Sevenline internetiturundus

Kuulasin eile teleseminari, kus Gord Hotchkiss (Enquiro) ja Stefan Tornquist, (MarketingSherpa) tutvustasid oma viimase ärikasutajate uuringu tulemusi (How Business to Business (B2B) Purchasers Buy).

Kuidas ärikasutaja otsingut tehes käitub? 74 protsenti meist klikib orgaanilistel otsingutulemustel. 13 protsenti klikib PPC-reklaamil, mis on tulemuste kohal ja 7 protsenti reklaamil, mis on tulemuste kõrval. Orgaanilistest tulemustest saavad enamus klikke 4-5 esimest kirjet. Navigatsioonilise otsingu sooritajad esimesest lehest tavaliselt kaugemale ei lähe. Järgmistele lehtedele jõuavad vaid need, kellel on mingi tõsine uuring käsil.

Uuringus olid kasutajad jagatud nelja ostufaasi: Awareness, Research, Negotiation ja Purchase. Otsingumootorite tähtsus on kõige suurem kahe esimese faasi ajal (Awareness, Research). Tootja sait muutub läbi ostutsükkli üha olulisemaks kanaliks.

Kodulehe kõige tähtsamaks faktoriks pidasid B2B kasutajad selget ja kergesti leitavat hinnainfot, sellele järgnes konkreetne toote info. Sellega on otseselt seotud ka kodulehe külastamise eesmärk, milleks on ülekaalukalt: hinnad ja tooteinfo.

Paljude Eesti firmade kodulehe avasõnad on „Oleme 19xx. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev…“. Awareness ja Research faasis on tähelepanu firmainfo vastu väga madal, see tõuseb mõnevõrra Negotiation ja Purchase faasis, aga on ka siis kasutajale kõige väiksema tähtsusega info. Nüüd on vähemalt konkreetsed faktid, millega tõrjuda inimeste soovi seda infot avalehel edastada.

Info edastamisel on oluline, et te ei paneks kasutajat lineaarsesse infovoogu, milles on raske ühelt osalt teisele hüpata ja sirvida: video, podcast, Flash demod ja muu selline. Info peaks olema esitatud selliselt, et kasutaja saab silmadega sirvida. Tekstipõhine, tabelite, graafikute ja eraldi välja toodud punktidega (nad ju tegelikult ei loe).

Lisaks sellele puudutati ka teemat, et üle 80 protsendi suurettevõtete lehtede kujundused on ühte tüüpi ja kuidas eyetracking näitab, et see pole sugugi optimaalne lahendus. Seega pole alati mõtet suurte pealt maha teha, lootuses, et äkki nad teavad, mida nad teevad.

Peamine asi, mida siin tähele tasub panna on see, et orgaanilised otsingutulemused on erakordselt tähtsad ja nende asendamine märksõnapõhise reklaamiga jätab teid ilma enamusest potentsiaalsetest klientides.

Share This

DoubleClick Performics poolt läbiviidud uuring näitab, et emad (“moms” segment) kasutavad väga agaralt otsingumootoreid enne ostude sooritamist (on/off-line) ja reiside planeerimisel. (Searcher Moms – A Search Behavior and Usage Study).

86 protsenti küsitletutest arvas, et otsingumootorid on kõige efektiivsem meetod info hankimiseks. 70 protsenti emadest kasutab otsingumootoreid info kogumiseks enne online ostu sooritamist ja 57 protsenti teeb seda ka offline ostude korral. 64 protsenti kasutab otsingumootoreid selleks, et leida konkreetset kohta kust osta.

Tulemusi kommenteerides ütles Scott Haiges, ROI Research Inc juht, et sellele sihtgrupile reklaamides peaks kindlustama, et kampaania sisaldaks endas ka hästi planeeritud otsingumootorite-kampaaniat.

See on oluline signaal praegu veebis kehvasti esindatud suurtele kaubanduskeskustele ja jaekettidele. Meil pole isegi kõige progressiivsemad tegijad veel seda mõtet pähe saanud, et jooksvatesse kampaaniatesse otsingumootoreid kaasata. Ameeriklased on meist selles osas 3-4 aastat ees. See aga annab vaba vee neile, kes kohe praegu katsetama asuvad.

Share This

Esimene positsioon otsingumootoris oluliste märksõnadega on väga hea vahend oma kodulehe tööle rakendamiseks, aga see on väga defitsiitne kaup, sest seda on vaid üks. Peamine küsimus, mis mulle internetiturunduse kohta iga päev esitatakse on: mis maksab otsingumootoris esimeseks saamine. Sellele küsimusele tegelikult ei ole vastust, samuti nagu pole vastust küsimusele, kui palju maksab maja.

Parimad tegijad võivad öelda, et nad on peaaegu kindlasti võimelised teie lehe, vajalike märksõnadega, otsingutulemuste esimesele lehele saama, aga ka seal on tegemist hinnanguga mitte garantiiga.

Seda postitust ärgitas kirjutama hommikune inbox, milles oli mitu küsimust, kui palju maksab hea positsioon otsingumootorites. Tegelikult peaks hoopis küsima, kuidas oma kodulehest rohkem kasu saada. Otsingutulemused on vaid üks vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Te ju ei küsi automehaanikult, kui palju maksab mutrivõti. Üksikuid vahendeid ei tasuks üle tähtsustada, keskenduda tuleb siiski reaalsele ärilisele eesmärgile.

PS. On lehti, mis on sadade oluliste ja õigete märksõnadega otsingumootorites esimese viie seas ja sellest hoolimata tuleb vaid väike osa külastajatest Googlest ja Netist. Enamus tuleb hästi valitud partnerite ja temaatiliste keskkondade kaudu.

Share This

Natuke üle aasta tagasi kirjutasin, kuidas Googel Analyticsile selgeks teha, et meil siin Eestis on mõned otsingumootorid, millest neil aimugi pole. Ilmselt jäi see postitus paljudel nägemata ja nüüd on mitmes kohas see teema jälle üles tulnud Larko, Teller, Tarmo. Altex lisab sellele veel terve trobikonna väiksemaid Eesti saite, ma ise seda siiski ei rakenda, kuna ei pea mitmeid neist põhimõtteliselt otsingumootoriteks, aga eks see ole maitse küsimus. Kui vene keelega tegemist tuleb, siis on Rambler ja Yandex kindlasti olulised otsingumootorid.

Ise kasutan siiani sellist koodijuppi:

Share This

Kui te kellestki kuidagi otsingumootoris mööda ei saa oma tulemustega, siis on võimalik ka teisi alla kiskuda. See ei ole just väga kerge ja ilmselt oleks konstruktiivsem selle asemel oma veebi arendada, aga võimalused on olemas. Hea ülevaate sellest annab Forbes’i artikkel The Saboteurs Of Search.

Meetodid (In Pictures: 7 Ways Your Site Can Be Sabotaged):

Spämm ehk Google Bowling – tee hulgaliselt spämmlehti mis viitavad konkurendile
Koputamine – leia konkurendi lehelt midagi reeglite vastast ja anna nad üles
Polsterdamine – tooda nii palju sisu, et konkurent lihtsalt ei mahu oma tulemustega pildile. Seda olen ise kasutanud (täiesti kogemata). Kunagi kuulus mulle teatavate märksõnade osas otsingumootorites kuus kuni kaheksa esimest positsiooni. See ei ole mulle enam oluline, kuid sellise tegevuse kordamine ei tohiks olla väga raske.
Autoriõigused (töötab USAs) – ütle otsingumootorile, et konkurendi sait kasutab loata materjale ja nad peavad selle asja selgitamise ajaks maha võtma.
Kopeeritud sisu – otsingumootoritele ei meeldi see, kui erinevad saidid kasutavad sama sisu. Tee suvalistel aadressidel konkurendi lehtedest koopiaid ja proovi need otsingumootorite indexitesse saada. Tulemuseks „duplicate content penalty“.
DOS rünnak – kui muud meetodid ei mõju, siis tuleb raskekahurvägi välja tuua. Denial of service rünakuga võetakse vastase server lihtsalt rajalt maha. See on juba päris illegalne tegevus.
Click fraud – kui konkurent kasutab märksõnapõhist reklaami, siis lakkamatult nende reklamidel klikkimine võib neid väga kurvaks teha ja sundida kampaaniast loobuma.

Minu soovitus on siiski oma pingutused positiivses suunas rakendada ja teha oma veeb nii rajuks kui võimalik, see kaitseb teie positsiooni otsingumootorites ja karma on ka parem.

Share This

iinnovate tegi hiljuti intervjuu Eric Schmidt‘iga. Google tegevjuht räägib innovatsioonist, ettevõtlusest, Microsoftist ja paljust muust huvitavast. Paljudel on kool lõpetamisel on tulemas, mis valdkonnas Eric Schmidt täna koolilõpetades tööle tahaks asuda.

Share This

Neti on oma mõne nädalataguselt, 750 tuhat unikaalset kasutajat, positsioonilt natuke alla tulnud. Eks neil on ikka elu raske, kui selline konkurent nagu Delfi Otsing rajult kliente ära tõmbab.

Täna sain Delfilt kirja, milles pakutakse võimalust end nende suurepärases otsingukeskkonnas reklaamida. OK, konkurentsis pole ju midagi halba ja kolme võrdse tegija: Delfi, Google ja Neti puhul areneks teenuse kvaliteet ja oleksid paremad hinnad.

Mis mind aga seda postitust kirjutama pani oli pakkumises olnud lause:

Natukene arusaamatuks jäi ainult, miks ei ole välja toodud neid näitajaid, mille alusel on Delfi Otsing arvestatuim Eestis. Delfi kogu portaalil ligikaudu 40 protsenti vähem külastajaid, kui Netil. Esimese hooga kättesattunud saitide statistika näitas Netit, Google ja Delfist tulevate päringute suhteks 46:20:1. Täiesti mitteteaduslik meetod ja valim ei ole ka representatiivne, aga siiski usaldan neid andmeid rohkem.

Share This

Sissejuhatus

Kuhu on teel Google? Suur vend või maailma heategija? Google asutajate mantra ja kogu ettevõte filosoofia on:

Milline saab olema maailm peale Google-sarnase meediahiiglase tekkimist? Kas me julgeme usaldada kogu oma elu ühe ettevõtte kätte, lootuses, et seda usaldust kurjasti ei kasutata? Juba täna, kui Google pole veel kaugeltki kõiki oma teenuseid ühtseks komplektiks sidunud, võib aimata, millise jõupositsiooni saab ettevõte, kellel on juurdepääs kogu maailma informatsioonile. Järgnevalt annan ülevaate, kuhu Google võiks teel olla ja mida see meie jaoks tähendab, kui täidetakse oma missiooni:

Google ülevaade

Google on pidevalt ostnud kokku ettevõtteid, mis aitavad neil oma teenustebaasi laiendada. Nende ostude hulka kuuluvad „nähtamatud“ tehnoloogiafirmad nagu Applied Semantics, mis aitas parandada otsingutulemuste kõrval näidatavate reklaamide asjakohasust, ja suure meediakära osaliseks saanud firmad nagu YouTube, mis aitab Googlel arendada oma sotsiaalseid teenuseid ja lisab uue mõõtme nende meediaarsenali.

Google asutati 7. septembril 1998. aastal kahe Stanfordi ülikooli tudengi poolt. Google tuumiktehnoloogiaks oleva otsingumootori peamiseks ideeks oli asjaolu, et veebilehtede vahelised lingid kannavad endas infot nende lehtede tähtsusest internetis.

Vähem kui kümne aastaga on Google kasvanud peaaegu 11 tuhande töötajaga meedia- ja tehnoloogiaettevõtteks, kellega peavad arvestama nii suured kui ka väikesed. (more…)

Share This

New York Times kirjutab, et Google pommidega on lõpp (Google Halts ‘Miserable Failure’ Link to President Bush). Masendav ja abiratas ei anna enam tulemuseks pommitajate poolt soovitud lehti vaid pigem midagi oluliselt asjakohasemat.

Google on näinud tõsiselt vaeva, et analüüsida googlepommide linkide struktuuri ning levikut, tulemuseks on ju palju paremad otsingu vasted, kuigi võibolla natukene vähem lõbusad. Ilmselgelt on tegemist otsingutulemuste kvaliteedi paranemisega, aga siiski oleks huvitav teada kas ja kui palju on selle taga asjaolu, et maailma kuulsaimaks googlepommiks on “miserable failure”, mis siiani viitas Georg W. Bush’i kodulehele.

Share This

Järgmine viide on neile, kel matemaatika koolis 5+ oli. Sissejuhatav tekst on loodetavasti ka teistele arusaadav. Kust tuleb Page Rank ja kuidas Google lehtedele tähtsust omistab: How Google Finds Your Needle in the Web’s Haystack. Natuke vähem tehnilist juttu sama asja kohta leiab Google‘ist ja Wikipediast. Asja kogu point on sissetulevate linkide tähtsus otsingumootorites parema positsiooni saavutamisel.

Share This