseostmine on seotud mitmete takistustega. Selleks, et sisu täidaks oma eesmärgi peab see olema heal tasemel. Kodulehe sisu kirjutaja peaks olema pädev väga mitmel alal:
Kõigi nende vajaduste täitmine eeldab, kas väga kõva tegijat või mitme inimese kasutamist. Nii ühel kui teisel juhul tähendab see aga, et korraliku sisu loomine on küllaltki kulukas ettevõtmine, mis ei näi esmapilgul erilist tulu toovat. Selleks, et sisu tööle hakkaks peab seda olema palju ja see võtab aega. Pigem hoidke kokku kuskilt tehnilise osa või kujunduse arvelt, aga proovige võimalikult suur osa kodulehe eelarvest sisuloomele suunata.
Tihti toimub tänapäeval kodulehe loomise eelarvestamine nii, et liidetakse kokku kujunduse ja sisuhaldustarkvara hinnad ja eelarve ongi valmis. Sisu, mida aga eelnevalt nimetatud tarkvara haldama peaks, peale ei mõtle keegi. Tegelikult tuleks see number mingi suure arvuga korrutada ja lisaraha sisu valmistamisele eraldada.
Peamine vastuargument, mida ma tavaliselt kuulnud olen on „Aga kes seda ikka loeb?“ Kogu keskkonnas olevat sisu ei loe tõenäoliselt ükski külastaja, kui mitte arvestata mõnda agarat konkurenti ja otsingumootorite roboteid. Samas võib öelda, et kõik külastajad kokku loevad läbi kogu lehe sisu. Igaüks loeb vaid teda huvitava osa, aga kui see pisike osa oleks lehelt puudunud, siis oleks külastaja pidanud seda konkurendi juurde otsima minema. Ei ole olemas liiga palju sisu, on valesti struktureeritud sisu.
Pange oma lehele asjaliku, abistavat ja lugejale kasulikku sisu. Inimesed tahavad ise tuhnida ja vastuseid leida. Sellega vähendate oma koormust põhiinfo andmise osas ja kliendid esitavad sisukamaid küsimusi, lehele hakatakse rohkem viitama, suureneb külastajate arv lehel ning külastuste pikkus. Sisu on see, mida külastaja otsib. Sisu ongi see imerohi, mis kodulehe tööle paneb.
09/05/06: Liiga palju sisu
04/04/06: Kodulehe sisu
03/01/06: Mida jälgida kodulehele sisu kirjutamisel?
Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.
Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…
Sellise suurepäras üldistuse peale on tulnud David Meerman Scott. Tegemist on päris asjaliku tegelasega, kes on kirjutanud sellise põneva raamatu nagu Cashing In With Content : How Innovative Marketers Use Digital Information to Turn Browsers Into Buyers.
Põhjused, miks aga ei tasuks lasta reklaamiagentuuril oma kodulehte valmistada on järgmised: esiteks keskenduvad nad liialt vormile ja ei pööra küllaldast tähelepanu sisule (ise olen tihti vastupidises süüdi, mis pole ka teab kui hea), teiseks keskendutakse müügitsükkli valele osale. Vale osa on see koht, kus me alles üritame tarbija tähelepanu võita (sarnaselt teleklipiga, mis peaks su muus tegevusest lahti raputama).
Don’t Trust an Advertising Agency to Build Your Web Site PDFis on David lühidalt kirja pannud, miks tuleks sellist lähenemist vältida. On kindlasti agentuure, kes teevad mega saite kuid need on asjad, mis paljudele tihti komistuskiviks osutuvad.
Leidsin lühikese ja ülevaatliku artikli sellest kuidas internetis inimestega suhelda. Millised o nende soovid ja vajadused. Artikli iv a võtab kokku järgnev tsitaat.
Secrets of Successful Business Relationships Online avab lühidalt, mida teha, et anda inimestele seda mida nad ootavad..
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded