Sevenline internetiturundus

Ma olin jube rahul kunagi, kui ma Sevenlinele selle slõugani välja mõtlesin. Mõõdetavad tulemused! Vinge! Enne interneti tulekut oli reklaami ja turunduse efektiivsuse mõõtmine väga hägune. Sel teemal visati isegi nalja: turundusjuht ütleb, et pool turunduseelarvest sai täiesti mõttetult tuulde lastud, aga kumb pool, seda ei tea.

Nüüd on tulemused mõõdetavad. Jeez, vinge värk! Me teame täpselt, millise tulemuse meile üks või teine kanal internetis annab. Seame eesmärgid, träkime kampaaniaid, mõõdame tulemusi ja ongi kõik hästi. Silume ja tulemused lähevad veelgi paremaks.

Tegelikult ei ole see enamjaolt nii. Kui me varem tegime viie miljoni eest telet ja tulemused polnud kõige paremad, siis oli väga raske näppu peale panna ja näidata, siin tehti viga. Kedagi ei lastud lahti, keegi ei näinud ebaprofessionaalsena. Internet muudab seda.

Nüüd on siis jama majas. Kui sa midagi teed ja tulemused on mõõdetavad, siis ei saa ju midagi teha. Mis siis, kui ebaõnnestub? Seth Godin rääkis oma hiljutisel seminaril, et kui internetis tulid esimesed mõõdetavad reklaamilahendused, siis tormasid tellijad ummisjalu Yahoosse, mille tulemusi sellel ajal ei olnud võimalik mõõta.

Esiteks ei teata, mida teha. Teiseks ei julgeta peale hakata, sest kardetakse vigu teha. Unustatakse, et mõõtmise teine pool on see, et pideva testimisega ja mugandumisega on võimalik saavutada täiesti ulmelisi tulemusi. Katsetada, proovida erinevaid võimalusi ja õppida, ainult nii jõuab tõeliselt heade tulemusteni. Iga ettevõtte juht ja omanik peaks sellele tähelepanu pöörama ja küsima „Miks me internetis nii kesiselt esindatud oleme?“

Share This

Internetiturundusega tuleb alustada enne seda, kui te oma domeeni registreerite. Satun aegajalt sellisesse olukorda, kus potentsiaalne klient ütleb et nad hakkavad internetiturundusega tegelema küll, kuid enne on vaja koduleht valmis teha. See ei ole kõige mõistlikum lähenemine.

Soovitan kõigile kasutada lihtsat protsessi – miks, kellele, mida, kuidas (eesmärk, sihtgrupp, sõnum, lahendus). Kunagi ammu-ammu (2002 vist) kirjutasin sellel teemal artikli Kuidas teha toimivat kodulehte?. See artikkel on siiani ajakohane ja on seda ka viie aasta pärast, sest tegemist on protsessiga, mis keskendub eesmärkidele ja tulemustele ning tehnoloogia valitakse sellele vastavalt.

Väga paljud veebid valmistatakse eesmärgita, tehtud-mõeldud meetodil ja see mõeldud osa jääb tahaplaanile. Et mõtteid liikuma panna, toon siia mõned lihtsad näited eemärkidest, mille puhul on märatud kaks numbrit. Esiteks, mida me saavutada tahame ja teiseks, mis aja jooksul see toimuma peaks.

• Tuua oma kodulehele kolme kuu pärast 150 külastajat/klienti päevas
• Saavutada kodulehel poole aastaga 10 protsendiline tagasisidemäär
• Suurendada veebitellimuste arvu kolme kuuga 15 protsenti
• Suurendada kodulehe külastajate arvu aastaga 100 protsenti
• Vähendada, aasta jooksul, abitelefoni koormust 40 protsenti, suunates kliendid kodulehel olevale infole
• Koguda jooksvalt potentsiaalsete klientide kontaktandmeid, 15 protsenti kodulehe külastajatest
• Suurendada veebist tulevate tellimuste tulusust 20 protsenti järgmise kvartali jooksul

Iga tund, mida te kulutate eesmärkide seadmisele ja planeerimisele, tuleb kuhjaga tagasi. Nii teate, kuhu te teel olete ja kas te liigute õiges suunas. Samuti väldite hilisemat ümbertegemist ja kesiseid tulemusi.

Oluline on ka see, et kui tulemused saavutatud, siis lähete uuele ringile. Seate uued eesmärgid ja tähtajad, korrigeerite vanu ja lähete oma tegevusega edasi.

Share This

Mõni aeg tagasi viis MarketingSherpa läbi uuringu, mis näitas, et see kuidas öelda „kliki siin“ võib päris suuresti mõjutada inimeste käitumist. Kuna Marketing Sherpa artiklid püsivad tasuta vaid nädala, toon siin peamised tulemused eraldi välja. Kasutati kolme erinevat fraasi ja nendel klikkimine võrreldes „click here“-iga oli järgmine:

* Click to continue: 8,53%
* Continue to article: 3,30%
* Read more: -1,80%

Peaaegu kümne protsendiline erinevus tulemustes võiks igas turundajas tekitada vastupandamatu soovi katsetada, mis eesti keeles kõige paremini toimib. Kui teil on käepärast vähegi mahukam postitusnimekiri tasuks kindlasti proovida, mis töötab ja mis mitte. Tulemused võivad olla väga üllatavad.

Share This

Society for Human Resource Management viis läbi uuringu, mille tulemusena tõdeti, et näost näkku inimestega suheldes saavad meeskonnad oma asjadega kiiremini hakkama. Virtuaalsed tiimid on oma töös ja suhtluses vähem efektiivsed ja neil kulub ülesannete lahendamisele rohkem aega, kui näost näkku meeskondadel.

Virtual Teams: A Meta-Analysis uuringus täheldati ka seda, et kui meeskonna liikmed on üksteisega eelnevalt tuttavad, siis ei ole erinevused väga suure. Lühikeses kokkuvõttes on toodud ka mõned mõtted, kuidas muuta kaugsuhtleva meeskonda edukamaks.

Ma ise tunnen pidevalt vajadust keerukamate projektide puhul inimestega näost näkku suhelda. Seda isegi siis, kui otsest vajadust nagu polekski. See on minu arust palju tulemuslikum ja kiirem. Huvitav, kas see aeg, mille võidame suhtlemise kiiruses kaotatakse väiksemas efektiivsuses?

Share This