Sevenline internetiturundus

Aegajalt olen mõnede ettevõtete puhul täheldanud seda, et infot ei taheta veebi panna. Argumentiks on näiteks see, et kui me kliendile veebis info kätte anname, siis ta ei tule meie juurde ja me ei saa talle müüa. Teine argument on see, et konkurendid saavad hinna teada. Hinnad on üks olulisemaid asju, mida inimesed veebist toodete ja teenuste kohta näha tahavad.

Inimeste esmane soov internetis on infot saada. Nad ei tule kujundust vaatama. Neid ajab närvi kui nad peavad lõpliku info saamiseks helistama või meilima. Kindlasti on erandeid: väga keerulised lahendused, mille mõistmist kliendilt ei olegi vaja oodata või juhud, kus iga lahendus on sedavõrd spetsiifiline, et ilma inimese sekkumiseta pole võimalik isegi ligikaudset infot anda. Isegi sellistel juhtudel on võimalik kliendile nõu anda ja aidata teda tema otsustusprotsessis edasi.

Need, kes infot kinni hoiavad, saadavad oma külastaja ukselt tagasi ja kuhu mujale tal ikka minna on kui konkurendi juurde. Andke oma külastajatele seda, mida nad tahavad! Nii tekib usaldus, asjatundja maine ja lõpuks klient.

Share This

Kuidas defineerida prostitutsiooni? No ma saan aru küll, et raha ei haise ja olen ise nii nõrk küll, et poleks suutnud ei öelda. Aga, c’mon, mingi mõõdutunne peaks ju olema.

Share This

Ma pean ennast küllaltki reaalinimeseks. Näiteks 112 ruudus peast arvutada on mulle paari sekundi küsimus Kirjutamises olen ma suhteliselt nõrk. Oma esimese kirjandi, mis täiega ei imenud, kirjutasin keskkooli lõpetamisel ja hindeks sain nelja.

Paarpäeva tagasi sattusin lugema postitust sellest, kui raske elu on humanitaarharidusega inimestel ja kuidas nad kohe kuidagi tööd ei leia. See pani mind mõtlema asjadele, mis on humanitaar ja millele ma kohe rakendust leiaksin. Copywriter, psühholoog, toimetaja. Tõenäoliselt, kui pingutada, leiab mõne veel.

Tegelikult on asjad sedamoodi, et nii reaal- kui ka humanitaaraladel on tasuvaid ja prestiižeid ameteid. Peamiseks eristajaks on siin kohene kasulikkus. Seega jagunevad töökohad sellisesse maatriksisse nagu lisatud joonisel näha.

A – programmeerija, insener
B – stringiteoreetik
C – sanskriti filoloog
D – psühholoog

Ükski neist tegevustest ei ole kasutu, aga koheselt toovad mõningad tegevused rohkem tulu kui teised. Kui sa tõesti pead tegema seda, mille järgi hing ihaleb ja turul nõudmist ei ole, siis tuleb arvestada, et tegemist on hobiga ja sellele peale maksta (ehk vähem palka saada). Samas on igal humanitaaril ja reaalil oskusi, mille eest suurt raha küsida.

Humanitaaridele. Eestis on ca 30 tuhat firmaveebi. Enamus nendest sisaldavad umbes A4 jagu teksti, seega on puudu või vajab toimetamist ligikaudu miljon lehekülge. Looge Veebikirjanike OÜ ja hakake pihta. Lisaks sellele on elus hakkama saamiseks vajalikud pehmed väärtused humanitaaria pärusmaa.

Share This

Eturundus11 seminaril sai paaril korral kuulda seda, et kolme kliki reegel ei pea paika ja pole mõtet endale sellega stressi tekitada. Esitatud kontekstis olen ma täiesti nõus, et kasutaja võib vabalt teha lehel ka 33 klikki ja oma külastusega täiesti rahule jääda. Näiteks võiks tuua rate.ee, delfi.ee ja teised keskkonnad, milles kasutaja teeb kaugelt üle kolme kliki. Võib öelda, et kui sul on suur ja sisukas leht ning külastajate sessioonid jäävad enamjaolt kolme kliki piiridesse, siis tuleks kiirest uurima hakata, mis lehel viga on.

Teisest küljest on kolme kliki reegel hea ja õige. Asi nimelt selles, et veebi kavandades peaks üritama sellest reeglist kinni pidada, seni kuni see absurdiks ei muutu. Üldiselt tuleks proovida saavutada seda, et olles lehel X1 jõuab enamus kasutajaid järgmiste oluliste lehtedeni, mis on seotud antud lehe teemaga (X2..n), kolme klikiga. Absurd hakkab pihta sellest, kui väga mahukate keskkondade puhul üritatakse reeglist kinni pidada iga lehe X ja Y vahel, olenemata sellest kas lehed on temaatiliselt seotud või mitte. Nii talitades muutub ülemise taseme navigatsioonitase liiga mahukaks ja on sellega ikkagi kasutajale komistuskiviks.

Kokkuvõtteks soovitan jälgida kolme kliki reeglit, keskkonna kõige olulisemate lehtede suhtes ja temaatiliselt seotud alamlehtede seas. Muudel juhtudel peab silmas pidama, et kasutajal oleks piisavalt viiteid, kuhu oma tegevusega edasi minna ehk, et ta jälge ei kaotaks.

Share This

Inglisekeelsetes keskkondades on töö märksõnadega oluliselt lihtsam, kui eesti keeles. Põhjuseks on see, et inglise keeles püsivad sõnad peaaegu alati muutumatutena ja arvestada tuleb vaid ainsuse ja mitmuse erinevustega.

Aga meil on elu väga põnev, sest iga sõna esineb keskmiselt 28 erineval moel. Enamasti võib arvestada sellega, et kasutajad sisestavad otsingumootoritesse sõnu ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (lennuk, lennukid). Mõnede sõnade puhul on olulisem ainsus (takso, taksod) ja mõnede puhul mitmus (tulemus, tulemused). Võib aga arvestada sellega, et ainsuse nimetavat kasutatakse otsingutes oluliselt rohkem, kui mitmust. Muude käänetega võrreldes kasutatakse suhteliselt palju ka omastavat (lennuki(te) parandamine).

Märksõnad on otsingumootoritest tuleva liikluse aluseks ja meie käänded teevad sellega tegelemise väga keerukaks. Proovige näiteks kirjutada mõni tekst nii, et selles olevad tähtsad märksõnad oleksid kõik nimetavas käändes. Kirjutamine polegi nii raske, aga siis proovige seda lugeda.

Üldiselt tasub aga silmas pidada, et kui te ei kasuta oma tekstides neid sõnu, mida inimesed otsingumootorites otsivad, siis teie leht otsingutulemustes head kohta ei saavuta. Mõelge läbi, milliseid väljendeid teie olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid kasutavad, et antud valdkonnas infot leida. Küsige oma klientidelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Tuleks vältida olukorda, kus teie kasutate sõna vasar, aga inimesed otsivad sõna haamer.

Share This

Ma olen suur sisu sõber. Mida rohkem sisu kodulehele pannakse seda rõõmsamaks läheb minu tuju. Olen arvamusel, et sisu on toimiva kodulehe kõige olulisem osa ja ilma selleta on väga raske oma keskkonda kasutajaid tuua (ei pea siin silmas ostetud kanaleid).

Sisu on ka kõige mahukam ja keerulisem osa kodulehe valmistamisele. Muud tööd nagu programmeerimine, küljendus, kujundus jne on võimalik suhteliselt vähese vaevaga sisse. Spetsiifilisemate tööde puhul on see ka möödapääsmatu ning ei tekita suuri probleeme.

Sisu kirjutamise sisseostmine on seotud mitmete takistustega. Selleks, et sisu täidaks oma eesmärgi peab see olema heal tasemel. Kodulehe sisu kirjutaja peaks olema pädev väga mitmel alal:

• spetsialist kirjutataval alal, et jutus oleks iva
• omama arusaama turundusvajadustest, et astuda ühte sammu ettevõtte üldiste eesmärkidega
• mõistma, kuidas kasutajad veebis loevad, inimestele teksti lugemine vastukarva ei oleks
• olema kursis otsingumootoritega, et saavutada silmapaistev positsioon ja külastaja lehele tuua

Kõigi nende vajaduste täitmine eeldab, kas väga kõva tegijat või mitme inimese kasutamist. Nii ühel kui teisel juhul tähendab see aga, et korraliku sisu loomine on küllaltki kulukas ettevõtmine, mis ei näi esmapilgul erilist tulu toovat. Selleks, et sisu tööle hakkaks peab seda olema palju ja see võtab aega. Pigem hoidke kokku kuskilt tehnilise osa või kujunduse arvelt, aga proovige võimalikult suur osa kodulehe eelarvest sisuloomele suunata.

Tihti toimub tänapäeval kodulehe loomise eelarvestamine nii, et liidetakse kokku kujunduse ja sisuhaldustarkvara hinnad ja eelarve ongi valmis. Sisu, mida aga eelnevalt nimetatud tarkvara haldama peaks, peale ei mõtle keegi. Tegelikult tuleks see number mingi suure arvuga korrutada ja lisaraha sisu valmistamisele eraldada.

Peamine vastuargument, mida ma tavaliselt kuulnud olen on „Aga kes seda ikka loeb?“ Kogu keskkonnas olevat sisu ei loe tõenäoliselt ükski külastaja, kui mitte arvestata mõnda agarat konkurenti ja otsingumootorite roboteid. Samas võib öelda, et kõik külastajad kokku loevad läbi kogu lehe sisu. Igaüks loeb vaid teda huvitava osa, aga kui see pisike osa oleks lehelt puudunud, siis oleks külastaja pidanud seda konkurendi juurde otsima minema. Ei ole olemas liiga palju sisu, on valesti struktureeritud sisu.

Pange oma lehele asjaliku, abistavat ja lugejale kasulikku sisu. Inimesed tahavad ise tuhnida ja vastuseid leida. Sellega vähendate oma koormust põhiinfo andmise osas ja kliendid esitavad sisukamaid küsimusi, lehele hakatakse rohkem viitama, suureneb külastajate arv lehel ning külastuste pikkus. Sisu on see, mida külastaja otsib. Sisu ongi see imerohi, mis kodulehe tööle paneb.

09/05/06: Liiga palju sisu
04/04/06: Kodulehe sisu
03/01/06: Mida jälgida kodulehele sisu kirjutamisel?

Share This

Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.

Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…

Share This

Kinnisvarajutu jätkuks on huvitav märkida, et City24 viiest üle 10 miljonilisest korterist on neli kirjavead. Ainsast tegelikult müügis olevast pea kahesaja ruudusest korterist, hinnaga 10,8 miljonit krooni, on piltidel ostjale vaatamiseks pakutud vaid kaks suhteliselt sisutut vaadet, mis näitavad vaid paarikümmet ruutmeetrit sellest hiigelkorterist.

Share This

Mõtlesin mida oma kinnisvaraga peale hakata ja kolasin mööda City24 keskkonda. Mulle on alati arusaamatuks jäänud, miks nii paljud kinnisvarategelased ei viitsi korralikult tööd teha.

Piltide kvaliteet on rämps, pildid näitavad vaid murdosa korterist. Mu oma hiljutine kogemus korteri üürile andmisega näitas seda, et kui vähekenegi korralikult infot esitada, siis väsib käsi telefoni tõstmisest ära.

Tuulamise käigus leidsin oma korteri koopia, mida kõrvalmajas müüakse ja mis oli müügis kahe maakleri poolt. allpool on toodud ekraanipildid nendest kuulutustest. Tõenäoliselt on nende maaklerite tasu samas suurusjärgus aga üks neist on viitsinud pool tundi tööd teha teine aga mitte:

Veel ühe markantse näitena võin tuua kunagise kuulutuse, mille leidsin sõbraga kinnisvaraportaale sirvides. Pakuti müügiks Vanalinna 158 ruutmeetrist korterit hinnaga ligi 10 miljonit krooni. Korterist oli, tõenäoliselt maailma kõige odavama fotokaga tehtud piltidel, näha vaid umbes 20 ruutmeetri nurki ja põrandapragusid. Ma arvan, et selle korteri maakleritasu võis vabalt küündida paarisaja tuhande kroonini aga see kuulutus nägi välja nagu müüdaks 18 ruutmeetrist kööktuba liinidel.

Andke inimestele infot, siis läheb elu heaks. Tehke oma koduleht ja pakutav sisu informatiivseks ning ärge ajage kasutajaid närvi.

Share This