Täna juhtus selline lugu, et mu naisele, kes on turundusjuht, pakuti võimalust avaldada oma andmed ühe suurepärases veebitelefoniraamatus. Ta on aga selline inimene, et pole tal usku eriti nendesse asjadesse ja seepärast küsis minult, „Kuule, mingi internetikataloog tahab, et me neile meie kohta info avaldamise eest raha annaksime. Suht mõttetu koht vist? Nad ise väidavad, et neil on 56 000 külastajat päevas, aga… mis sa arvad?“

Mina läksin muidugi sellise jutu peale ähmi täis. Pean end teataval määral veebiasjandusetundjaks ja kui mul on Eesti top 10 keskkond kahe silma vahele jäänud, siis ei näitaks see mind just kuigi heas valguses. 56 tuhat külastajat päevas paneks nad TNSmetrixis 5. kohale, kohe Neti, Delfi, Hoti ja Postimehe järel.

Pärast mõningast mailivahetust, mille käigus toon väga külmaks ja ametlikuks muutus, jõudis kohale nuditud väljavõte Webalizeri oktoobrikuistest näitajates, kopipeistitud Wordi doci. Kiire arvutus näitas, et kasutajaid on keskmiselt 10 tuhat päevas. Kui arvestada, et Webalizeri statsides on umbes 30-50 protsenti infost robotid, spämm ja viirused, jääb järgi 5-7 tuhat külastust päevas. See on ju päris kobe number ja annab eelmainitud tabelis tugeva koha vahemikus 25-29. See number tundub tõepärane ka seetõttu, et samas vahemikus on ka konkurendid infoweb.ee ja infopluss.ee.

Pole mõtet valetada. Valel on lühikesed jalad. Isegi see vabandus, et meil siin kunagi üks päev oli 56 tuhat külastajat ei kõlba mitte kuskile. Ma ei hakka nende nime siin välja tooma, aga selline käitumine pole ikka üldse ilus.

Ah, jah, kust see 56 tuhat siis tuli? Hits! 1729195/31=55780,48. Tänapäeval müüakse ikka veel sellise näitaja alusel! See on muidugi logis kõige suurem number ja enamus ostjaid ju ei tea, et sel puudub igasugune seos müügi, turunduse ja võimaliku kasuga.

Siin on üks mu varasem ülevaade kataloogide teemal.

Share This

Täna saatis sõber Ants mulle sellist infot, et internet on nimi ja seega käivad kõik internetti sisaldavad liitsõnad sidekriipsu ning suure I-ga.

Leidsin www.eki.ee/keeleabi lehelt:Kas õige on Internetiportaal, Interneti-portaal või internetiportaal?

Kuna ka Internet on nimi, ei saa seda liitsõnades kirjutada eelmise või järgmise sõnaga kokku, vaid peab kasutama sidekriipsu: Interneti-ühendus, Interneti-lehekülg, Interneti-väljaanne, Interneti-punkt, Interneti-ülikool, Interneti-portaal, raadio-Internet, kaabel-Internet.

Vot sellised lood…

Selle ajaveebi lugeja on ilmselt märganud, et ma pole teab mis ortograaf, aga selliste keelenõuete puhul võiks ikka reaalse maailmaga ka mingit kontakti hoida. Mina väidan, et internet on sama palju nimi kui maailm, atmosfäär, elektrivõrk ja maailmameri. Interneti ei kasutata tavakäibes juba ammu suure tähega. Keelenõudjad võiksid sellega arvestada.

Ühe huvitava tõlgenduse interneti kirjutamise kohta leidsin siit.

 Loading …

Share This

Tihti tunduvad koosolekud tasuliste puhkustena, mille lõpus saab öelda, et peaks nüüd tööd ka tegema. Paljudel koosolekutel kipub teema hajuma ja jääb arusaamatuks, mida selle käigus saavutada tahetakse. Marissa Mayer, Google asepresident otsingutoodete alal, räägib, kuidas tema efektiivselt koosolekuid peab: How to Run a Meeting Like Google.

Share This

Inglisekeelsetes keskkondades on töö märksõnadega oluliselt lihtsam, kui eesti keeles. Põhjuseks on see, et inglise keeles püsivad sõnad peaaegu alati muutumatutena ja arvestada tuleb vaid ainsuse ja mitmuse erinevustega.

Aga meil on elu väga põnev, sest iga sõna esineb keskmiselt 28 erineval moel. Enamasti võib arvestada sellega, et kasutajad sisestavad otsingumootoritesse sõnu ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (lennuk, lennukid). Mõnede sõnade puhul on olulisem ainsus (takso, taksod) ja mõnede puhul mitmus (tulemus, tulemused). Võib aga arvestada sellega, et ainsuse nimetavat kasutatakse otsingutes oluliselt rohkem, kui mitmust. Muude käänetega võrreldes kasutatakse suhteliselt palju ka omastavat (lennuki(te) parandamine).

Märksõnad on otsingumootoritest tuleva liikluse aluseks ja meie käänded teevad sellega tegelemise väga keerukaks. Proovige näiteks kirjutada mõni tekst nii, et selles olevad tähtsad märksõnad oleksid kõik nimetavas käändes. Kirjutamine polegi nii raske, aga siis proovige seda lugeda.

Üldiselt tasub aga silmas pidada, et kui te ei kasuta oma tekstides neid sõnu, mida inimesed otsingumootorites otsivad, siis teie leht otsingutulemustes head kohta ei saavuta. Mõelge läbi, milliseid väljendeid teie olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid kasutavad, et antud valdkonnas infot leida. Küsige oma klientidelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Tuleks vältida olukorda, kus teie kasutate sõna vasar, aga inimesed otsivad sõna haamer.

Share This

Leidsin ühe vana, aga väga hea nimekirja asjadest, mida teha selleks, et külastajaid ikka tuleks ja tuleks. Mõned asjad nagu näiteks Avoid the sandbox ja Pay-per-click ei ole Eesti kontekstis olulised, aga üldiselt on tegemist väga asjaliku ja sisutiheda nimekirjaga: The A to Z Guide to Getting Website Traffic. Suur osa soovitustest puudutab sisu loomist.

Share This

Ma olen suur sisu sõber. Mida rohkem sisu kodulehele pannakse seda rõõmsamaks läheb minu tuju. Olen arvamusel, et sisu on toimiva kodulehe kõige olulisem osa ja ilma selleta on väga raske oma keskkonda kasutajaid tuua (ei pea siin silmas ostetud kanaleid).

Sisu on ka kõige mahukam ja keerulisem osa kodulehe valmistamisele. Muud tööd nagu programmeerimine, küljendus, kujundus jne on võimalik suhteliselt vähese vaevaga sisse. Spetsiifilisemate tööde puhul on see ka möödapääsmatu ning ei tekita suuri probleeme.

Sisu kirjutamise sisseostmine on seotud mitmete takistustega. Selleks, et sisu täidaks oma eesmärgi peab see olema heal tasemel. Kodulehe sisu kirjutaja peaks olema pädev väga mitmel alal:

• spetsialist kirjutataval alal, et jutus oleks iva
• omama arusaama turundusvajadustest, et astuda ühte sammu ettevõtte üldiste eesmärkidega
• mõistma, kuidas kasutajad veebis loevad, inimestele teksti lugemine vastukarva ei oleks
• olema kursis otsingumootoritega, et saavutada silmapaistev positsioon ja külastaja lehele tuua

Kõigi nende vajaduste täitmine eeldab, kas väga kõva tegijat või mitme inimese kasutamist. Nii ühel kui teisel juhul tähendab see aga, et korraliku sisu loomine on küllaltki kulukas ettevõtmine, mis ei näi esmapilgul erilist tulu toovat. Selleks, et sisu tööle hakkaks peab seda olema palju ja see võtab aega. Pigem hoidke kokku kuskilt tehnilise osa või kujunduse arvelt, aga proovige võimalikult suur osa kodulehe eelarvest sisuloomele suunata.

Tihti toimub tänapäeval kodulehe loomise eelarvestamine nii, et liidetakse kokku kujunduse ja sisuhaldustarkvara hinnad ja eelarve ongi valmis. Sisu, mida aga eelnevalt nimetatud tarkvara haldama peaks, peale ei mõtle keegi. Tegelikult tuleks see number mingi suure arvuga korrutada ja lisaraha sisu valmistamisele eraldada.

Peamine vastuargument, mida ma tavaliselt kuulnud olen on „Aga kes seda ikka loeb?“ Kogu keskkonnas olevat sisu ei loe tõenäoliselt ükski külastaja, kui mitte arvestata mõnda agarat konkurenti ja otsingumootorite roboteid. Samas võib öelda, et kõik külastajad kokku loevad läbi kogu lehe sisu. Igaüks loeb vaid teda huvitava osa, aga kui see pisike osa oleks lehelt puudunud, siis oleks külastaja pidanud seda konkurendi juurde otsima minema. Ei ole olemas liiga palju sisu, on valesti struktureeritud sisu.

Pange oma lehele asjaliku, abistavat ja lugejale kasulikku sisu. Inimesed tahavad ise tuhnida ja vastuseid leida. Sellega vähendate oma koormust põhiinfo andmise osas ja kliendid esitavad sisukamaid küsimusi, lehele hakatakse rohkem viitama, suureneb külastajate arv lehel ning külastuste pikkus. Sisu on see, mida külastaja otsib. Sisu ongi see imerohi, mis kodulehe tööle paneb.

09/05/06: Liiga palju sisu
04/04/06: Kodulehe sisu
03/01/06: Mida jälgida kodulehele sisu kirjutamisel?

Share This

Lugesin täna hommikul Delfist, et avati Eesti suurima tootevalikuga e-kauplus (www.grant.ee). Umbes poole kümneks oli teatas server, et teenus ei ole ajutiselt kättesaadav. See leht tundub töötavat Zoneis, mis iseenesest peaks olema küllaltki vastupidav Eesti mastaapides külastajate laviinidele.

Sellest võib järeldada, et ilmselt oli tarkvaraline rakendus viletsa võitu. Kindlasti aitas kokku jooksmisele kaasa ka asjaolu, et kogu suhtlus serveriga toimub läbi turvalise https protokolli, mis suurendab koormust masinale võrreldes tavaliste http päringutega. Tunduks mõistlik, kui kasutaja suunataks turvalisele kanalile alles selles faasis, kus toimub maksmine (amazon.com, ebay.com jt). Maailma näidete varal võib öelda, et pole mõtet krüpteerida tavalist poes ringi kolamise infot.

Olenemata selles, mis need tehnilised probleemid tekitas, oleks saanud seda vältida järgides veebiehitaja kuldreeglit.

Testige, testige, TESTIGE!!!

Kõik eksivad selle reegli vastu. Ollakse liiga enesekindlad, aega on liiga vähe, ei osata üht või teist faktorit ette näha ja paljud teised põhjused viivad selleni, et avapauguga kaasnev külastajate mass läheb suuremal või vähemal määral kaotsi. Selle vastu eksivad suured (Google Analytics avamine) ja väikesed (mu mõningad äpardused).

Panen endale märkmikusse kirja, et kui sobivasse ostukeskusesse satun, siis lasen selle reegli endale pealuu sisse graveerida.

Seniks edu Granti meestele, sest tegemist paistab olevat asjaliku ettevõtmisega ja suure tõenäosusega saan ma nende kliendiks. Eriti mõnus on asjaolu et:

Huvitav on ka see, et kui nad oma äpardust märkasid, siis kadus PR uudis Delfi avalehelt ja jääb ilmselt paremaid aegu ootama. See on suhteliselt lühikese aja jooksul juba teine kord, kus Delfi PR uudis on andnud märgatavalt erinevaid tulemusi, kui tegijad ise lootsid.

Share This

Kui ma varem ringi liikusin, siis oli see tihti mahavisatud aeg. Oma mõtteid saab muidugi alati mõelda ja aegajalt ka mõne telefonikõne teha, aga enamjaolt on oma keha füüsilisele transportimisele kuluv aeg suhteliselt tühi. Umbes täpselt aasta alguses ostsin selle tühimiku täitmiseks MP3-mängija ja olen nüüd pidevalt oma jõudeaega podcastide ja audioraamatutega sisustanud.

Pean ütlema, et ei kujuta oma elu enam eriti ilma kõrvaklappidest tuleva „kuuldemänguta“ ettegi. Soovitan soojalt kõigile. Toon siia ka mõned viited huvitavatele allikatele:

• David Maister’s Business Masterclass
   
• For Immediate Release: The Hobson and Holtz Report is the twice-weekly podcast of Neville Hobson, ABC, and Shel Holtz, ABC, a pair of communication professionals who think they have something to say.
   
• LibriVox: free audiobooks - LibriVox volunteers record chapters of books in the public domain and release the audio files back onto the net (via podcast and catalog). Our goal is to make all public domain books available as free audio books. We are a totally volunteer, open source, free content, public domain project.
   
• Mad Money Machine podcast that discusses fun investment topics and reviews the Mad Money recommendations of Jim Cramer. Also, each podcast will have money-making idea segments like Guru Roulette and Tools in the Crib.
   
• IT Conversations - online publisher of recordings of spoken-word events such as conferences, lectures and meetings as well as shows hosted by experts in their fields.
   
• Manager Tools is a weekly podcast focused on helping you become a more effective manager and leader. Each week we’ll be talking about new tools and easy techniques you can use to help achieve your management and career objectives.
   
• LiteralSystems audio-books are always free of charge to enjoy and share with your friends non-commercially. These are mp3 file recordings of human-voiced readings and performances of classic literary works.
   
• The Spoken Alexandria Project is creating a free library of spoken word recordings, consisting of classics in the public domain and modern works (with permission).

Share This

Mõni selle ajaveebi lugeja on kindlasti mõelnud, kuidas soojale kohale saada. Tehnoloogia valdkonnas on igas mõttes soojaks kohaks Silicon Valley. Guy Kawasaki kirjutab sellest, kuidas endale seal töökoht saada (Everything You Wanted to Know About Getting a Job in Silicon Valley But Didn’t Know Who to Ask). Ilmselt ei voola need nõuanded mööda külge alla ka kodumaisel tööotsijal. (Guy mängib kogu nädala jooksul karjäärinõustajat nii, et huvilised võivad pikemalt süveneda).

Kuigi ma mõni aeg tagasi avaldasin arvamust, et palgatöö pole just maailma parim viis omale raha teenida, siis neile kes seda siiski teha tahavad on viidatud loost kindlasti abi. Turundusega on asi seotud sedapidi, et me kõik oleme oma isikliku Mina OÜ turundusjuhid ja mida paremini me selle tööga hakkama saame seda ladusamalt läheb meie elu.

Share This

Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.

Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…

Share This