Täna juhtus selline lugu, et mu naisele, kes on turundusjuht, pakuti võimalust avaldada oma andmed ühe suurepärases veebitelefoniraamatus. Ta on aga selline inimene, et pole tal usku eriti nendesse asjadesse ja seepärast küsis minult, „Kuule, mingi internetikataloog tahab, et me neile meie kohta info avaldamise eest raha annaksime. Suht mõttetu koht vist? Nad ise väidavad, et neil on 56 000 külastajat päevas, aga… mis sa arvad?“

Mina läksin muidugi sellise jutu peale ähmi täis. Pean end teataval määral veebiasjandusetundjaks ja kui mul on Eesti top 10 keskkond kahe silma vahele jäänud, siis ei näitaks see mind just kuigi heas valguses. 56 tuhat külastajat päevas paneks nad TNSmetrixis 5. kohale, kohe Neti, Delfi, Hoti ja Postimehe järel.

Pärast mõningast mailivahetust, mille käigus toon väga külmaks ja ametlikuks muutus, jõudis kohale nuditud väljavõte Webalizeri oktoobrikuistest näitajates, kopipeistitud Wordi doci. Kiire arvutus näitas, et kasutajaid on keskmiselt 10 tuhat päevas. Kui arvestada, et Webalizeri statsides on umbes 30-50 protsenti infost robotid, spämm ja viirused, jääb järgi 5-7 tuhat külastust päevas. See on ju päris kobe number ja annab eelmainitud tabelis tugeva koha vahemikus 25-29. See number tundub tõepärane ka seetõttu, et samas vahemikus on ka konkurendid infoweb.ee ja infopluss.ee.

Pole mõtet valetada. Valel on lühikesed jalad. Isegi see vabandus, et meil siin kunagi üks päev oli 56 tuhat külastajat ei kõlba mitte kuskile. Ma ei hakka nende nime siin välja tooma, aga selline käitumine pole ikka üldse ilus.

Ah, jah, kust see 56 tuhat siis tuli? Hits! 1729195/31=55780,48. Tänapäeval müüakse ikka veel sellise näitaja alusel! See on muidugi logis kõige suurem number ja enamus ostjaid ju ei tea, et sel puudub igasugune seos müügi, turunduse ja võimaliku kasuga.

Siin on üks mu varasem ülevaade kataloogide teemal.

Share This

Forrester Research arvab, et USAs kulutatakse läbi e-kanalite tulevate jõuludega seoses 27 miljardit dollarit. See on 23 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Eesti on 200 korda väiksem seega peaks meil kulutatama ligikaudu 1,6 miljardit krooni. Lisaks on meil ka palk 4 korda väiksem kui teispool Atlandit, seega peaks järgi jääma 400 miljonit krooni. Kahjuks meil keegi selliseid asju ei mõõda, aga kui mõõdaks, siis saaks teada palju me neist taga oleme.

Mingid sajad miljonid on ilmselt meie kõigi e-kaupmeeste aastakäivete suurusjärk, kui Estonian Air välja arvata.

Share This

Juhuslikult avastasin täna sellise asja, et Elion on hakanud kodulehtede tegemist pakkuma. Asi töötab kuumaksu najal ja kõige kallim paketi nimega „E-äri koduleht“ maksab 399 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Kujunduseks saab valida ühe kuueteistkümnest olemasolevast mallist. Novembris on katsetamiseks kõik paketid tasuta.

Kogu asi ise töötab Welisa sisuhaldusel, mis näib olevat Elioniga leivad ühte kappi pannud. Seda viimast ma ei tea vaid oletan nende lehe põhjal.

Olen juba aastaid mõelnud, miks Elion ei ürita hot.ee/minujubelahefirma saidi omanikelt raha kätte saada. See tundub olevat samm selles suunas. Üldisele veebimaastikule mõjub see loodetavasti positiivselt, sest nüüd ületavad ka hästi odavad veebid mingi esteetilise taseme (neid saab ilmselt küll väga palju sarnaseid olema).

Huvitav, kuidas selline asi üldisele veebiehitamise hinnatasemele mõjub? Elionil peaks ju jõudu jätkuma, et oma sõnumit potentsiaalsete klientideni viia ja veenda neid selles, et veebi eest pole mõtet paarkümmend tuhat maksta, kui meilt saad paarisaja krooniga kuus. Nagu nad ise ütlevad:

Share This

ehk 1,4 miljonit krooni tunnis.

Google ostis YouTube. Palju õnne!

Share This

Society for Human Resource Management viis läbi uuringu, mille tulemusena tõdeti, et näost näkku inimestega suheldes saavad meeskonnad oma asjadega kiiremini hakkama. Virtuaalsed tiimid on oma töös ja suhtluses vähem efektiivsed ja neil kulub ülesannete lahendamisele rohkem aega, kui näost näkku meeskondadel.

Virtual Teams: A Meta-Analysis uuringus täheldati ka seda, et kui meeskonna liikmed on üksteisega eelnevalt tuttavad, siis ei ole erinevused väga suure. Lühikeses kokkuvõttes on toodud ka mõned mõtted, kuidas muuta kaugsuhtleva meeskonda edukamaks.

Ma ise tunnen pidevalt vajadust keerukamate projektide puhul inimestega näost näkku suhelda. Seda isegi siis, kui otsest vajadust nagu polekski. See on minu arust palju tulemuslikum ja kiirem. Huvitav, kas see aeg, mille võidame suhtlemise kiiruses kaotatakse väiksemas efektiivsuses?

Share This

Ammu-ammu kirjutasin The Million Dollar Homepagest. Nüüd, poolteist aastat hiljem, on pikselimüügi äri ka meile jõudnud. Kuna pikselite müük on maailmas märgatavalt hoogustunud, siis on hinnad alla läinud. Meie kodumaiselt toodetud piksli saab kätte vaid poole krooni eest. Arvestades seda, et eestikeelset lehte vaata märgatavalt vähem inimesi ja uuenduslik element on ka puudu, siis võiks piksli hind jääda kuhugi kahe kuni nelja sendi tuuri. Muud erinevused on selles, et minimaalne ost on 20*20 pikslit ehk 200 krooni (originaalis oli 10*10). Eesmärk on sarnane originaaliga. Saada kokku 500 tuhat krooni, et õppima minna. Eks paistab, kuidas see asi edeneb… ise olen tiba skeptiline…

Share This

Siin ja seal internetis on täna kära tekitanud Eesti veebimeistrite praktika maksude maksmisel. Nagu minuti artiklist näha on rohkem kui kümnel tuntud veebifirmal maksuvõlad. Suuremad võlgnikud ületavad oma võlgadega veerandit miljonit ja esile toodud firmade keskmine maksuvõlg on üle saja tuhande krooni.

See palju keegi makse maksab pole eriti minu asi. Seos internetiturundusega on järgmine, kui ma mõni aeg tagasi kirjutasin sellest kuidas pettunud kliendid veebis firmadele ära panevad, siis praegune sündmus on sellise käitumise modifikatsioon. Nimelt võttis maksude uurimise ja kella külge panemise ette inimene, kes pole ühest neist ettevõtetest juba paar kuud korralikult palka kätte saanud.

Milline neis firmadest on asja tegelik põhjustaja me ei tea aga ilmselt ta selles nimekirjas figureerib. Kui paljud seda infot veebist loevad ja millist kahju tekitatakse viidatud firmade nimedele ei ole väga täpselt määratav, aga ega see head küll ei tee. Samas kahel firmal on maksuvõlg alla kolme tuhande krooni ja seda ma küll mingiks eriliseks näitajaks ei loeks. Inkasso asju tuleb eriti pika hambaga võtta, sest nende nõuete põhjendatus võib olla tihti küsitav.

Ega see veebivalmistaja elu lihtne ei ole. Olles näinud paljude veebifirmade tagatuba, siis see maksude teema mind eriti ei üllata. Mõned SUURED nimed panevad aga küll kulme kergitama.

Meil siin Sevenlines on praegu veel kõik korras.

Share This

Ma olen ilmselt viimane, kes märkas, et Äripäev on kujundust vahetanud. Esmalt tuleb öelda, et Äripäev on õigel teel avades oma netiküljed tasuta kasutamiseks. Ma ei usu, et nad oma tasulise internetiküljega üüratut raha oleksid võimelised genereerima. Paberväljaande müügile mingi mõju muidugi on. Aga kas positiivne või negatiivne? Mõlema võimaluse poolt võib mõistlikke argumente leida.

Nüüd aga natuke uuest lehest. Seda on juba palju tümitatud (1 2 3 4). Tuleb tunnistada, et kui ma esimest korda seda nägin, olin jahmatanud. Kui sisule mitte keskenduda, siis võis lehe vabalt mõne suurendamist või naudinguid pakkuva lehega segi ajada.

Alguses mõtlesin, et miks nad nii tegid, aga pärast lühikest uurimist tuli välja, et nemad ei teinudki vaid võtsid lihtsalt Rootsi emafirmalt kujunduse üks ühele üle. Seda poleks pidanud tegema, sest originaal on suhteliselt vanamoodne ja kasutajavaenulik.

Peamised halvad asjad on navigatsiooni lõhkumine freimidega ja hiiglaslik püsibänner lehe päises. Freimid teevad enamus kasutajatele viitamise võimatuks, nad lihtsalt ei oska freimitud lehelt linki kätte saada. Lahendatud on see artikkli lõpus oleva saada sõbrale nupuga, aga mulle tundub see natuke ebamugava lahendusena. Pean täitma neli välja, et kirja saata, kuid oma mailikliendiga piisaks vaid sõbra nime esimestest tähtedest. Ja mida nad üldse süsteemist läbi käivate emailide ja nimedega teevad?

Freim on lehel kasutatud ainult ühe eesmärgiga – näidata reklaami ja hoida seda pidevalt lugeja silma all (mõistan vajadust raha teenida, aga seda võiks proovida kuidagi inimlikumalt ja kasutajasõbralikumalt teha). Arvestamata on jäetud aga asjaolu, et vähe ruumi tekstile ja epilepsiahoogu tekitav hiigelbänner vähendavad oluliselt kasutamismugavust, lugemise kiirust, loetust arusaamist ja selle meeldejätmist. Kasutajate arv neil ilmselt tõuseb, sest leht on nüüd tasuta, aga see oleks võinud oluliselt rohkem tõusta, kui kasutajaga oleks arvestatud.

Teine asi mis silma jäi oli pealkirjade ja sisuteksti väga imelik suuruse vahekord. Samuti on pealkirjas reavahe normaalsest väiksemaks tehtud, mis jällegi halvendab loetavust (olenemata teksti hiiglaslikust suurusest).

Kolmas asi on killustatud layout. Kogu leht on jagatud pisikesteks blokkideks, mis lõi minul pildi päris segi. Kuna suur osa neis tükkidest ka liigub ja vilgub, siis on üldmulje veelgi segasem. Väiksemate asjadega edasi minnes võib välja tuua selle, et kui artikkel ette võtta, siis on selle sabas veel mingid artiklid, mis tekitava jällegi hämmingut ja nende olemasolu jääb kasutajale arusaamatuks.

Kujundus ja värvid on nagu on. Ilmselt mingi kivisse raiutud korporatiivse identiteedi osa, aga oma olemuselt väga eelmisesajandilik. Web20 haibiga pole nad kaasa läinud.

Küsisin ka paarilt sõbralt mida nemad arvavad ja üks sisukamaid vastuseid tuli Antsult:

Kokkuvõttes peaks Äripäeva veebile kiiresti face lifti tegema, mis arvestaks kasutajaga ja annaks keskkonnale tänapäevasema näo. Olemasoleva kujundus on vist Rootsiski päris uus, aga miks nii… hmmm… imelik jääb arusaamatuks. Maitse asi vist.

