Täna märkasin, et Google Analytics võimaldab nüüd graafikuid vaadata ka kuu ja nädala kaupa. Sellest olen ammu puudust tundnud. Peamine eelis nende vaadete puhul see, et silutakse välja juhuslikud hüpped päevastes kasutamisnumbrites ning on lihtsam tabada üldisi trende. Juuresoleval pildil on sama ajavahemik, üleval nädalavaates ja all päevade kaupa.
Google uuendas mõni aeg tagasi oma analüütikatarkvara trackeri koodi ja uus, koos Eesti otsingumootorite tundmisega, on selline:
ga,js mis vahetas välja urchin.js skripti on väiksem ja kiirem. Lisaks sellele teeb ise vahet http ja https protokollidel. Lisa infot:
urchin.js skripti on lubatud veel aasta või rohkemgi kasutada, kuid sellele ei tule enam uuendusi.
Ma olin jube rahul kunagi, kui ma Sevenlinele selle slõugani välja mõtlesin. Mõõdetavad tulemused! Vinge! Enne interneti tulekut oli reklaami ja turunduse efektiivsuse mõõtmine väga hägune. Sel teemal visati isegi nalja: turundusjuht ütleb, et pool turunduseelarvest sai täiesti mõttetult tuulde lastud, aga kumb pool, seda ei tea.
Nüüd on tulemused mõõdetavad. Jeez, vinge värk! Me teame täpselt, millise tulemuse meile üks või teine kanal internetis annab. Seame eesmärgid, träkime kampaaniaid, mõõdame tulemusi ja ongi kõik hästi. Silume ja tulemused lähevad veelgi paremaks.
Tegelikult ei ole see enamjaolt nii. Kui me varem tegime viie miljoni eest telet ja tulemused polnud kõige paremad, siis oli väga raske näppu peale panna ja näidata, siin tehti viga. Kedagi ei lastud lahti, keegi ei näinud ebaprofessionaalsena. Internet muudab seda.
Nüüd on siis jama majas. Kui sa midagi teed ja tulemused on mõõdetavad, siis ei saa ju midagi teha. Mis siis, kui ebaõnnestub? Seth Godin rääkis oma hiljutisel seminaril, et kui internetis tulid esimesed mõõdetavad reklaamilahendused, siis tormasid tellijad ummisjalu Yahoosse, mille tulemusi sellel ajal ei olnud võimalik mõõta.
Esiteks ei teata, mida teha. Teiseks ei julgeta peale hakata, sest kardetakse vigu teha. Unustatakse, et mõõtmise teine pool on see, et pideva testimisega ja mugandumisega on võimalik saavutada täiesti ulmelisi tulemusi. Katsetada, proovida erinevaid võimalusi ja õppida, ainult nii jõuab tõeliselt heade tulemusteni. Iga ettevõtte juht ja omanik peaks sellele tähelepanu pöörama ja küsima „Miks me internetis nii kesiselt esindatud oleme?“
Paljud, kes on oma lehele mingi statistikavahendi paigaldanud, jälgivad igapäevaselt tulemusi ja kulutavad sellele tihti ebatervelt palju aega. Kui ma eesmärkidest kirjutasin, siis ütlesin, et võrgus saab kõike mõõta ja see on jube lihtne. Statistikatarkvara, näiteks Google Analytics, annab suurepärast infot selle kohta, kuidas inimesed klikivad ja milliseid lehti nad vaatavad. Statistikatarkvara annab välja nii palju infot, et sellesse on kerge uppuda.
Statsiga tegeledes tuleks silmas pidada, et jättes kõrvale ekaubanduse, ei saa me oma kodulehe kõige olulisemate eesmärkide saavutamise kohta infot sugugi mitte statistikatarkvarast. Kõige olulisemad statistikaandmed on need, mis vastavad küsimusele, miks meil üldse koduleht on?
Nende hulka ei kuulu külastajate ega vaadatud lehtede arv või lehel viibitud aeg. Kõige olulisemateks näitajateks on kodulehe tekitatud käive, müügivihjete kvaliteet, kliendi probleemi lahendamise kiirus ja täpsus jne. Need küsimused eeldavad kvalitatiivset hinnangut. Me peame teadma, mida me hindame ja millised veebimõõdikud on sellega seotud.
Näiteks on võimalik suurendada müügivihje kvaliteeti. Suureneb tellimuseks muutvate vihjete protsent või keskmine tellimuste summa. Selleks, et kvaliteeti parandada peame saama aru, millised statistikanäitajad on soovitud tulemustega seotud.
Tuleks meeles pidada, et statistikatarkvara näitab meile, mida külastaja lehele teeb, aga ei näita miks ta seda teeb ja mida ta tegelikult tahab teha. Tõeliselt suurepäraseid tulemusi hakkame saavutama siis, kui leiame oma äriliste eesmärkide, külastaja soovide ja statistikanäitajate vahelised seosed.
Eile toimus Äripäeva internetiturundus seminar. Päris huvitav üritus oli. Panen siia kirja mõned asjad, mis mingil põhjusel minu tähelepanu püüdsid.
Minu otsingumootorite ja märksõnade jutu peale tõi Peeter Marvet näite, kuidas märksõnadega ämbreid tehakse. Eestis on, olenevalt allikast, vaid kaks kuni kaheksa ehituskaupadega tegelevat ettevõtet (2, 4, 8, 5). See näitab kahte asja, märksõnade valik on väga oluline ja kivisse raiutud märksõnapuu, nagu infokataloogides kasutusel, ei õigusta ennast. Neti annab sellele päringule 60482 vastust.
Pets mainis ka Cory Doctorow artiklit, miks raamatu tasuta internetis avaldamine peaks aitama kaasa selle müügile - Cory Doctorow: Free(konomic) E-books.
Heikki Haldre Netikullerist rääkis blogidest ja sellest, kuidas neid oma turundusvankri ette rakendada.
Jaano-Martin Ots rääkis Klikivabrikust ja , kõva surfimehena, lainete püüdmisest. Praegu peaks küll olema viimane aeg, millal internetilainet püüda. Jaano näitas ühel slaidil ka 2500 aastat vana reklaami, mis oli joonistatud amfora peale “buy me and you’ll get a good bargain”.
Minu jutt üritas anda ülevaate, millest oleneb see kas te jääte inimestele internetis silma või mitte. Eesmärgid, kanalid, tarbija käitumine jne. Mainisin ka neti.ee sitemapi kasutamist.
Tõnis Hinnosaar rääkis statistikast ja mõõtmisest. Mida mõõta, kuidas mõõta, mis vahendeid kasutada (Google Analytics). Ta lisas ka seda, et statistika kogumiseks on meil masinad olemas, kuid lõpuks peab inimene saadud andmeid analüüsima ja sellest mingid mõttestatud järeldused tegema.
Kristina Randver ütles, et interneti kasv toimub praegu juurde tuleva raha arvelt, mitte teiste kanalite summade ümberjaotamisest. Viimaseid Emori numbreid vaadates tekkis mul mõte, et aasta lõpuks võib internetist saada meediakulutustelt kolmas kanal ajalehtede ja tele järel. Igal juhul eaks see juhtuma järgmisel aastal. Lisaks sellele tuli välja, et iga nädal teeb 70000 inimest internetis mingi ostu (vajab täpsustamist). Minu jaoks täiesti uskumatuna tunduv number oli see, et inimesed kulutavad päevas üle nelja tunni teleka vaatamisele.
Tanel Talve rääkis peamiselt konkreetsetest reklaamikampaaniatest. WMG on oma kampaaniatest päris suurepäraseid numbreid välja pigistanud. Näiteks bännerite CTR (click-through rate) suurusjärgus 15 kuni 19 protsenti. Tanel mainis ka seda, et mõnikord on mõistlik oma kampaania nädalavahetusele ajastada, sest siis on hinnad odavamad, kuid soovitud kontaktid saab ikkagi kätte.
Peaaegu ükski esineja ei saanud läbi mainimata tulemusi mõõte ja vajadust testida, testida, testida.
Kuna mul on tihti kasutusel dünaamiline IP aadress, kuid ma ei taha oma külastusi Sevenline kodulehe statistikas näha, siis otsustasin välja uurida, kas see on võimalik. Lühike vastus: jah, on küll.
Selleks tuleb kasutada JavaScript vigurit, mis seab su oma brauseritele vastava küpsise. Tee oma keskkonda uus leht ja lisa selle kood:
Selle no_report võib vist olla suvaline tekstijupp näiteks ei_keegi või muud taolist. Kui leht lisatud külasta seda kõigist arvutitest, mida soovid raportitest välja jätta. Olulineon tähele panna, et see kood ei tohiks asetseda mingil avalikult leitavas kohas, sest kõik selle lehe külastajad jäetakse hiljem analüüsidest välja. Pärast lehe külastamist soovitud arvutitest oleks mõistlik see maha võtta.
Järgmise sammuna loo Google Analyticsis Exclude filter, mis heidab kõrvale seda küpsist omavate kasutajate andmed. Filtri seaded peavad olema sellised:
Filter Type: Custom filter > Exclude
Filter Field: User Defined
Filter Pattern: no_report
Case Sensitive: No
Inglisekeelne lugu koos staatilise IP välja juurimise õpetusega asub siin: How do I exclude my internal traffic from reports?
Kui te omal aegajal küpsiseid kustutate või nad muul moel kaotsi lähevad, siis tuleks seda protsessi korrata.
Neti on oma mõne nädalataguselt, 750 tuhat unikaalset kasutajat, positsioonilt natuke alla tulnud. Eks neil on ikka elu raske, kui selline konkurent nagu Delfi Otsing rajult kliente ära tõmbab.
Täna sain Delfilt kirja, milles pakutakse võimalust end nende suurepärases otsingukeskkonnas reklaamida. OK, konkurentsis pole ju midagi halba ja kolme võrdse tegija: Delfi, Google ja Neti puhul areneks teenuse kvaliteet ja oleksid paremad hinnad.
Mis mind aga seda postitust kirjutama pani oli pakkumises olnud lause:
Natukene arusaamatuks jäi ainult, miks ei ole välja toodud neid näitajaid, mille alusel on Delfi Otsing arvestatuim Eestis. Delfi kogu portaalil ligikaudu 40 protsenti vähem külastajaid, kui Netil. Esimese hooga kättesattunud saitide statistika näitas Netit, Google ja Delfist tulevate päringute suhteks 46:20:1. Täiesti mitteteaduslik meetod ja valim ei ole ka representatiivne, aga siiski usaldan neid andmeid rohkem.
Eelmisel nädalal saavutas neti selle, mida ma juba kaua oodanud olem tema TNS Metrixi unikaalsete kasutajate arv nädalas möödus viimasest Emori poolt antud Eesti internetikasutajate arvust (vastav tulemus oli 732556). Palju õnne 
Eelmise nädala teised saavutused olid need, et ka Delfi ja postimees jõudsid uutele kõrgustele vastavalt 449 ja 236 tuhande külastusega. Miks ma sellest kogu aeg kirjutan on see, et kõik kes pole veel interneti kohale jõudmist märganud oma silmad avaks.
Seoses eksamitega koolis ja muude tähtsate asjadega on siin natukene aega vaiksem, kui tavaliselt. Kui midagi huvitavat silma jääb siis üritan ikka ära mainida ja vähemalt asjalikke viiteid postitada.
Viimasel ajal on olnud palju juttu sellest, et page view on enda statistilise näitajana ammendanud ja üritataks leida uut mõõdikut selle asemele. Paar huvitavat postitust selle kohta:
2007: The End Of The Page View
But there are changes afoot in the Internet measurement business. Everyone is recognizing that pageviews matter less now.
Size doesn’t matter: The distributed media economy
page view statistika mõõdikud külastajad sevenline internetiturundus
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded
