Sevenline internetiturundus

Tegin ühe täiesti mitteteadusliku uuringu. Mitteteadsulikkus avaldub peamiselt selles, et tegemist on vaid ühe uuritava objektiga. Statistilises mõttes on andmeid piisavalt.

Mul on Netist käepärast ligikaudu 1000 päeva ühe küllaltki sihitud banneri statistikat (tegemist ei ole otsingupõhise reklaamiga). Tahtsin teada saada, kuidas on aastatega keskmine CTR muutunud. Tulemused on järgmised:

Klikid/Näitamised
2005 aasta CTR 1,37%
2006 aasta CTR 1,29%
2007 aasta CTR 1,27%

Ehk siis 2007. aastal on CTR 7,3 protsenti madalam, kui 2005. aatal ja 1,9 protsenti madalam kui 2006. aastal. Neti paneb reklaami näitates kasutajale küpsise ja annab oma statistikas ka küpsiste arvu. See number peaks ligikaudu näitama inimeste arvu kes neid „Nägemisi“ tekitasid. Sealt tuli välja selline statistika:

Klikid/Küpsised
2005 aasta CTR 4,82%
2006 aasta CTR 4,38%
2007 aasta CTR 4,02%

Siin on 2007. ja 2005. aasta vahel märgata päris suurt erinevust CTR on peaaegu kuuendiku võrra madalam, kuid aastate kaupa on langus toimunud ühtlasemalt, kui Näitamiste statistikas. Kui nüüd vaadata mitu nägemist on üks küpsis teinud, siis on ka siin näha vähenemist ehk üks inimene on vaadanud keskmiselt vähem lehti. See tähendab, esmapilgul, et inimesed leiavad otsitava kiiremini.

Näitamised/Küpsised
2005 aasta 3,57
2006 aasta 3,45
2007 aasta 3,23

Üldiselt tundub, et mingit drastilist allakäiku klikkimisprotsendis ei ole. Arvestada tuleb sellega, et tegemist on pea kolme aasta jooksul samas kohas seisnud, sama ettevõtte, sõnumiga ja väikest langust numbrites võib pigem põhjendada sellega, et mõned „küpsised“ vaatasid, et „Ma olen seal vist juba klikkinud.“

Share This

Septembri keskel lasi Emor välja Eesti 2007. esimese poolaasta reklaamituru andmed. Internetireklaam kasvas 63 protsenti. Kogu reklaamimahust moodustab see juba 8 protsenti, mis on rohkem kui raadio- (6) ja välireklaam (7). Rahaliselt oli see 68 miljonit krooni. Need numbrid on enamvähem sellised nagu ma kevadel ennustasin. Praegu võiks siis täpsustada, et aasta lõikes ilmselt saab reklaamiturust ca 9-10 protsenti interneti päralt olema ja rahanumber jääb 140 ja 150 miljoni vahele.

Reuters kirjutas eile, et Suurbritannias kasvas internetireklaamimaht 2007. aasta esimeses pooles 41 protsenti. Üldse moodustas internetireklaam kogu turust 15 protsenti.

Meie ja UK numbrid ei ole päris üksüheselt võrreldavad, kuna seal on rohkem otsingumootorireklaami ja classified-adsi, mis Emori uuringus ei kajastu. Seega võib meie internetireklaami turuosa olla ka kuskil 10-15 protsendi kandis.

Share This

Mõni aeg tagasi viis MarketingSherpa läbi uuringu, mis näitas, et see kuidas öelda „kliki siin“ võib päris suuresti mõjutada inimeste käitumist. Kuna Marketing Sherpa artiklid püsivad tasuta vaid nädala, toon siin peamised tulemused eraldi välja. Kasutati kolme erinevat fraasi ja nendel klikkimine võrreldes „click here“-iga oli järgmine:

* Click to continue: 8,53%
* Continue to article: 3,30%
* Read more: -1,80%

Peaaegu kümne protsendiline erinevus tulemustes võiks igas turundajas tekitada vastupandamatu soovi katsetada, mis eesti keeles kõige paremini toimib. Kui teil on käepärast vähegi mahukam postitusnimekiri tasuks kindlasti proovida, mis töötab ja mis mitte. Tulemused võivad olla väga üllatavad.

Share This

Cornell University Computer Science & Human-Computer Interaction grupp on läbiviinud põhjaliku uuringu, kuidas veebikasutajad otsingutulemusi vaadates käituvad. Kuigi see uuring on mõned aastad vana, siis võib arvata, et enamjaolt peab see veel paika.

Eye Tracking Analysis of User Behavior in WWW Search (ca 3MB PowerPoint) selgitas välja, et keskmiselt kulub otsingutulemusel klikkimiseks 5,7 sekundit. Kasutaja silm peatub kahel või kolmel otsingutulemusel. Esimene ja teine tulemus saavad ligikaudu 0,8 sekundilise tähelepanu osaliseks, kolmanda tulemuse puhul on see aeg juba alla poole sekundi.

Konkreetsel otsingutulemusel peatudes jaguneb tähelepanu pealkirja (30,5%) , sisujup (42,8%) ja lingi (21,1%) vahel. Kuna kasutaja veenmisele oma linki klikkida jääb vaid sekundi murdosa, siis peaks hoolikalt mõtlema, mida tiitel ja description meta tag sisaldavad.

Kasutaja rahulolu tulemustega ja tema arvamus selle kohta, kui raske oli soovitud vastust leida olid enamvähem pöördvõrdelised. Mida lihtsam otsing seda suurem oli rahulolu ja vastupidi. Samuti leiti, et mida keerukam on ülesanne, seda rohkem otsingutulemusi läbi vaadatakse.

Oluline tähelepanek oli veel see, et kasutajad pigem sisestavad uue päringu kui skrollivad.

Share This

Kuulasin eile teleseminari, kus Gord Hotchkiss (Enquiro) ja Stefan Tornquist, (MarketingSherpa) tutvustasid oma viimase ärikasutajate uuringu tulemusi (How Business to Business (B2B) Purchasers Buy).

Kuidas ärikasutaja otsingut tehes käitub? 74 protsenti meist klikib orgaanilistel otsingutulemustel. 13 protsenti klikib PPC-reklaamil, mis on tulemuste kohal ja 7 protsenti reklaamil, mis on tulemuste kõrval. Orgaanilistest tulemustest saavad enamus klikke 4-5 esimest kirjet. Navigatsioonilise otsingu sooritajad esimesest lehest tavaliselt kaugemale ei lähe. Järgmistele lehtedele jõuavad vaid need, kellel on mingi tõsine uuring käsil.

Uuringus olid kasutajad jagatud nelja ostufaasi: Awareness, Research, Negotiation ja Purchase. Otsingumootorite tähtsus on kõige suurem kahe esimese faasi ajal (Awareness, Research). Tootja sait muutub läbi ostutsükkli üha olulisemaks kanaliks.

Kodulehe kõige tähtsamaks faktoriks pidasid B2B kasutajad selget ja kergesti leitavat hinnainfot, sellele järgnes konkreetne toote info. Sellega on otseselt seotud ka kodulehe külastamise eesmärk, milleks on ülekaalukalt: hinnad ja tooteinfo.

Paljude Eesti firmade kodulehe avasõnad on „Oleme 19xx. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev…“. Awareness ja Research faasis on tähelepanu firmainfo vastu väga madal, see tõuseb mõnevõrra Negotiation ja Purchase faasis, aga on ka siis kasutajale kõige väiksema tähtsusega info. Nüüd on vähemalt konkreetsed faktid, millega tõrjuda inimeste soovi seda infot avalehel edastada.

Info edastamisel on oluline, et te ei paneks kasutajat lineaarsesse infovoogu, milles on raske ühelt osalt teisele hüpata ja sirvida: video, podcast, Flash demod ja muu selline. Info peaks olema esitatud selliselt, et kasutaja saab silmadega sirvida. Tekstipõhine, tabelite, graafikute ja eraldi välja toodud punktidega (nad ju tegelikult ei loe).

Lisaks sellele puudutati ka teemat, et üle 80 protsendi suurettevõtete lehtede kujundused on ühte tüüpi ja kuidas eyetracking näitab, et see pole sugugi optimaalne lahendus. Seega pole alati mõtet suurte pealt maha teha, lootuses, et äkki nad teavad, mida nad teevad.

Peamine asi, mida siin tähele tasub panna on see, et orgaanilised otsingutulemused on erakordselt tähtsad ja nende asendamine märksõnapõhise reklaamiga jätab teid ilma enamusest potentsiaalsetest klientides.

Share This

2004 aastal välja tulnud Enquiro ja MarketingSherpa uuring B2B ostukäitumisest on olnud abiks paljude keskkondade arendamisel ja ärikliendi otsingukäitumise mõistmisel. Värskes uuringus, Busines to Business survey 2007(vajalik tasuta registreerumine), on ostjad jagatud erinevatesse rollidesse ja püütud leida vastuseid, mis nende ostuotsuse tegemise juures kõige olulisem on. Võib öelda, et tegemist on kulda väärt materjaliga.

Share This

Kes loeb „privacy policy“ osa internetipoodides? Võibolla ei saa ma asjadest õigesti aru aga, minu jaoks on tegemist selle osaga veebist, mida ma ei loe. Tuleb välja (Online shoppers will pay more for privacy), et inimesed siiski loevad seda ja privaatsus on nende jaoks sedavõrd oluline, et nad on nõus isegi asjade eest kõrgemat (4%) hinda maksma, kui neile „privacy policy“ meeldib.

Samas ei tasuks sellesse uuringusse liigse tõsidusega suhtuda, sest see baseerub laboratoorsetel katsetel, mis viidi läbi PrivacyFinder nimelise otsingumootoriga ning seal esitataks isegi täitsa talutava privaatsusega saitide puhul päris hirmuäratavaid kirjeldusi.

Kokkuvõte: päris elus ei ole privaatsuspoliitikal olulist rolli ostu sooritamis seisukohast.

Share This

Videokeskkondade nagu YouTube, Google Video ja teised vaatamiseks kulutatav aeg tuleb tele arvelt. BBC poolt tellitud uuringus küsitleti rohkem kui 2000 inimest ja leiti, et 43 protsenti neist, kes kasutava vähemalt korra nädalas online videokeskkondi, vaatab seetõttu vähem televiisorit. Kuigi võrgust liikuva pildi vaatamine kasvab mühinal on regulaarsete kasutajate arv siiski veel väike, vaid 9 protsenti.

Omaette huvitav number on 67 protsenti inimesi, kes isegi ei kujuta ette, et nad võiksid võrgust videopilti jälgida. Möödub paar aastat ja nad ei saa aru, kuidas on võimalik ilma online videota hakkama saada. Samas on muidugi oluline ka tehnilise kättetoimetamise meetod, sest kui telepilt tuleb kohale läbi IP võrgu, aga pilti näitab telekasarnane seadeldis, siis ei pruugi paljud arugi saada, et midagi muutunud oleks.

Share This

Doubleclicki saidist on saadaval huvitavat infot tarbijate käitumise kohta reklaamide vaatamisel ja kuidas digitaalne meedia kasutaja ostuotsuseid mõjutab: Touchpoints IV: How Digital Media Fit into Consumer Purchase Decisions. Üks oluline infotükk sealt on asjaolu, et inimesed, kes on internetireklaami näinud (mitte klikkinud) uurivad hiljem asja kohta lisa infot. Mõte siis selles, et bänner töötab ka reklaamina, mitte ainult nupuna, mis viib kasutaja pakkumiseni. Ma olen ses osas väga skeptiline, eriti arvestades, et uurimismeetodiks oli küsitlus ja arvesse läksid tulemused „alati“, „tihti“ ja „mõnikord“.

Teine infokatke, DoubleClick Performics 50 Search Trend Report Q2 2006, näitab, et otsingupõhine reklaam aina kasvab ja kasvab. Reklaamijad muutuvad osavamaks ja oskavad oma kampaaniaid paremini sihtida. PDF sisaldab huvitavaid graafikuid selle kohta kuidas märksõnade hind ja seega üldine aktiivsus otsingureklaamiturul aasta lõikes muutub. Näiteks on neljanda kvartali kulutused umbes sama suured kui kahe esimese kvartali omad kokku.

Share This

Mõni aeg tagasi kirjutasin, et parim aeg klientidele uudiskirja saatmiseks on reede (Maili saada reedel). eROI 2006. aasta teise kvartali uuringu (PDF) tulemuste järgi on see nüüd muutunud ja kõige rohkem avatakse kommertskirju nädalavahetusel.

Mis on aga huvitav võrreldes eelmise uuringuga on asjaolu, et mailide avamise protsent on märgatavalt kasvanud. Varem oli kõige suurem lugemise protsent natuke alla 31 protsendi, siis praegu avatakse kõige vähem kirju reedeti ning avatud kirjade protsendiks on 32,7.

Uudiskirja mõjul tegutsema hakavate inimeste arv on mõnevõrra ühtlustunud. Kui eelmise uurnigu andmetel klikiti erinevatel päevadel saadetud mailides olevatel linkidel 3,9-7,2 protsendil juhtudest, siis nüüd on see vahemik 4,4-5,4 protsenti.

Kuigi kahe uuringu tulemused on küllaltki erinevad, siis ühe trendina võib sealt välja lugeda seda, et parim aeg uudiskirjade saatmiseks on siiski „nädalavahetuse piirkond“ reede ja esmaspäeva vahelisel ajal.

Värskes uuringus küsiti inimestelt ka seda, millega nad kirju loevad. Ärikirju loetakse peamiselt Outlook’iga (2000 ja 2003) ning erakirjade puhul juhib 17 protsendiga GMail, millele järgnevad võrdselt 14 protsendiga Yahoo Mail ja Outlook 2003. uudiskirja tihedusena eelistab 35 protsenti B2B kasutajatest igakuist ja 25 protsenti iganädalast saatmist. B2C sektoris eelistab igakuist 36 protsenti kasutajatest ja üle nädala saatmist 21 protsenti.

Kaks peamist põhjust, miks uudiskirjadest loobutakse on kasutajale ebahuvitava info saatmine (65%) ja liiga tihe uudiskirjade saatmine (56%).

Share This