Sevenline internetiturundus

Käisin eelmine nädal ühel EVEA üritusel, kus Robin Gurney rääkis internetiturundusest. Kuulajates tekitas kõige rohkem elevust raha küsimus. Kui palju siis ikkagi kodulehe arendamisele ja internetiturundusele raha eraldada? Robini väga hea vastus oli, et kohtle oma kodulehte, kui müügimeest ja eralda talle ka sama palju raha.

Olen viimasel ajal paljude mahukate lehtede omanikega rääkinud ja see on ikka tohutu aeg, mis korraliku kodulehe arendamisele kulub. See on mõõdetav sadades, isegi tuhandetes, tundides. Kui keegi ei taha neid tunde ise kulutada või ei oma piisavalt teadmisi, et sellega edukalt hakkama saada, siis tuleb lihtsalt need tunnid kinni maksta.

Näiteks võib võtta kas või käesoleva ajaveebi. Oletame, et 300 postituse tegemiseks on kulunud 200 tundi (tegelikult ilmselt natukene rohkem, aga mõõtnud ei ole). Lisaks arvestan ainult kirjutamisele (ja kirjutamise käigus mõtlemisele) kuluvat aega. Sellele lisandub strateegiatöö, tehniline osa, märksõnad, linkimine ja palju muud. Siit saab igaüks ise järeldada, kui palju, see töö väärt võiks olla. Töö ise pole ju midagi väärt, kui tulemusi ei tule, aga pean ütlema, et olen oma investeeringuga rahul.

Oluline on ka see, et kui praegu pooleli jätaks ja mitte midagi enam lehele ei lisaks, töötaks sait veel aastaid edasi.

Share This

Hiljuti tümitati ühe Delfi PR uudise kommentaarides usinasti Altexit. See muidugi ei ole uudis, et Delfis tümitatakse, aga keegi spetsialist teadis seal mainida seda, et internetireklaam ei toimi.

Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes Delfi kommentaari oluliseks infoallikaks peavad, kuid vaadates oma klientide augusti tulemusi on kontrast päris tähelepanuväärne. Kui asju vähegi õigesti teha, siis numbrid aina kasvavad ja kasvavad. Huvitav on see, et mitmekordse kasvu saavutamiseks piisab tihti vaid oma veebi korraliku sisuhaldustarkvara peale tõstmisest (eeldusel, et on olemas piisavas koguses sisu).

Samas pole enamus inimeste suhtumine veebi oluliselt muutunud. Ikka veel arvatakse, et kui veebimeister on asja püsti pannud, siis võib selle unustada ja tähtsamate asjadega edasi tegeleda. Pidevalt internetiga tegeledes on sellest raske aru saada, aga enamuse jaoks on kodulehed ja turundus võrgus ikka veel radikaalselt uus asi, mida tule vaid „pika hambaga“ katsetada.

Asja positiivne külg on muidugi selles, et need kes asjaga tegelevad saavad suhteliselt väikeste pingutustega väga häid tulemusi.

Share This

Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.

Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…

Share This