Sevenline internetiturundus

Nädalavahetusel tekkis vajadus paar tasuta telefoni soetada. Kuna Tele2 annab 18-kuulise lepinguga telefonid niisama, siis seadsin end teele tele2.ee lehele, et lisainfi leida. Lisaks soovitud telefonidele sain ka uskumatu kasutajakogemuse osaliseks.

Esmalt on võimalik avalehel bännerit klikkida ja sealt see mõnu pihta hakkab. Bänner avab ilma mingi nähtava põhjuseta uue akna, mis on tele2.ee alamleht. Bänner ise on Flash, mis ei lase kasutada erinevaid „open in new …“ võimalusi. Eelnevalt avatud uus aken võttis ära võimaluse back-nupuga avalehele tagasi saada.

Avanenud lehel on tasuta telefonide pakkumised, kokku üheksa. Kuna oli oluline selgitada välja, millistel mudelitel on teatavad omadused, siis klikkisin esimese põneval mudelil ja naksti avatigi mulle soovitud infoleht. Ok, vaatasin, et sel mobiilil puudub MP3-mängija, vaatame mõnd teist mudelit. Back.

Mis back? Kes on enne sellist asja näinud, et laseme külastajal back-nuppu kasutada. Osavad veebitreialid olid javascript-maagiaga selle tüütu back-funktsiooni kasutamise võimaluse elimineerinud. Vinge värk! Samuti ei olnud koheselt ilmselge, et eripakkumiste lehele tagasi saamiseks on vaja klikkida menüükirjel „Pood“. Seega läks kasutaja uuesti tele2 avalehele klikkis uuesti lahti uue akna ja valis järgmise mudeli, et selle omadusi näha. Nii jätkus see iga mudeliga.

Igasugune brauseri funktsionaalsus, mis oleks aidanud kasutajal oma elu lihtsamaks teha oli ettenägelikult katki tehtud. Muidu oleksin vaadanud kõikide telefonide omadusi, aga selline navigatsioon väsitas väga kiiresti ära ja kui oleks olnud mõni konkurent, kelle lehelt samu pakkumisi saada, oleks kohe sinna üle läinud.

Eksisteerib kahtlemata võimalus, et ma ei saa millestki aru ja tegelikult on kõik väga lihtne, aga arendajad peaksid siiski ka minusugustega arvestama. Kui teil eelarve on väike ja testida ei saa, siis laske näiteks sõbral üle vaadata. „Kuule tüüp, viska mu kampaanialehele pilk peale, tee seal toiming X ja anna teada, kuidas oli.“ Suure hulga kannatusi saab nii kokku hoida ja äkki mõjuks ka kampaaniatulemustele positiivselt.

Share This

Pean tunnistama, et kasutajad teevad selliseid asju, mille peale ma ise ikka kuidagi ei tule. Ma julgeks väita, et Sevenline veebi kujundus on enam-vähem OK, menüü selge ja teksti jälgimine ei tohiks ületamatuid probleeme valmistada. Nüüd ma tõmban pea õlgade vahele ja jään kriitikat ootama.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Jälgides kasutajate käitumist Sevenline veebis, sai kinnitust minu arvamus, et puunavigatsioon ei vii kuhugi. Mul on juba pikemat aega olnud nägemus, et korraliku veebi navigatsioon peab olema ehitatud mittelineaarselt ja mitte kataloogipuuna. Pean siin silmas tavalist kodulehte, mitte tootekataloogi, epoodi või muud sellist. Ja-jah, meie oma veeb on täpselt vastupidine sellele kirjeldusele. See tuleb sellest, et ajalugu kipub kammitsema.

Koduleht koosneb kahte sorti lehtedest navigatsioonilised ja sisulehed. Navigatsiooniliste lehtede eesmärk on suunata kasutaja nendele sisulehtedele, mida ta näha tahab. Sisulehed on lehed, millel kasutaja saab vajaliku info või sooritada mõnd soovitud tegevust. See viib sisulehed kataloogipuu lõppu, mis on aga absurd, sest nii moodustab puu takistuse kasutaja ja eesmärgi vahel. Samuti on „vajalik info“ ja „soovitud tegevus“ ajas muutuvad ärilised ja turunduslikud suurused. Seega, kui meil mingi toode hakkab laos hapuks minema, peaksime kataloogipuu ümber tegema, et külastajal oleks selleni lühem tee. See tundub kerge ülepingutamisena…

Siit tekkis mõte teha Sevenline veeb ümber nii, et alustades avalehelt on iga järgmise lehe sisuks „reklaam“ antud teema tähtsamatele lehtedele. See „reklaam“ võib olla midagi, mida me teame, et kasutajad otsivad või midagi, mida me tahame et kasutajad näevad. Sevenline avaleht on selles mõtte näitlik. Mitte just hea näide, aga ajab asja ära. Meie avalehel on struktuurist sõltumatult toodud seitse olulist (vähemalt kunagi olid need olulised) viidet keskkonna sisule. Siit edasi läheb kõik juba halvaks, sest üritatakse kohe inimesele mingit pikka juttu kirjutada. Tegelikult peaks olema ka järgmisel lehel suured valikud, vastavalt meie või kasutaja jaoks hetkel olulistest asjadest. Olenevalt keskkonna suurusest võiks siit järgmine leht olla juba tulemus, milleni oleme tahtnud jõuda.

Erinevus tavalisest menüünavigatsioonist oleks see, et igal navigatsiooni tasemel on sisuosas suured selged viited koos nopetega, mis edasi tuleb. Neid nuppe ei tohiks olla palju, neli kuni viis tundub optimaalse arvuna. Suurte keskkondade puhul, kus sellest väheks jääb, tuleb lihtsalt kõvasti rohkem usability-tööd teha.

Kõik see ei ole mingi revolutsioon kasutajaliideste ehitamises. Information scent on teema, millest on juba palju kirjutatud siin ja siin ning natuke teaduslikuma poole pealt siin (PDF ning selle kokkuvõte USTodays) ja siin (PDF).

Enamus veebe seda aga ei tee. Miks? Ilmselt on tegemist väga vinge uuendusega, mis aitab käivet kasvatada ja kasutajatele paremat kogemust võimaldada. Nagu näha pole meie veeb ka selline. Põhjus? Laiskus, teadmiste puudumine ja enne kõike:

Me üritame Sevenline veebi ka sellisesse vormi viia. Mitte homseks. See võtab natuke aega.

Ja, et see esimene jutt kasutajate vaatlemisest täitsa sisutuks ei osutuks, siis tuli see teema mu aktiivsesse mällu tagasi just tänu sellele, kui nägin, kuidas kasutajad järjekindlalt ignoreerivad meie menüünavigatsiooni. (Kõrvalmärkusena tasub lisada, et see annab kaalu ka heale siselinkide süstemile).

Share This

Usability guru Jakob Nielsen kirjutab sellest, et pani tähele seda kuidas kõik lehe elemendid, mis näevad välja nagu reklaam, jäävad kasutaja tähelepanuta. See nii nimetatud bänneripimedus on nii kapitaalne, et inimene väldib isegi neid lehe osi, mis ei ole reklaam, kuid meenutavad mingil määral reklaami. Näiteks US Census Bureau lehel olev Population Clock meenutab sedavõrd reklaami, et vaid 14 protsenti kasutajatest taipas sealt USA hetke rahvaarvu vaadata. Ülejäänud 86 protsenti hakkasid selle numbri leidmiseks saidi sugavustes tuhnima.

Bänneripimedus ei ole mingi uus leid. Sellest on räägitud juba kümme aastat, kuid ikka ja jälle tuleb välja, et kasutajate klikkima panemiseks on vaja reklaam võimalikult sisusarnaseks teha. Samuti töötavad hästi igasugused tüngabännerid, näiteks dialoogiaken reklaamina. Nielsen kirjutab ka sellest (Banner Blindness: Old and New Findings), et olenemata kasutajate erinevast lehelugemise stiilist jagavad nad oma „pimedust“ reklaami suhtes. Kolm erinevat eyetracking pilti näitavad, kuidas kasutaja lehti loevad ja millele nad üldse tähelepanu ei pööra. Mõned asjad siiski jäävad silma:

Delfi hakkab kohe, kohe oma videoklippidesse reklaami müüma, seega võibolla tasuks seda katsetada.

Neid tähelepanekuid tuleks hoolsasti silmas pidada, sest vastasel juhul võib see, mida üritate välja tuua, hoopis kaduma minna.

Share This

Ma olen ilmselt viimane, kes märkas, et Äripäev on kujundust vahetanud. Esmalt tuleb öelda, et Äripäev on õigel teel avades oma netiküljed tasuta kasutamiseks. Ma ei usu, et nad oma tasulise internetiküljega üüratut raha oleksid võimelised genereerima. Paberväljaande müügile mingi mõju muidugi on. Aga kas positiivne või negatiivne? Mõlema võimaluse poolt võib mõistlikke argumente leida.

Nüüd aga natuke uuest lehest. Seda on juba palju tümitatud (1 2 3 4). Tuleb tunnistada, et kui ma esimest korda seda nägin, olin jahmatanud. Kui sisule mitte keskenduda, siis võis lehe vabalt mõne suurendamist või naudinguid pakkuva lehega segi ajada.

Alguses mõtlesin, et miks nad nii tegid, aga pärast lühikest uurimist tuli välja, et nemad ei teinudki vaid võtsid lihtsalt Rootsi emafirmalt kujunduse üks ühele üle. Seda poleks pidanud tegema, sest originaal on suhteliselt vanamoodne ja kasutajavaenulik.

Peamised halvad asjad on navigatsiooni lõhkumine freimidega ja hiiglaslik püsibänner lehe päises. Freimid teevad enamus kasutajatele viitamise võimatuks, nad lihtsalt ei oska freimitud lehelt linki kätte saada. Lahendatud on see artikkli lõpus oleva saada sõbrale nupuga, aga mulle tundub see natuke ebamugava lahendusena. Pean täitma neli välja, et kirja saata, kuid oma mailikliendiga piisaks vaid sõbra nime esimestest tähtedest. Ja mida nad üldse süsteemist läbi käivate emailide ja nimedega teevad?

Freim on lehel kasutatud ainult ühe eesmärgiga – näidata reklaami ja hoida seda pidevalt lugeja silma all (mõistan vajadust raha teenida, aga seda võiks proovida kuidagi inimlikumalt ja kasutajasõbralikumalt teha). Arvestamata on jäetud aga asjaolu, et vähe ruumi tekstile ja epilepsiahoogu tekitav hiigelbänner vähendavad oluliselt kasutamismugavust, lugemise kiirust, loetust arusaamist ja selle meeldejätmist. Kasutajate arv neil ilmselt tõuseb, sest leht on nüüd tasuta, aga see oleks võinud oluliselt rohkem tõusta, kui kasutajaga oleks arvestatud.

Teine asi mis silma jäi oli pealkirjade ja sisuteksti väga imelik suuruse vahekord. Samuti on pealkirjas reavahe normaalsest väiksemaks tehtud, mis jällegi halvendab loetavust (olenemata teksti hiiglaslikust suurusest).

Kolmas asi on killustatud layout. Kogu leht on jagatud pisikesteks blokkideks, mis lõi minul pildi päris segi. Kuna suur osa neis tükkidest ka liigub ja vilgub, siis on üldmulje veelgi segasem. Väiksemate asjadega edasi minnes võib välja tuua selle, et kui artikkel ette võtta, siis on selle sabas veel mingid artiklid, mis tekitava jällegi hämmingut ja nende olemasolu jääb kasutajale arusaamatuks.

Kujundus ja värvid on nagu on. Ilmselt mingi kivisse raiutud korporatiivse identiteedi osa, aga oma olemuselt väga eelmisesajandilik. Web20 haibiga pole nad kaasa läinud.

Küsisin ka paarilt sõbralt mida nemad arvavad ja üks sisukamaid vastuseid tuli Antsult:

Kokkuvõttes peaks Äripäeva veebile kiiresti face lifti tegema, mis arvestaks kasutajaga ja annaks keskkonnale tänapäevasema näo. Olemasoleva kujundus on vist Rootsiski päris uus, aga miks nii… hmmm… imelik jääb arusaamatuks. Maitse asi vist.

Lisa: Just märkasin, et „Samal teemal“ lingid avatakse uues aknas. Siin kirjutasin kunagi sellest, mida arvan linkide avamisest uues aknas.

Share This

PDF-failid on ühed jubedad asjad. Esmaselt olid nad mõeldud peamiselt arvuti ja trükikoja vahel info liigutamiseks nii, et midagi kaotsi ei läheks ning värvid ja kujundused vastaksid trükimasinast tulles sellele, mida kujundaja silmas pidas.

Tänapäeval on PDF muutunud veebis väga levinud info edastamise mooduseks ja see on väga halb. Sattudes veebis PDF-lingile avatakse (enamus arvutites) automaatselt Acrobat Reader ja see võtab reeglina palju aega. Teine asi on see, et PDF ei ole mõeldud „surfimiseks“. Oma lineaarse ülesehituse ja veebist erineva loogikaga on ta tõeline kasutaja vaenlane. Otsingumootorite seisukohast on PDF tupik, millest enam edasi ei pääse.

Kui vähegi võimalik, siis tehke oma PDFid HTML-kujule ümber ja esitage kasutajale loomulikus veebiformaadis. Veebis on kujunduse kontrollimine keerukam, kui PDF-failis ja mõned asjad suisa võimatud, aga olen päris kindel, et „ilusam“ kujundus ei korva kasutamisel tekkivaid ebamugavusi.

Siin on Jakob Nielsen’i paari aasta tagune seisukohavõtt PDFide teemal PDF: Unfit for Human Consumption ja siin tänane statistika, mis mind seda postitust kirjutama ajendas Adobe Acrobat Readers runs on 500 mln PCs.

Share This

MarketingSherpast leiab huvitavat statistikat ja uuringuandmeid internetikaubanduse kohta. Mis motiveerib kasutajaid? Mida keskkonna jures testida ja kuidas see tulemustele mõjub? Paar huvitavat pilti selle kohta, mida kasutajad lehel vaatavad (suured pildid on out, vaadatakse navigatsiooni ja üritatakse võimalikult kiiresti otsitava asjani jõuda). Kuhu eturundajad oma raha suunavad?

Tegemist on ligikaudu 47 minutilise telekonverentsi salvestusega (mp3), millele on toeks ka presentatsioonimaterjal pdf failina (pdf). Tegemist on päris asjaliku infoga, millel on märgataval määral uuringuandmeid taga. Iga internetikaupmees võiks siit ühtteist praktiliseks kasutamiseks kõrva taha panna.

Nagu salvestusest kuulda võib on eyetracking väga lahe ja muljet avaldav. Huvitav, kas seda on väga keeruline kodustes tingimustes teha. Kasutaks näiteks veebikaamerat ja siis tuleks muidugi mingi tarkvara seda pilti analüüsima panna. Kui keeruline see võiks olla?

Panen siia ka mõned lingid eyetrackingu kohta, mis aitavad paremini mõista, kuidas kasutajad veebis käituvadMis nende tähelepanu tõmbab ja mis mitte?

• The Best of Eyetrack III: What We Saw When We Looked Through Their Eyes
• Eyetracking Study of Web Readers
• F-Shaped Pattern For Reading Web Content
• Eyetools, Enquiro, and Did-it uncover Search’s Golden Triangle

Share This

Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.

Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…

Share This

1024×768 on resolutsioon, mis on umbes kahe kolmandiku kasutajate monitoridel. Enamus fikseeritud laiusega lehti on tänapäeval tehtud 800×600 resolutsiooniga monitoridele. Nii väikest resolutsiooni kasutab, olenevalt keskkonnast, 5-10 protsenti külastajatest. Ülejäänutel on resolutsioon suurem*.

Mul tekkis küsimus, kas võiks hakata tegema laiemaid veebilehti? Poolt argument on see, et enamus külastajate monitoridel on piisav resolutsioon, et näidata umbes tuhande piksli laiust pilti. Sellise tegevuse vastu räägib aga asjaolu, et umbes kümnendikul tekitaksid need lehed vastiku horisontaalse kerimisriba. Näiteks Google Analytics on tehtud arvestades 1024×768 resolutsiooniga (seadete leht on aga veniv).

Üks võimalus oleks teha „venivad“ lehed (laiusega sada protsenti), mis on täpselt nii laiad, kui kasutaja brauser. Mulle ei meeldi selline lahendus selle pärast, et nii ei tea saidi omanik kunagi, kuidas leht ühes või teises arvutis näha on. 1680 pikslit laial ekraanil oleks teksti lugemine täis laiusega aknas päris piinarikas ja lehe kujundaja nägemusest ei jääks ka suurt midagi järele.

Nüüd tagasi 800 vs 1024 lehe laiuse juurde. Miks ma ikka veel eelistan 800 pikseli laiusele monitorile tehtud lehti on asjaolu, et ma ise ei hoia programmide aknaid kunagi kogu ekraani suurustena ja sellega on brauser vähem kui 1024 pikseli laiune ning ja tekitab horisontaalse kerimise, kui leht on palju laiem kui 800 pikselit.

* Statistika pärineb kolme keskkonna näitajatest, mida on külastanud umbes 33 tuhat unikaalset kasutajat (Google Analytics’i andmetel).

 Loading …

Share This

Steve Rubel kirjutab, et nüüdsest saab Google videotele viidates ära näidata ka konkreetse koha video sees. Selleks on vaja lisada video URLile vaid ajakood.

Näiteks kui vanasti pidin viidates ütlema, et kerige x minuti ja y sekundi peale, siis Google Video võimaldab nüüd lisada lingi lõppu #0m52s ja jõuda kohe The First Internet Marketing Conference, San Francisco, 1994 avasõnade juurde. Sellega on Google hetkeks YouTubeile ära teinud. Eks paistab, kui kiiresti nad reageerivad. Nagu Steve ütleb:

Share This

• Web Style Guide, 2nd Edition väga põhjalik ja ülevaatlik raamat veebikeskkonna arendamise erinevatest etappidest kirjeldatud on kõik peamised valdkonnad: protsess, kasutajaliides, kujundus jne.
• Current style in web design, millised on tänapäevase (web2.0) kujunduse põhielemendid. Loetletud on erinevad elemendid ja toodud ka palju näiteid. Hea koht ideede ammutmiseks.
• Google Trends – erinevate märksõnade otsingutrendid graafiliselt.
• Research-Based Web Design & Usability Guidelines. Puhas kuld. Erinevad kasutatavuse elemendid, mis on inimestele hea ja mis mitte. Iga väite juures ka viide selle aluseks olevatele teaduslikele uuringutele.

Share This