Sevenline internetiturundus blogi jätkub meie tütarfirma DreamGrow Digital ajaveebis.

Loe DreamGrow Digital internetiturundus blogi!


Posts Tagged ‘sevenline’

Nüüd on internet väikese tähega!

Friday, September 26th, 2008

Natuke vähem kui aasta tagasi kirjutasin, et internet kirjutatakse suure ja väikese tähega. Siis ma olin radikaalne revolutsionäär, kes pakkus välja midagi ennekuulmatut. Reeglid pidid täitmiseks olema :)

OK! Nüüd on siis uued reeglid. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (30.06.2008) on selline, et keeletoimkond neab mõlemat algustähevarianti keeleliselt korrektseks. Niisiis Internet ja internet. Huvitav on näha kuidas keel areneb.

Kogu otsus ise on selline:

Internet ja internet
Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (30.06.2008)

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas mitmete asutuste ja isikute palvel algustähekasutust arvutivõrkude nimetamisel.

Seni antud soovitused (mh „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”) viitavad üksnes arvutivõrgule nimega Internet. Asjatundjate selgitusel on aga paralleelselt olemas üldisem võrgustiku mõiste, mida laensõnaga samuti internetiks nimetatakse ja mis oli tuntud enne ülemaailmsele arvutivõrgule Interneti nime andmist. Praktikas ei põhjusta algustähe erinevus arusaamatusi, kuigi suure tähega märgitakse konkreetset arvutivõrku ja väiketähega üldmõistet. Seepärast peab keeletoimkond mõlemat algustähevarianti keeleliselt korrektseks. Tähele tuleb panna, et nimena vormistamisel on sõnaühendites vaja kasutada sidekriipsu (Interneti-ühendus, Interneti-allikad), samas kui üldmõistet tähistava termini puhul saab ühendi kirjutada kokku (internetiühendus, internetiallikad).

E!UK: tulevik ja kiviaeg

Wednesday, May 7th, 2008

E!UK-il käidud! Kuna mu praegune päevarežiim ei võimalda pikki pause pidada, siis jõudsin kohale hilja ja pidin lahkuma vara. Hoolimata sellest sain kahe väga huvitava ettekande osaliseks.

Tulevik: Craig Hanna: Atomiseeritud veeb ja Jon Bains: Inimesed vs Bränd. Need olid mulle südamelähedases, sest ka mu enda vaade veebi ja turunduse arengule on sarnane, meedia killustub ja võim tuleb tarbija poolele. Esimene neist oli ka tõeliselt nauditav ettekandja

Kiviaeg: Neile järgnenud Alastair Cole: Vastuvoolu ujumine: Informatsiooni ülesehitus ja UI Design oli aga mõneti pettumus, sest jutt käis sellest, mida ettevõte tahab saavutada ja mida infoarhitekt sellest arvab. Hmmm… 1998 oleks tema esinemine olnud tõeline dünamiit. Täna aga jäi õhku rippuma küsimus „Where the hell is the user?!“. Näidetes onlud puunavigatsioon on minu arvates oma elu ära elanud nagu ma kirjutasin postituses Kuidas külastajat talutada?. Ma ütlen veel kord, et paremini meelde jääks, enamus kasutajatele ei ole teie koostatud struiktuuripuu loogiline!

PS: Vahepeal on vaikselt ajalukku kadunud tähtis verstapost sai postitatud Sevenline internetiturundus blogi 500 postitus ja tänaseks on kogunenud 927 kommentaari. Hurraa! Palju õnne meile :)

Reklaam internetis kasvas 69% (2007)

Monday, February 25th, 2008

Pagan! Tuleb tunnistada, et ei julgenud 70 protsenti välja pakkuda. Ma arvasin, et enam nii kiiresti ei kasva ja jääb kuhugi 50 protsendi ehk 120 miljoni krooni piiridesse. Emor näitab, et ennustamises pean veel kätt harjutama. Emori esitlus ilusate roosade grafikutega (PDF). Sellel teemal kirjutab ka Hanno Kindel (Media House).

Internetireklaam moodustas 2007. aastal 8 protsenti ja 149 miljonit krooni kogu Eesti reklaamimahust. Samuti arvasin, et protsent jõuab 9 või 10 juurde, aga kogu turu kasvamise tõttu jäi see siiski 8 peale.

Et harjutamine teeb meistriks, siis proovin uuesti ennustada. Internetireklaam Eestis 2008 numbrid võiksid olla umbes sellised kasv 65 protsenti ja maht ligikaudu 250 miljonit krooni (eeldusel, et mõõtmises muutusi ei toimu). Teiste kanalitega võrreldes peaks sel aastal 10-11 protsenti ära tulema, sest arvan, et kui kasv aeglustub, siis pigem vanameedia arvelt.

Mentorklubi ettekanne

Wednesday, February 13th, 2008

Tänan kõiki osalejaid aktiivse kaasalöömise eest, mis tegi seminari palju huvitavamaks, kui see ainult minu juttu kuulates oleks olnud. Eilse Mentorklubi slaidid saab kätte siit (PDF ca 2,5MB). Sisuhaldustarkvara vajalikud omadused on kirjas siin ja oluline on ka sitemap.xml-i kasutamine, selle kohta on paar sõna lugeda ka Kain Kaljult Netist.

Kui on veel küsimusi, siis võib need mailitsi teele panna.

Puhkus!

Monday, February 11th, 2008

Viimasel ajal on põnevaid asju juhtunud ja see on ka kõvasti võhma võtnud. Et elu kirkamaks muuta olen 15.-22. veebruar 2008 puhkusel.


View Larger Map

Pärast seda, kui tagasi jõuan hakkavad suuremad muutused. Asendamisküsimused selguvad nädala lõpupoole ja jagunevad ilmselt valdkonniti Siimu, Elvi ja Marguse vahel.

Turvateenused

Friday, February 1st, 2008

Üks tuttav saatis mulle vastused SEO nõudmistele, mis ta oli reklaamiagentuurist saanud. Sealt oli selgesti näha,et neil puudus arusaam, millest nad räägiva, kui asi puudutab otsingumootoreid. Pärast, kui ma kujundusi nägin, selgus ka see, et kasutatavuse küsimused pole nende jaoks oluline prioriteet. Saatsin neile abivalmilt lingi Amazoni.

Selle ja eelnevate sarnasete kogemustega seoses tuli mõte luua turvateenus. Veebi arendamisel tähendab turvateenus sõltumatu spetsialisti šotile viskamist, hetkel kui kujundajad või programmeerijad lõpetavad inimkeele kasutamise.

Kuna tööd teostavad spetsialistid on lühendites ja terminites kliendist kaugelt tugevamad, siis saab nende taha peita praaki, mööda vihisevaid tähtaegu ja muid ebameeldivaid asju, mis võiksid tegijale varju heita. Kui nüüd aga tuua mängu lühendikindlasse ülikonda riietatud turvamees, siis hakkavad asjad palju selgemaks saama ja mänguväljak on natuke tasasem.

Niisiis, kui arvate et teile veebiarenduse, otsingumootorite või kasutatavuse vallas kägu aetakse, küsige meilt turvateenust.

Otsingumootoriturundus

Thursday, January 31st, 2008

Otsingumootoriturunduse ei piirdu ainult veebilehtede optimeerimisega otsingumootorite tarbeks. Koodi optimeerimine on suhteliselt masinlik töö ja ei sisalda endas olulist pingutust. Sellest on tingitud ka asjaolu, miks kõik kes oskavad kirjutada või on näinud Dreamweaveri koodipoolt ütlevad, et internetiturundus on nende pakutavate teenuste seas. Samas võib kümnetest, isegi sadadest, keskondadest otsingumootoritele atraktiivse kobara loomine olla väga loominguline.

Lisaks koodi ja lingimajanduse optimeerimisele, sisaldab otsingumootoriturundus otsingumootorite tasulist osa. Google puhul on selleks AdWords, Yahool on Yahoo Search Marketing ja Netil lihtsalt märksõnareklaam.

Tasuta, optimeerimisest tulenev, liiklus on pika vinnaga ja seda ei ole kuigi hea kasutada kampaaniate läbi viimiseks. Optimeerimine peaks tekitama võimalikult suure külastajate baasi. Tasuliste vahendite eeliseks on tuua külastaja kohale konkreetsel ajavahemikul, kindla eelarve raames. Tasulise osa puhul oleneb tegija vilumusest see, kui kvaliteetne on kliendi lehele jõudev külastaja, mis on tema hinnaks ja kas klient teeb seda, mida talt oodataks või mitte.

Otsingumootoriturundus oma tasulises osas võimaldab alati määrata, kuhu klient pärast klikkimist jõuab, aga optimeerimise puhul otsustab otsingumootori algoritm, millist lehte antud otsingu puhul kõige olulisemaks peetakse.

Seega võib oletada, et optimeerimine annab pikaajaliselt tasuta klikke, kuid ostetud märksõnareklaam annab paremaid tulemusi klikkijate tegutsejateks muutmisel. Otsingumootoriturundus on rahvusvaheliselt pigem tasuline osa (CPC), meil aga, turu eripäradest tulenevalt, optimeerimise pool (SEO).

Ära põe

Sunday, January 27th, 2008

Seth ütleb oma postituses, et ära põe. Kui sul on midagi öelda, siis ütle välja. Ära põe selle üle, kas grammatikaga on kõik korra või sõnastus erakordselt vaimukas. Eesmärgiks ei ole ju auhinda võita või viite saada. Jää iseendaks ja ütle mis vaja. Just say it!

Veebi uuendamine ja otsingumootorid

Wednesday, January 23rd, 2008

Kui ma asusin Sevenline internetiturundus ajaveebi WordPressile üle kolima, siis peamine mure oli see, et seoses muutuvate aadressudega toimub otsingumootorist tuleva liikluse suhtes häving. Põhimõtteliselt oleks saanud aadressid ka säilitada, aga see pagas oleks edasise elu väga keeruliseks teinud. Kuigi kõik vanad aadressid on suunatud (301), siis sellest suur t kasu ei ole. Tulemuseks oli, oodatult, kahekordne langus otsingumootoritest tuleva liikluse osas.

Huvitav on ka see, et Google puhul oli muutus minimaalne (28 protsenti, see on selgitatav 11 päevaste jõuludega). Neti puhul oli lang päris märkimisväärne, seda olenemata sellest, et uue tarkvaraga kaasnes ka sitemap.xml kasutuselevõtt (liiklusest jäi järgi vaid 39 protsenti).

Otsingutulemuste graafik

Positiivne on muidugi see, et praegune trend on üles ja kui otsingumootorid uued aadressid selgeks saavad, siis peaks tulemused varasemat ületama.

Kolme kliki reegel

Monday, January 21st, 2008

Eturundus11 seminaril sai paaril korral kuulda seda, et kolme kliki reegel ei pea paika ja pole mõtet endale sellega stressi tekitada. Esitatud kontekstis olen ma täiesti nõus, et kasutaja võib vabalt teha lehel ka 33 klikki ja oma külastusega täiesti rahule jääda. Näiteks võiks tuua rate.ee, delfi.ee ja teised keskkonnad, milles kasutaja teeb kaugelt üle kolme kliki. Võib öelda, et kui sul on suur ja sisukas leht ning külastajate sessioonid jäävad enamjaolt kolme kliki piiridesse, siis tuleks kiirest uurima hakata, mis lehel viga on.

Teisest küljest on kolme kliki reegel hea ja õige. Asi nimelt selles, et veebi kavandades peaks üritama sellest reeglist kinni pidada, seni kuni see absurdiks ei muutu. Üldiselt tuleks proovida saavutada seda, et olles lehel X1 jõuab enamus kasutajaid järgmiste oluliste lehtedeni, mis on seotud antud lehe teemaga (X2..n), kolme klikiga. Absurd hakkab pihta sellest, kui väga mahukate keskkondade puhul üritatakse reeglist kinni pidada iga lehe X ja Y vahel, olenemata sellest kas lehed on temaatiliselt seotud või mitte. Nii talitades muutub ülemise taseme navigatsioonitase liiga mahukaks ja on sellega ikkagi kasutajale komistuskiviks.

Kokkuvõtteks soovitan jälgida kolme kliki reeglit, keskkonna kõige olulisemate lehtede suhtes ja temaatiliselt seotud alamlehtede seas. Muudel juhtudel peab silmas pidama, et kasutajal oleks piisavalt viiteid, kuhu oma tegevusega edasi minna ehk, et ta jälge ei kaotaks.


Close
E-mail It