Lisa: Just märkasin, et „Samal teemal“ lingid avatakse uues aknas. Siin kirjutasin kunagi sellest, mida arvan linkide avamisest uues aknas.

Share This

Lugesin täna hommikul Delfist, et avati Eesti suurima tootevalikuga e-kauplus (www.grant.ee). Umbes poole kümneks oli teatas server, et teenus ei ole ajutiselt kättesaadav. See leht tundub töötavat Zoneis, mis iseenesest peaks olema küllaltki vastupidav Eesti mastaapides külastajate laviinidele.

Sellest võib järeldada, et ilmselt oli tarkvaraline rakendus viletsa võitu. Kindlasti aitas kokku jooksmisele kaasa ka asjaolu, et kogu suhtlus serveriga toimub läbi turvalise https protokolli, mis suurendab koormust masinale võrreldes tavaliste http päringutega. Tunduks mõistlik, kui kasutaja suunataks turvalisele kanalile alles selles faasis, kus toimub maksmine (amazon.com, ebay.com jt). Maailma näidete varal võib öelda, et pole mõtet krüpteerida tavalist poes ringi kolamise infot.

Olenemata selles, mis need tehnilised probleemid tekitas, oleks saanud seda vältida järgides veebiehitaja kuldreeglit.

Testige, testige, TESTIGE!!!

Kõik eksivad selle reegli vastu. Ollakse liiga enesekindlad, aega on liiga vähe, ei osata üht või teist faktorit ette näha ja paljud teised põhjused viivad selleni, et avapauguga kaasnev külastajate mass läheb suuremal või vähemal määral kaotsi. Selle vastu eksivad suured (Google Analytics avamine) ja väikesed (mu mõningad äpardused).

Panen endale märkmikusse kirja, et kui sobivasse ostukeskusesse satun, siis lasen selle reegli endale pealuu sisse graveerida.

Seniks edu Granti meestele, sest tegemist paistab olevat asjaliku ettevõtmisega ja suure tõenäosusega saan ma nende kliendiks. Eriti mõnus on asjaolu et:

Huvitav on ka see, et kui nad oma äpardust märkasid, siis kadus PR uudis Delfi avalehelt ja jääb ilmselt paremaid aegu ootama. See on suhteliselt lühikese aja jooksul juba teine kord, kus Delfi PR uudis on andnud märgatavalt erinevaid tulemusi, kui tegijad ise lootsid.

Share This

MarketingSherpast leiab huvitavat statistikat ja uuringuandmeid internetikaubanduse kohta. Mis motiveerib kasutajaid? Mida keskkonna jures testida ja kuidas see tulemustele mõjub? Paar huvitavat pilti selle kohta, mida kasutajad lehel vaatavad (suured pildid on out, vaadatakse navigatsiooni ja üritatakse võimalikult kiiresti otsitava asjani jõuda). Kuhu eturundajad oma raha suunavad?

Tegemist on ligikaudu 47 minutilise telekonverentsi salvestusega (mp3), millele on toeks ka presentatsioonimaterjal pdf failina (pdf). Tegemist on päris asjaliku infoga, millel on märgataval määral uuringuandmeid taga. Iga internetikaupmees võiks siit ühtteist praktiliseks kasutamiseks kõrva taha panna.

Nagu salvestusest kuulda võib on eyetracking väga lahe ja muljet avaldav. Huvitav, kas seda on väga keeruline kodustes tingimustes teha. Kasutaks näiteks veebikaamerat ja siis tuleks muidugi mingi tarkvara seda pilti analüüsima panna. Kui keeruline see võiks olla?

Panen siia ka mõned lingid eyetrackingu kohta, mis aitavad paremini mõista, kuidas kasutajad veebis käituvadMis nende tähelepanu tõmbab ja mis mitte?

• The Best of Eyetrack III: What We Saw When We Looked Through Their Eyes
• Eyetracking Study of Web Readers
• F-Shaped Pattern For Reading Web Content
• Eyetools, Enquiro, and Did-it uncover Search’s Golden Triangle

Share This