Täna 50 aastat tagasi saadeti orbiidile Sputnink. See oli üks inimkonna suursaavutusi. Eriti arvestades, et 62 aastat enne seda avaldasid mõned kodanikud arvamust, et õhust raskemad lennumasinad on absurd.
Huvitav, kas järgmise 50 aastaga saame püsiva baasi mõnele taevakehale?
Üle pika aja midagi eriti najlakat. Ei saanud seda kuidagi jagamata jätta.
PS. Vahetasin selle meie.tv klipi välja, sest automaatne käivitus tüütab ära. Kes tahab eesti tõlget saab lingi esimesest kommentaarist.
Hommikul mõtlesin, et eksperimenteeriks natukene Klikivabrikuga ja paneks üles tekstireklaami. 10000 näitamist maksab ainult 25 krooni.
Backupserverit ei hakanud üles seadma, sest ma olin päris kindel, et mingit hiiglaslikku külastuste tulva sealt ei tule. Asi nimelt selles, et Sevenline teenused on eriti ärikesksed ja enamus saite, mis tänaseks klikivabrikuga liitunud, on pigem meelelahutusliku sisuga. Igatahes püstitasin hüpoteesi, et saan kaks kuni viis klikki, mis teeks ühe külastuse hinnaks 5-12,5 krooni. Leidsin, et see on päris mõistlik number.
Kirjutasin erakordselt vaimuka reklaamteksti: „Saa targaks! Tule loe internetiturunduse ja reklaami blogi!“ Valmistasin Google Analyticsi jaoks träkitava lingi ja sisestasin kõik selle siia. Jäi veel 25-kroonine SMS saata, mida ma ka tegin.
Klienditeenindus on neil tasemel. Läks mööda kolm minutit, kui mulle skaipis Jaano Martin Ots ja ütles, et kui tahad eksperimenteerida anna otse teada, muidu läheb suur osa rahast SMSi vahendajatele. Pärast seda skaipisime veel pikalt, millised on erinevad võimalused reklaami näitamist mitmesuguste parameetrite abil muuta, saab A/B/CD/E… testida jne. Jaano ütles, et testimise osas saab teha, mida iganes:
Kuna mul on selline sait nagu nali.ee, mis võiks klikivabrikuga liituda, siis arutasime, kuidas see tasustamise asi neil tehtud on. Kuigi Klikivabrikul praegu veel piimamägesid ja pudrujõgesid ei ole, siis asjad paistavad minevat ülesmäge.
Üks asi, mis välja tuli oli see, et kliendid ei oska hinnata kampaaniate testimist ja sihtimist ning peamiseks vastuargumendiks on tihti: „Aga see portaal andis meile 60 protsenti alet!“ See, et korralikult ettevalmistatud ja pidevalt järelevalvatav kampaania võib CTR viia ühe kuni kahe protsendini ei jõua hästi kohale. Sama kuulsin kunagi Neti käest, et klient küsib, mitu päeva ma selle raha eest saan, mõistmata tegelikult, kuidas töötab internetireklaam. See on muidugi kivi internetiturundajate kapsaaeda, kes ei suuda reklaamiostjale asju ära seletada.
Üks oluline asi, mida neilt saab, on PPC, maksad kliki eest, reklaam. Mõtlesin, et kui mu 25-kroone meediaeelarve tuhaks saab, siis jätangi reklaami PPCga tiksuma ja lihtsalt katsetan erinevaid sõnumeid. Praeguseks on juba viis krooni kulunud ja klikke on 1. Väga lahe! Kui kõik 10000 korda näidatud, siis annan teada, millised tulemused olid.
Ühel mu tuttaval on varsti presentatsioon tulekul ja hakkasin talle kirjutama sellest, kust leida materjali oma esinemise vürtsikamaks muutmiseks. Samuti on mul endal nelja päeval esinemine Äripäeva Turismi arengukonverentsil. Kui ma selle kirja valmis sain, siis leidsin, et see kõlbab ka siia üles riputamiseks ja võibolla leiab keegi veel siit endale midagi vajalikku.
Esmalt mõned lingid, mis on mul aidanud oma esitlemisoskust paremaks muuta (vähemalt ma tean, et nii peaks tegema). Need on rohkem sellised seminariettekannete teemalise, aga tegelikult on neist võtta midagi igasse esinemisesse, sest peamine on ju emotsiooni loomine.
How to Get a Standing Ovation
The 10/20/30 Rule of PowerPoint
The Kawasaki Method: an enlightened presentation approach
Gates, Jobs, & the Zen aesthetic
Steve Jobs ja Guy Kawasaki on need tegelased, kes mulle on enim muljet avaldanud. Siin on üks Kawasaki klipp (ca 40 min), kuid üldise ülevaate stiilist saab mõne minutiga.
Samuti tasub vaadata Steve Jobsi esinemisi. Üks päris huvitav on selline, tavapärasest erinev, kus Steve üritab linnavalitsusele muljet avaldada.
Suurt kindlameelsust ja materjali tundmist nõuab nn Lessigi meetod, mille üheks parimaks näiteks on Dick Hartd’i esinemine Identity 2.0. Eestis nägin Peeter Marvetit sarnast esitlust tegemas, väga vinge oli. Lõpetuseks on siin paaris kohas viidatud Presentation Zen asjalikuks allikaks kõigile, kes oma esinemisoskust lihvida tahavad. Kui lugemine natuke kuivaks jääb, siis terve rodu videoid tõeliselt headelt esinejatelt leiab siit TEDTalks.
Kogu see info on siite ka varem läbi jooksnud, kuid selliselt ,ühte kohta kogutuna, on seda natuke mugavam kasutada.
Tekkis selline küsimus, kes töötab ajavahemikul 27. kuni 29. detsember. Tean, et mitmes kohas on need päevad vabaks antud. Ise kavatsen aga sel ajal siiski pabereid krabistada ja klahve klõbistada.
Loading …Nüüd on õnneks pikad pühad tulemas, saab asju rahulikumalt võtta.
Kui ma hommikul lugesin, et Delfi on seitse aastat vana, siis oli esimeseks mõtteks, kas tõesti nii vähe? Tundub nagu oleks nad olemas olnud juba terve igaviku. Samas, ka veeb on alles 15 aastat vana.
Kunagi mulle Delfi üldse ei meeldinud. Mulle meeldis rohkem megat kasutada. Megaga läks nagu läks ja tänaseks on Delfi kõigist pikalt ees. Netit siin ei loe, sest nemad on väga spetsiifiline erijuhtum.
Mingi aeg sai minust ikkagi Delfi-lugeja, sest polnud ühtegi muud kohta, ja ammutasin peamise osa oma Eesti-infost just sealt. Isegi praegu Postimehe ja news.tr.ee ajal satun vanast harjumusest esimese hooga pigem Delfisse. Delfi on meil väga oluline kanal, isegi nii oluline, et üht seadust kutsuti Delfi-seaduseks.
Kommentaarid ongi ilmselt selle portaali üheks liikumapanevaks jõuks. Seda mida esmalt uhkusega kollektiivseks ajuks kutsuti, hakati tasapisi peldikuseinaks nimetama. Aga tegelikult on kommentaarid head, põnevad, närviajavad, kohtulikku karistust toovad, huvitavad, mõttetud, sisukad. Mõnikord käin ma Delfis just kommentaare vaatamas, sest nende arv ja toon annab mingit aimu, mida rahvas arvab. Teinekord leian end mõttelt, mida ma teen, loen Delfi kommentaare.
Hiljuti ühes kommnetaaris pakuti välja, et Postimees areneb sellise kiirusega, et saab varsti Eesti uudisteportaalide kuningaks. Seni kui seda juhtunud ei ole, elagu Delfi ja palju õnne.
Täna saatis sõber Ants mulle sellist infot, et internet on nimi ja seega käivad kõik internetti sisaldavad liitsõnad sidekriipsu ning suure I-ga.
Leidsin www.eki.ee/keeleabi lehelt:Kas õige on Internetiportaal, Interneti-portaal või internetiportaal?
Kuna ka Internet on nimi, ei saa seda liitsõnades kirjutada eelmise või järgmise sõnaga kokku, vaid peab kasutama sidekriipsu: Interneti-ühendus, Interneti-lehekülg, Interneti-väljaanne, Interneti-punkt, Interneti-ülikool, Interneti-portaal, raadio-Internet, kaabel-Internet.
Vot sellised lood…
Selle ajaveebi lugeja on ilmselt märganud, et ma pole teab mis ortograaf, aga selliste keelenõuete puhul võiks ikka reaalse maailmaga ka mingit kontakti hoida. Mina väidan, et internet on sama palju nimi kui maailm, atmosfäär, elektrivõrk ja maailmameri. Interneti ei kasutata tavakäibes juba ammu suure tähega. Keelenõudjad võiksid sellega arvestada.
Ühe huvitava tõlgenduse interneti kirjutamise kohta leidsin siit.
Loading …
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded
