Bännerite, kampaanialehtede ja pakkumiste testimine on väga oluline ja aitab tihti kordades rohkem külastajaid tegutsema panna. Leidsin sellise koha nagu Jonathan Mendez’i blogi, milles peamiselt sellest räägitaksegi.
Paar huvitavat pealkirja sealt:
Multivariate Element Test Variations
The Power of Brand to Influence Outcomes or Why Brands Will Always Rule Digital
MVT Element Selection – Strategy & Tactics
Tasemel kraam 
* multivariate testing
Tegin mina silmad lahti ja vaatasin, et kuldmunad on tulnud. Kuigi ma ei arva, et munadel oleks mingit mõtet turunduslikust seisukohast (väljaarvatud valmistajaagentuuri turundamisel), Otsustasin vaadata, mida siis see aasta heaks peeti.
2007. aasta oli esimene, mille jooksul ma ei ole praktiliselt vanameediat tarbinud. Ma ei vaata telekat ja lehti loen episoodiliselt. Välireklaam on vast kanal, millega mind kõige paremini tabada, aga seal teevad reklaamiinimesed erakordseid pingutusi, et sõnum tarbijani ei jõuaks (värvivalik, kirja suurus, teksti maht jne). Seetõttu viskasingi pilgu ainult neti finalistidele.
Kuna ma pole kõige taiplikum inimene, siis jäi mul arusaamatuks, mida Delfi artikkel, täpselt loetles. Erali lehel puudus võitjate kohta info.
Kaks auhinda, mis Delfis mainutud olid Kandiline Muna Bling-Bling Award: Blingmees ja Kandiline Muna Style Award: Vertigo.
Blingmees meeldis mulle väga. Oleks võinud ka stiiliauhinna saada. Hea leid oli Blingmehe Orkuti profiili loomine, sellele oleks võinud ka saidist viidata. Paar tehnilist apsu hakkas silma, aga need ei seganud üldist elamust. Hea kraam.
Teine netiteemaline auhind oli Vertigo. See oli ikka täiesti masendav oo-jeez-paneme-brošüüri-veebi-ning-lisame-kellad-ja-viled veeb. Mul võttis ikka tükk aega enne, kui ma aru sain, kus klikkida ja see juhtus pigem kogemata. Minule, kui vanale Flashi-sõbrale, oli tegemist punase rätiku näitamisega.
Millest alustada? Muusika annab kodulehele hoopis uue dimensiooni ja jääb arusaamatuks, miks kõik seda oma lehel ei kasuta. Muusika väljalükkamise koht oli peidetud samasse kohta kuhu menüü. Ma olin oma kõlarid kogemata liiga valjuks unustanud ja nii hakkas kohe suurem rabistamine…
Tekstide loetavus ja suurus olid väga kehvad, mis tulenes suuresti kaldus oleva Times fondi kasutamisest. Põhimõtteliselt on võimalik leida ka halvemini loetav font, aga ilmselt ei olnud selle jaoks eelarves raha.
Oli veel palju huvitavaid funktsioone. Uute akende avamine sama veebi piires, mis ei anna inimestele infot vaid sunnivad neid Flashi laadimist jälgima. Üks väga lõbus koht oli reserveerimine. Veeb, mis koosneb peamiselt kelladest ja viledest, palub oma kasutajatel teha broneeringud telefoni või maili teel, isegi pisikest veebi vormi ei ole viitsitud teha. Mis siin ikka lamajat peksta… Kurb on, et keegi kasutajatele ei mõtle.
Huvitav on see, et kui ma otsisin tugeva usability taustaga kujundajat, siis üks soovitus oli Loovvool… eeee… tõsiselt või?
Kiire ülevaade ka ülejäänud kuuest finalistist interneti kategoorias.
Otepää Snowtubing – nende lehte kasutan viimased pool aastat, näitena sellest, miks on täis-Flash otsingumootorite mõttes halb. Tehniliselt ja esteetiliselt väga ilus, mina nii ei teks.
Rotermanni koduleht läheb jälle sinna laseme-kasutajal-Flashi-laadimist-vaadata saavutuste hulka… ja mitte vähe. Aga, et mingit jama ei oleks, siis ajame ta ka navigatsiooniga segadusse. Nii võib loota, et järgmise Flashi laadimine jätab talle võimaluse eelmisel lehel kogetut seedida. Tegijad on tabanud ka ideed, et taustamuusika aitab oma brändi palju paremini tarbija teadvusesse tembeldada. Ma juba valin muusikat, mida meie veebis kasutada. See oleks vast üks mõte, mis aitaks meil kliendile oma uuenduslikkust ja rõõmsameelsust kommunikeerida.
Viru Valge. Vau! Disainer ja programmeerija sõbralikult näe, ulatavad teineteisele nüüd käe. Mulle tõesti meeldivad ilusad, ja tehnoloogiliselt hästi teostatud, asjad. Aga! Seda ei peaks tegema kasutajamugavuse arvelt! Võtame kasutajalt ära tuttava navigatsiooni, paneme ta ootama, ajame ta segadusse… oo-jee… kus nüüd meie bränd mühab kasvada. Soovitaksin väikest eksperimenti. Jooge ära pool pudelit Viru Valget, siis minge nende retseptilehele ja vaadake, kui mõnus seda kasutada on.
EMT je R2 – So what? Nende kohta ei ole eriti midagi öelda, lihtsalt mingid suvalised veebid. Miks nad siin on? Filler? Praegu ma kaevan endale auku Need on need veebid, mis ei kasuta iga asja jaoks rajult Flashi ja seega võiks Flashi-sõbrad öelda, et näed mingit emotsiooni ei teki… Oma kasutatavuselt on nad kindlasti mitmest eelnevast paremad. Aga see, et me otseselt kasutajat ei takista, ei tohiks veel olla aluseks sellise ürituse finalistide sekka jõudmiseks.
SEB Õppelaenu kampaania on sellepärast huvitav, et ma ise võtsin just SEBist õppelaenu. Tõsi vahetult pärast kampaania lõppu ja seega jäin mp3-mängijast ilma. Asjaolu, miks ma seda hiljem tegin on muidugi see, et me ei teadnut kampaaniast midagi. Tuleb tunnistada, et ega ma polnud ka, oma vanuse tõttu, sihtgrupp.
Lehest siis natuke. Põhimõttselt peaks ta minema sinna „so what“ kategooriasse. Huvitava lahendusena on siin kasutatud seda, et lisainfo andmise asemel saadetakse kasutaja ettevõtte avalehele, kust ta peab siis ise tee õigesse kohta leidma. „Õppelaenu tingimusi uuri lähemalt“ viitab otse www.seb.ee peale. Äkki oleks võinud üldse siia saata www.sebgroup.com? Sealt oleks juba mõne klikiga õppelaenutingimused üles leidnud.
OK! Aitab nüüd tatipritsimisest. Ma tean küll, et keegi ei hinda, ega saakski hinnata, reklaami efektiivsust, ROId, kasutatavust jne. Tegelikult hinnatakse ainult pilti ja kellade-vilede esmast mõju. Lõpuks kogu selle jutu „so what“: ärge sihtige mune, sihtige kasutajat! Tehke nii, et tal hea oleks ja kliendile sellest, mida teete, ka kasu oleks.
New York Times’i ajakirjanik esitas neljale suurele internetifirmale (AOL, Google, Microsoft ja Yahoo) küsimuse, kas nad oleksid võimelised sulle sinu nimega reklaami näitama. Kõik vastused olid põhimõtteliselt JAH, millele oli lisatud natuke häma.
Tasub tähelepanna, et siin on põhimõtteliselt kaks võimalust. Esiteks te olete ise öelnud saidile oma nime ja nad kasutavad seda reklaamide isikustamisel. See polegi nii hull. Teine võimalus, millel minuarust Google vihjab, on see, et olenemata sellest, kas sa oled neile oma nime öelnud, võivad nad seda siiski teada.
Seega varsti ei pea vana ütlus, “On the Internet, Nobody Knows You’re a Dog“, enam paika. Jääb ainult loota, et kõik internetifirmad võtavad omaks Google Do No Evil mantra.
Kogu loo leiab siit Where Every Ad Knows Your Name.
Pagan! Tuleb tunnistada, et ei julgenud 70 protsenti välja pakkuda. Ma arvasin, et enam nii kiiresti ei kasva ja jääb kuhugi 50 protsendi ehk 120 miljoni krooni piiridesse. Emor näitab, et ennustamises pean veel kätt harjutama. Emori esitlus ilusate roosade grafikutega (PDF). Sellel teemal kirjutab ka Hanno Kindel (Media House).
Internetireklaam moodustas 2007. aastal 8 protsenti ja 149 miljonit krooni kogu Eesti reklaamimahust. Samuti arvasin, et protsent jõuab 9 või 10 juurde, aga kogu turu kasvamise tõttu jäi see siiski 8 peale.
Et harjutamine teeb meistriks, siis proovin uuesti ennustada. Internetireklaam Eestis 2008 numbrid võiksid olla umbes sellised kasv 65 protsenti ja maht ligikaudu 250 miljonit krooni (eeldusel, et mõõtmises muutusi ei toimu). Teiste kanalitega võrreldes peaks sel aastal 10-11 protsenti ära tulema, sest arvan, et kui kasv aeglustub, siis pigem vanameedia arvelt.
Tänases Äripäevas on artikkel, kus räägitakse kampaanialehtedest. Ma kirjutasin sellest tiba rohkem, kui lehte jõudis ja säästlikkuse mõttes panen pika jutu siia ka üles.
Minisaidid ehk kampaanialehed on veebireklaamis erakordselt olulised. Kampaanialeht on koht, kus kasutajale edastatakse üks kindel sõnum ja üritatakse ta tegutsema panna. Sellelt lehelt tuleks eemaldada kõik, mis võib külastaja tähelepanu soovitud tegevuselt kõrvale viia. Tähelepanu hajumine ongi põhjus, miks ei ole mõistlik kastutada oma kodulehe alamlehti kampaanialehtedena. Need ei ole tavaliselt konkreetse kampaania jaoks kohandatud ja sisaldavad seetõttu palju müra, mille tulemusena tähelepanu hajub ja kampaania tulemus kannatab.
Eesti statistika mul puudub, kuid MarketingSherpa Landing Page Handbook ütleb, et 44 protsenti B2B kampaaniatest maandub kodulehele, mitte spetsiaalselt kampaania tarbeks valmistatud lehele. Arvan, et sellel on kaks põhjust: teadmatus ja laiskus. Esiteks turundajad ei tea, et minisait võib kampaania efektiivsust kordades suurendada. Teiseks on hea kampaanialehe tegemine pingutust ja ressursse nõudev ning üritatakse lihtsama vaevaga läbi ajada.
Üks oluline asi kampaanialehtede juures on võimalus neid testida. Mõistlik oleks teha mitu versiooni ja neid vaheldumisi külastajatele näidata. Me ei tea, kas külastaja paneb tegutsema „Liitumiseks kliki siin“ või „Liitu kohe!“. Kuigi testimise tarbeks erinevate versioonide loomine võtab aega ja raha, siis tehnilised vahendid on Googlelt tasuta. Minisaidi valmistamise ja testimisega on võimalik kampaaniate efektiivsust mitmeid kordi suurendada.
Tehnilises mõttes ei ole vahet, kas kampaanialeht on eraldi domeen (www.minulahetoode.ee), alamdomeen (kampaania.firma.ee) või olemasoleva kodulehe alamleht (www.firma.ee/kampaania). Vahe tekib turunduseesmärkides, kas kampaaniat on vaja tugevalt ettevõtte lehest eristada ja kas tegevus on piisavalt pikkaajaline, et õigustada eraldi domeeni loomist.
Kokkuvõtteks: Minisaidid (ja kampanialehed) on kõige efektiivsem meetod bänneriklikist tulemust välja pigistada. Kindlasti jääb alati neid, kes seda mingi põhjusel ei tee, aga minisait on annab kindlasti paremaid tulemusi, kui koduleht.
Otsingumootoriturunduse ei piirdu ainult veebilehtede optimeerimisega otsingumootorite tarbeks. Koodi optimeerimine on suhteliselt masinlik töö ja ei sisalda endas olulist pingutust. Sellest on tingitud ka asjaolu, miks kõik kes oskavad kirjutada või on näinud Dreamweaveri koodipoolt ütlevad, et internetiturundus on nende pakutavate teenuste seas. Samas võib kümnetest, isegi sadadest, keskondadest otsingumootoritele atraktiivse kobara loomine olla väga loominguline.
Lisaks koodi ja lingimajanduse optimeerimisele, sisaldab otsingumootoriturundus otsingumootorite tasulist osa. Google puhul on selleks AdWords, Yahool on Yahoo Search Marketing ja Netil lihtsalt märksõnareklaam.
Tasuta, optimeerimisest tulenev, liiklus on pika vinnaga ja seda ei ole kuigi hea kasutada kampaaniate läbi viimiseks. Optimeerimine peaks tekitama võimalikult suure külastajate baasi. Tasuliste vahendite eeliseks on tuua külastaja kohale konkreetsel ajavahemikul, kindla eelarve raames. Tasulise osa puhul oleneb tegija vilumusest see, kui kvaliteetne on kliendi lehele jõudev külastaja, mis on tema hinnaks ja kas klient teeb seda, mida talt oodataks või mitte.
Otsingumootoriturundus oma tasulises osas võimaldab alati määrata, kuhu klient pärast klikkimist jõuab, aga optimeerimise puhul otsustab otsingumootori algoritm, millist lehte antud otsingu puhul kõige olulisemaks peetakse.
Seega võib oletada, et optimeerimine annab pikaajaliselt tasuta klikke, kuid ostetud märksõnareklaam annab paremaid tulemusi klikkijate tegutsejateks muutmisel. Otsingumootoriturundus on rahvusvaheliselt pigem tasuline osa (CPC), meil aga, turu eripäradest tulenevalt, optimeerimise pool (SEO).
Kuidas defineerida prostitutsiooni? No ma saan aru küll, et raha ei haise ja olen ise nii nõrk küll, et poleks suutnud ei öelda. Aga, c’mon, mingi mõõdutunne peaks ju olema.
DT blogist leidsin sellise loo, et Soomes kasutab otsingureklaami ligi pool ettevõtetest. Suurepärane! Nad ongi ju internetinduses üks juhtivamaid riike. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sama postituse lõpus on mingi kala.
Kui see number loeb inimesi, kes ütlevad, et nad jälgivad reklaami, siis on see suhteliselt mõttetu mõõdik. Kui see aga mõõdab internetireklaami nägevate inimeste arvu, siis on see tulemus vale. Üks või teine, tundub, et Mainostajien Liitto on pidanud mõttepausi. Kurb on aga asjaolu, et inimesed loevad seda informatsiooni ja noogutavad targalt kaasa.
Siia üks mõttetera kivisse raiumiseks: tarbija käest ei ole mõtet küsida, kas reklaam mõjutab teda. Enamasti on vastuseks ei ja see on vale vastus.
Juba aegade algusest on Netis kõik autoteemalised päringud ja brändid näidanud tulemustes Volkari bännereid. Ford, Opel, Audi, Toyota jne. Trend on ilmselt märgatav. See on väga positiivne, et Saksa Auto on otsingureklaami juba aastaid kasutanud ja konkurentidel on ilmselt kurb vaadata, kuidas nende brändipäringute kohal ilutseb Volkari sooduspakkumine.
Äpardus seisneb selles, et olenemata, kõigi konkurentide brändi juures reklaami näitamisest on neil kahe silma vahele jäänud üks oma kaubamärk – VW. Tegemist on päris märkimisväärse otsisõnaga Eesti mahtusid arvestades, nädalas sisestatakse seda otsingut Netisse peaaegu 1800 korda.
Äparduse põhjuseks, on see, et ei jälgita pidevalt oma märksõnadelisti. Nimelt, sel ajal kui nad esmalt omale märksõnareklaami tellisid, oli kahetäheliste otsingutega mingi jama. Neid kas ei saanud kasutada või miskit muud. Praeguseks on aga Neti tehnoloogiliselt muutunud ja VW päring osutunud väga kasulikuks.
Seth Godin kirjutab, et kui midagi netti lahti lasta, siis jääb see sinna igavesti oma elu elama (Time has a long tail too). Sellest tasuks reklaamijatel õppust võtta ja mõelda, mis saab kampaanialehtedest pärast kampaaniaid. Nii võib mõni kampaania töötada aastaid, tuues teie lehele külastajaid ja andes mahtu teie veebikeskkonnale.
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded