Sevenline internetiturundus

Miljonid, tuhanded, mõned kasutajad on ummistanud meie süsteemi…

Share This

CNNMoney kirjutab:

Kui see peaks teoks saama, siis tekib miskit, mis võiks Google mõjuvõimu kõigutada.

Share This

Meil on Eestis võimalik väga lihtsalt firma e-asutada. See on tõeliselt vinge, mis aga muret teeb on see, et kui minna notari juurde, sooviga firmat osta, müüa või midagi muud osadega peale hakata, siis on vajalik paberist osade omandamist tõendav dokument.

Uurisin, notarilt, kas tõesti ei ole mingit elektroonilist registrit, kus oleks, juriidilist jõudu omavalt, kirjutatud, et Priit Kallas omab selliste ja selliste osaühingute osasid. Vastus? Ei!

Kuna mul on ühe osaühingu osade omandamise paberid kaduma läinud, pean minema vastavasse notaribüroosse, ütlema neile täpselt, mis lepinguga on tegemist, millal see sõlmiti ja kes olid osapooled. Siis saadavad nad päringu arhiivi ja sealt tuleb järgmiseks päevaks vastus.

See on täiesti masendavalt kiviaegne protseduur. E-ämber.

Share This

Loen praegu Chris Anderson’i raamatut The Long Tail, mis on kirjutatud, ajakirjas Wired 2004. aasta oktoobris ilmunud, essee arendusena. Seal on mainitud, et kui pakutava kauba valik ei ole füüsiliselt piiratud, siis on mõttekas müüa võimalikult suurt valikut kaupu.

Näidetena on toodud, et online videolaenutaja 55 tuhandest nimetusest laenutatakse 95 protsenti vähemalt kord kvartalis. Raamatud, mis on Amazoni toplistis 100 tuhandest tagapool teevad 25 protsenti käibest. iTunes on ostetud iga lugu vähemalt korra ja neid on miljoneid.

Asja iva on siis selles, et kõigele leidub ostja ja isegi, kui müüa vaid üks ühik, siis olematute käitlus- ja ladustamiskulude tõttu on ka see tegevus kasulik.

Inglisekeelsel turul on kõik muidugi väga roosiline. Kas aga Eestis saab selline „pika saba“ efekt kunagi tööle rakenduda? Meie turg on mitukorda väiksem, kui Amazoni raamatute või iTunesi lugude valik. Kiire otsing Eesti keskkondades näitas, et need ei ole sugugi põhjatud. Kui hästi läbi mõelda saab esimesele päringule null vastust.

Näen siin kahte võimalust. Esiteks jätkuv automatiseerumine teeb pikale sabale müümis isegi Eestis äriliselt mõtekaks. Teine võimalus on see, et rahvusvahelised tegijad muutuvad ajapikku maakeelseks, võtatavad müüki ka meie loojate toodangu. Eestikeelsed blogijad ja muud ääreala sisutootjad ilmselt aga päevatööst niipea loobuda ei saa.

Share This

Ma olin jube rahul kunagi, kui ma Sevenlinele selle slõugani välja mõtlesin. Mõõdetavad tulemused! Vinge! Enne interneti tulekut oli reklaami ja turunduse efektiivsuse mõõtmine väga hägune. Sel teemal visati isegi nalja: turundusjuht ütleb, et pool turunduseelarvest sai täiesti mõttetult tuulde lastud, aga kumb pool, seda ei tea.

Nüüd on tulemused mõõdetavad. Jeez, vinge värk! Me teame täpselt, millise tulemuse meile üks või teine kanal internetis annab. Seame eesmärgid, träkime kampaaniaid, mõõdame tulemusi ja ongi kõik hästi. Silume ja tulemused lähevad veelgi paremaks.

Tegelikult ei ole see enamjaolt nii. Kui me varem tegime viie miljoni eest telet ja tulemused polnud kõige paremad, siis oli väga raske näppu peale panna ja näidata, siin tehti viga. Kedagi ei lastud lahti, keegi ei näinud ebaprofessionaalsena. Internet muudab seda.

Nüüd on siis jama majas. Kui sa midagi teed ja tulemused on mõõdetavad, siis ei saa ju midagi teha. Mis siis, kui ebaõnnestub? Seth Godin rääkis oma hiljutisel seminaril, et kui internetis tulid esimesed mõõdetavad reklaamilahendused, siis tormasid tellijad ummisjalu Yahoosse, mille tulemusi sellel ajal ei olnud võimalik mõõta.

Esiteks ei teata, mida teha. Teiseks ei julgeta peale hakata, sest kardetakse vigu teha. Unustatakse, et mõõtmise teine pool on see, et pideva testimisega ja mugandumisega on võimalik saavutada täiesti ulmelisi tulemusi. Katsetada, proovida erinevaid võimalusi ja õppida, ainult nii jõuab tõeliselt heade tulemusteni. Iga ettevõtte juht ja omanik peaks sellele tähelepanu pöörama ja küsima „Miks me internetis nii kesiselt esindatud oleme?“

Share This

Kes loeb „privacy policy“ osa internetipoodides? Võibolla ei saa ma asjadest õigesti aru aga, minu jaoks on tegemist selle osaga veebist, mida ma ei loe. Tuleb välja (Online shoppers will pay more for privacy), et inimesed siiski loevad seda ja privaatsus on nende jaoks sedavõrd oluline, et nad on nõus isegi asjade eest kõrgemat (4%) hinda maksma, kui neile „privacy policy“ meeldib.

Samas ei tasuks sellesse uuringusse liigse tõsidusega suhtuda, sest see baseerub laboratoorsetel katsetel, mis viidi läbi PrivacyFinder nimelise otsingumootoriga ning seal esitataks isegi täitsa talutava privaatsusega saitide puhul päris hirmuäratavaid kirjeldusi.

Kokkuvõte: päris elus ei ole privaatsuspoliitikal olulist rolli ostu sooritamis seisukohast.

Share This

iinnovate tegi hiljuti intervjuu Eric Schmidt‘iga. Google tegevjuht räägib innovatsioonist, ettevõtlusest, Microsoftist ja paljust muust huvitavast. Paljudel on kool lõpetamisel on tulemas, mis valdkonnas Eric Schmidt täna koolilõpetades tööle tahaks asuda.

Share This

Neti on oma mõne nädalataguselt, 750 tuhat unikaalset kasutajat, positsioonilt natuke alla tulnud. Eks neil on ikka elu raske, kui selline konkurent nagu Delfi Otsing rajult kliente ära tõmbab.

Täna sain Delfilt kirja, milles pakutakse võimalust end nende suurepärases otsingukeskkonnas reklaamida. OK, konkurentsis pole ju midagi halba ja kolme võrdse tegija: Delfi, Google ja Neti puhul areneks teenuse kvaliteet ja oleksid paremad hinnad.

Mis mind aga seda postitust kirjutama pani oli pakkumises olnud lause:

Natukene arusaamatuks jäi ainult, miks ei ole välja toodud neid näitajaid, mille alusel on Delfi Otsing arvestatuim Eestis. Delfi kogu portaalil ligikaudu 40 protsenti vähem külastajaid, kui Netil. Esimese hooga kättesattunud saitide statistika näitas Netit, Google ja Delfist tulevate päringute suhteks 46:20:1. Täiesti mitteteaduslik meetod ja valim ei ole ka representatiivne, aga siiski usaldan neid andmeid rohkem.

Share This

Emor mängis meile vingerpussi. Just siis, kui oli oodata, et neti.ee kasutajate arv möödub Eesti internetikasutajate arvust, teatas Emor, et kasutajate arv on tõusnud 730 tuhandeni. Ma siiski usun, et Net, mis eelmisel nädalal ületas 700 tuhande unikaalse kasutaja piiri, ei vea meid alt ja meelitab enda rüppe ka need 27 tuhat kasutajat, kes praegu veel valgust näinud ei ole.

Kui tõsisemalt rääkida, siis on päris hea trend see, et internetist ostab kaupa juba iga kümnes. See number oli veel hiljuti 6 protsendi juure ja ka siin ajaveebis sai arutatud, miks see number nii madal on. Teiste riikide näitajateni on veel pikk tee. Lääne-Euroopas ja USAs on internetist ostjate suurusjärk 60 kuni 80 protsendi kandis.

Share This

Paljud inimesed tunnevad muret, mis nende andmetega juhtub, pärast seda kui nad on need mõnda internetipoodi sisestanud. Ma isegi tunnen aeg-ajalt muret, kuid peamiseks põhjuseks on pigem see, kas olen kõik õigesti teinud. Suhteliselt kurb oleks, kui eksid kogusega ja pead siis mõne ookeanitaguse suurfirmaga vaidlema hakkama, et oma raha tagasi saada. Ka paar sõpra on kurtnud, et epoodide anonüümsus tekitab natuke kõhedust just sellest seisukohast, et mis siis saab, kui midagi valesti teen.

Uuringufirma Gartner selgitas välja, et USAs jääb turvakartuste pärast tegemata pea kahe miljardi dollari väärtuses tehinguid (Gartner Says Nearly $2 Billion Lost in E-Commerce Sales in 2006 Due to Security Concerns of U.S. Adults). Peaaegu pooled kasutajatest tunnevad muret oma andmete turvalisuse pärast ja paljud on loobunud online-panganduse kasutamisest.

Eestis vist asi nii drastiline ei ole, kuid võibolla on meie epoodide kasutajate väga madal number tingitud just nendest põhjustest. Igal juhul on e vahendusel tehingud tegevatel ettevõtetel hästi oluline näidata klientidele, et nad suudavad andmeid kaitsta, julgustada neid tehinguid tegema ja muuta tehingute sooritamine võimalikult lihtsaks.

Share This