Sevenline internetiturundus

Loen praegu Chris Anderson’i raamatut The Long Tail, mis on kirjutatud, ajakirjas Wired 2004. aasta oktoobris ilmunud, essee arendusena. Seal on mainitud, et kui pakutava kauba valik ei ole füüsiliselt piiratud, siis on mõttekas müüa võimalikult suurt valikut kaupu.

Näidetena on toodud, et online videolaenutaja 55 tuhandest nimetusest laenutatakse 95 protsenti vähemalt kord kvartalis. Raamatud, mis on Amazoni toplistis 100 tuhandest tagapool teevad 25 protsenti käibest. iTunes on ostetud iga lugu vähemalt korra ja neid on miljoneid.

Asja iva on siis selles, et kõigele leidub ostja ja isegi, kui müüa vaid üks ühik, siis olematute käitlus- ja ladustamiskulude tõttu on ka see tegevus kasulik.

Inglisekeelsel turul on kõik muidugi väga roosiline. Kas aga Eestis saab selline „pika saba“ efekt kunagi tööle rakenduda? Meie turg on mitukorda väiksem, kui Amazoni raamatute või iTunesi lugude valik. Kiire otsing Eesti keskkondades näitas, et need ei ole sugugi põhjatud. Kui hästi läbi mõelda saab esimesele päringule null vastust.

Näen siin kahte võimalust. Esiteks jätkuv automatiseerumine teeb pikale sabale müümis isegi Eestis äriliselt mõtekaks. Teine võimalus on see, et rahvusvahelised tegijad muutuvad ajapikku maakeelseks, võtatavad müüki ka meie loojate toodangu. Eestikeelsed blogijad ja muud ääreala sisutootjad ilmselt aga päevatööst niipea loobuda ei saa.

Share This

Peaaegu alati, kui ma räägin internetiturunduse tulevikust, siis mainin seda, et reklaam killustub ja automiatiseerub. Selle all pean silmas seda, et tekib palju väikeseid keskkondi, mille efektiivseks kasutamiseks on vaja AdSense tüüpi automatiseerimist. Samuti muutuvad teised elektroonilised kanalid (tele, raadio) IP põhisteks ja saavad sellega AdSense-laadsetele vahenditele kättesaadavaks. Mainisin seda tendentsi ka Google teemalises kirjutises Do No Evil.

Paarpäeva tagasi on sama teemat puudutanud SEO Space, kirjutades What if Google Focused on Traditional Media?. Mis saab tavakanalitest, kui Google tõsiselt asja kallale asub? Piloodiga on juba alustatud.

Meediakanalitele oleks see kurb uudis. Praegu võib hea müügimees müüa kehva kanalit paremini, kui kehv müügimees head kanalit. Kui asja kallale lasta tehnoloogia, siis on tulemuseks, et asju ostetakse numbrite järgi nagu praegu AdWordsi puhul.

Mingil hetkel me jõuame sellise olukorrani. Mitte saja protsendiliselt ja igas valdkonnas, aga suuremalt jaolt kindlasti, sest nii on efektiivne. Kas see toimub vii, kümne või viieteist aastag on ise küsimus. (Disclaimer: asi ei pruugi toimida väikestel turgudel ja muudel erijuhtudel).

Share This

Internetiturundusega tuleb alustada enne seda, kui te oma domeeni registreerite. Satun aegajalt sellisesse olukorda, kus potentsiaalne klient ütleb et nad hakkavad internetiturundusega tegelema küll, kuid enne on vaja koduleht valmis teha. See ei ole kõige mõistlikum lähenemine.

Soovitan kõigile kasutada lihtsat protsessi – miks, kellele, mida, kuidas (eesmärk, sihtgrupp, sõnum, lahendus). Kunagi ammu-ammu (2002 vist) kirjutasin sellel teemal artikli Kuidas teha toimivat kodulehte?. See artikkel on siiani ajakohane ja on seda ka viie aasta pärast, sest tegemist on protsessiga, mis keskendub eesmärkidele ja tulemustele ning tehnoloogia valitakse sellele vastavalt.

Väga paljud veebid valmistatakse eesmärgita, tehtud-mõeldud meetodil ja see mõeldud osa jääb tahaplaanile. Et mõtteid liikuma panna, toon siia mõned lihtsad näited eemärkidest, mille puhul on märatud kaks numbrit. Esiteks, mida me saavutada tahame ja teiseks, mis aja jooksul see toimuma peaks.

• Tuua oma kodulehele kolme kuu pärast 150 külastajat/klienti päevas
• Saavutada kodulehel poole aastaga 10 protsendiline tagasisidemäär
• Suurendada veebitellimuste arvu kolme kuuga 15 protsenti
• Suurendada kodulehe külastajate arvu aastaga 100 protsenti
• Vähendada, aasta jooksul, abitelefoni koormust 40 protsenti, suunates kliendid kodulehel olevale infole
• Koguda jooksvalt potentsiaalsete klientide kontaktandmeid, 15 protsenti kodulehe külastajatest
• Suurendada veebist tulevate tellimuste tulusust 20 protsenti järgmise kvartali jooksul

Iga tund, mida te kulutate eesmärkide seadmisele ja planeerimisele, tuleb kuhjaga tagasi. Nii teate, kuhu te teel olete ja kas te liigute õiges suunas. Samuti väldite hilisemat ümbertegemist ja kesiseid tulemusi.

Oluline on ka see, et kui tulemused saavutatud, siis lähete uuele ringile. Seate uued eesmärgid ja tähtajad, korrigeerite vanu ja lähete oma tegevusega edasi.

Share This

See pealkirjas toodud number ei pruugi täpselt tõele vastata. Mõte ei olegi numbri täpsuses vaid pigem selles, et juba ammu ei kajasta, me elektrifitseerirmise protsenti uudistes.

Turunduslikus mõttes on nüüd internetiga umbes sama lugu. Internet on kohal. Kuni 39-aastaste seas on neid, kes interneti ei kasuta alla 17 protsendi. Kogu elanikonna seas on meil interneti kasutajaid rohkem kui mittekasutajaid. Isegi vanusevahemikus 40-59 aastat on internetikasutajate osa üle poole. See eelnev baseerub viimastel Emori andmetel.

Kui nüüd vaadtata kulutusi reklaamile internetis, siis võib arvata, et see teadmine pole veel turundusmaailma sisse murdnud. Tundub siiski, et asjad juba liiguvad. Näiteks Äripäeva Internetiturundus seminarile on registreerunud 207 osalejat, mis on märgatavalt suurem eelmisel aastal toimunud üritusest. Reklaamkulutused internetis on kasvanud 63%. Internet on möödunud radiost a välireklaamist. Võib arvata, et järgmine aasta saab selles vallas toimuma tõeline läbimurre.

Huvitav küsimus on, kui suureks internetireklaami osakaal pikemas plaanis kasvab. Suur osa internetis tehtavast ei kajastu reklaamieelarves vaid pigem, rohkem varjul olevas, turunduseelarves.

PS. Sevenline ajaveeb, hakkab ka vaikselt valmis saama :). Käesolev on juba 400. postitus. Eelmised verstapostid olid 100, 200 ja 300. 500. postitust on oodata kuskil veebruari kandis.

Share This

EmailLabs on oma lehel välja toonud terve rea erinevaid mõõdikuid ja statistikat, miks e-post hea turunduskanal on, millal oma postitused teele panna ja palju muud põnevat. Üks huvitavamaid numbreid on emaili ROI, mis on 51,45 dollarit iga kulutatud dollari kohta. Need andmed baseeruva 2005. aasta infol. (viidatud allika ülejärgmises blokis on viga, emaili projected sales generation peaks olema billion).

Sellest kuidas emaile kogutakes annavad ülevaate värsked eMarketeri andmed. Peamiste maasikatena pakutakse uudiseid ja sooduspakkumisi. Samast saab teada ka seda, et kui inimene on endale mingi uudiskirja tellinud siis teeb ta selle ka tavaliselt lahti (US 2006 andmed).

Erinevalt mõningatest arvamustest on email ikka veel kõige kasutatavam teenus internetis. Sellest on ilmselt tingitud ka see, et email kuulus kõige suurema osa (83%) turundajate arsenali. Sellele järgnesid bännerid (73%) ja reklaam otsingumootorites (63%).

USAs kulutatakse reklaamile emailides sel aastal rohkem kui 400 miljonit dollarit ning järgmisel aastal juba üle poole miljardi. See summa moodustab vaid kaks protsenti kogu internetireklaamile kulutatavast rahast. Siin on peetud silmas konkreetselt reklaami saadetavas kirjas, mitte kogu emailiturundust. Kogu emailiturundusele kuluv summa on 2007. aastal 1,5 miljardi dollari suurusjärgus.

Eestis on emailiturundus suhteliselt tagasihoidlik. Enamasti jäädakse anonüümse postituse tasemele, mille saajad pole saatjast varem midagi kuulnud, sest nende email on korjatud hoopis kuskil kolmandas kohas. On ka väga häid näiteid, aga need on pigem erandid.

Share This

Kui ma inimestega tööalaselt kohtun ja internetiturundusest räägin, siis on minu esimene küsimus: miks teil koduleht on? Ma ei pea siin silmas seda, et meil on internetiajastu ja firmadel tavaliselt ikka on koduleht vaid konkreetset „käega katsutavat“ eesmärki. Sellist, mida saab mõõta ja kontrollida, kas me oleme ikka õigel teel.

Enamus ettevõtjaid ei oska sellele küsimusele vastata! Kõige tavalisemaks vastuseks on maine suurendamine ja klientidele info jagamine. Need mõlemad on suurepärased eesmärgid, aga neil peaks olema küljes number. Esimeses näites võiks maine suurendamist lugeda unikaalsete külastajate arvuna. Klientidele info jagamist saaks mõõta näiteks veebis olevate infomaterjalide lugejate arvuna ning abitelefonile tehtud kõnede vähenemisega.

Võrgus saab peaaegu kõike mõõta, see on jube lihtne, täiesti tasuta (Google Analytics) ja seda tuleks kindlasti teha teha. Vastasel juhul pole alust, millega mõõta veebiehitusele ja kampaaniatele tehtud kulutusi. Seadke endale konkreetsed, mõõdetavad eesmärgid. Nii teate, kas liigute õiges suunas ja kas tehtavad kulutused end õigustavad.

Alustada võiks millegi väga lihtsaga. Suurendada külastuste arvu kuus kaks korda või suurendada kodulehelt tulevate päringute arvu 121%. Hiljem saab asju alati peenemaks ajada, aga vähemalt esmane sihik on paigas. See on uskumatu kuhu võib välja jõuda, kui tead kuhu lähed…

Share This

• The Website Marketing Mind Map: Internet Marketing Made Easy – SEObook’i Aaron Wall on teinud mind mapi, millel on toodud välja kõik, mida ta teab internetiturundusest. Ma tegin seda ise paar nädalat tagasi, nüüd on huvitav vaadata, millised on erinevused. Kulda väärt asi!
   
• Best Practices for Targeting Generic & Specific Terms & Phrases – Kuidas sihtida spetsiifilisi ja üldisemaid märksõnu. Puust ja punaseks. Otsiroboti pilt on ka
   
• Kui vana on Google – Google oma lehel väidab, et üheksa. Erinevad arvamused aga ulatuvad isegi kaheteistkümneni.
   
• Holiday Search Marketing Strategies - asjalike mõtteid selle kohta, kuidas pühade ajal ostjatest maksimum välja pigistada. Osad neid on ka muul ajal pädevad. Tasuta transport ja lehe märksõnade vastavus sellele, mida kasutaja otsis.

Share This

E10 oli päris põnev ja ka osalejate nimekiri oli märkimisväärne. Enamus, kes midagigi interneti ja turundusega teevad olid kohal. Päeva nael oli kahtlematta Petri Kokko Googlest. Väga hea esineja ja asjalik sõnum.

Ma olen juba tükimat aega oma internetiturundus-teemalisi ettekandeid alustanud slaidiga “internet on kohal”. Väga lahe oli vaadata, et tema ettekanne alga sisuliselt sama tähelepanekuga. Petri juhtis tähelepanu sellele, et innovatsioon üha kiireneb ja asjad, mis juhtusid pool aastat tagasi hakkavad juba natuke käru pealt maha jääma.

Ta tõi välja, et sotsiaalsed võrgud on viimase 18-24 kuuga plahvatuslikult arenenud. 64 protsenti inimesi on seotud mingi sotsiaalse saidiga ja 40 protsenti blogidega (ei pannud kahjuks tähele, mis andmetega oli tegu).

Meedia killustub ja paari telekanali asemel saab olema miljoneid infoauke internetis. Nende majandamises ilmselt seisnebki Google tulevik, sest tavapärane meediaplaneerimine ei ole sel juhul võimalik ja AdSense ning AdWords tüüpi programmid on möödapääsmatud. Googlel on siin tohutu suur edu teiste tegijate ees (kus tal ei oleks (sotsiaalsed võrgud näiteks :)).

Power to the people. Inimestel on üha lihtsam end väljendada, oma loomingut avaldada ja jagada oma elu sõprade ning lähedastega. Samuti lihtsustub selle loominguga raha teenimise võimalus (video, podcast, blog, jne). See muudab üha tähtsamaks sihtimise ning Google suudab seda muidugi pakkuda

Turundajad peaksid suutma leida tee inimeste suhtevõrgustikku, sest see mida bränd endast räägib muutub üha vähem oluliseks ja see, mida inimesed brändist räägivad üha tähtsamaks. Uuringud näitavad, et arvustus internetis, mis on kirjutatud „tavalise inimese poolt“ on ostuotsuse seisukohast sama oluline kui toote või teenuse koduleht.

Kokkuvõttes oli tegemist suurepärse ettekandega ja loodetavasti pani see paljudel kõhklejatel mõtted õiges suunas liikuma.

Internet on kohal! Kas sina oled ka?

Share This

Esimene positsioon otsingumootoris oluliste märksõnadega on väga hea vahend oma kodulehe tööle rakendamiseks, aga see on väga defitsiitne kaup, sest seda on vaid üks. Peamine küsimus, mis mulle internetiturunduse kohta iga päev esitatakse on: mis maksab otsingumootoris esimeseks saamine. Sellele küsimusele tegelikult ei ole vastust, samuti nagu pole vastust küsimusele, kui palju maksab maja.

Parimad tegijad võivad öelda, et nad on peaaegu kindlasti võimelised teie lehe, vajalike märksõnadega, otsingutulemuste esimesele lehele saama, aga ka seal on tegemist hinnanguga mitte garantiiga.

Seda postitust ärgitas kirjutama hommikune inbox, milles oli mitu küsimust, kui palju maksab hea positsioon otsingumootorites. Tegelikult peaks hoopis küsima, kuidas oma kodulehest rohkem kasu saada. Otsingutulemused on vaid üks vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Te ju ei küsi automehaanikult, kui palju maksab mutrivõti. Üksikuid vahendeid ei tasuks üle tähtsustada, keskenduda tuleb siiski reaalsele ärilisele eesmärgile.

PS. On lehti, mis on sadade oluliste ja õigete märksõnadega otsingumootorites esimese viie seas ja sellest hoolimata tuleb vaid väike osa külastajatest Googlest ja Netist. Enamus tuleb hästi valitud partnerite ja temaatiliste keskkondade kaudu.

Share This

Emor mängis meile vingerpussi. Just siis, kui oli oodata, et neti.ee kasutajate arv möödub Eesti internetikasutajate arvust, teatas Emor, et kasutajate arv on tõusnud 730 tuhandeni. Ma siiski usun, et Net, mis eelmisel nädalal ületas 700 tuhande unikaalse kasutaja piiri, ei vea meid alt ja meelitab enda rüppe ka need 27 tuhat kasutajat, kes praegu veel valgust näinud ei ole.

Kui tõsisemalt rääkida, siis on päris hea trend see, et internetist ostab kaupa juba iga kümnes. See number oli veel hiljuti 6 protsendi juure ja ka siin ajaveebis sai arutatud, miks see number nii madal on. Teiste riikide näitajateni on veel pikk tee. Lääne-Euroopas ja USAs on internetist ostjate suurusjärk 60 kuni 80 protsendi kandis.

Share This