Sevenline internetiturundus

Eile toimus Äripäeva internetiturundus seminar. Päris huvitav üritus oli. Panen siia kirja mõned asjad, mis mingil põhjusel minu tähelepanu püüdsid.

Minu otsingumootorite ja märksõnade jutu peale tõi Peeter Marvet näite, kuidas märksõnadega ämbreid tehakse. Eestis on, olenevalt allikast, vaid kaks kuni kaheksa ehituskaupadega tegelevat ettevõtet (2, 4, 8, 5). See näitab kahte asja, märksõnade valik on väga oluline ja kivisse raiutud märksõnapuu, nagu infokataloogides kasutusel, ei õigusta ennast. Neti annab sellele päringule 60482 vastust.

Pets mainis ka Cory Doctorow artiklit, miks raamatu tasuta internetis avaldamine peaks aitama kaasa selle müügile - Cory Doctorow: Free(konomic) E-books.

Heikki Haldre Netikullerist rääkis blogidest ja sellest, kuidas neid oma turundusvankri ette rakendada.

Jaano-Martin Ots rääkis Klikivabrikust ja , kõva surfimehena, lainete püüdmisest. Praegu peaks küll olema viimane aeg, millal internetilainet püüda. Jaano näitas ühel slaidil ka 2500 aastat vana reklaami, mis oli joonistatud amfora peale “buy me and you’ll get a good bargain”.

Minu jutt üritas anda ülevaate, millest oleneb see kas te jääte inimestele internetis silma või mitte. Eesmärgid, kanalid, tarbija käitumine jne. Mainisin ka neti.ee sitemapi kasutamist.

Tõnis Hinnosaar rääkis statistikast ja mõõtmisest. Mida mõõta, kuidas mõõta, mis vahendeid kasutada (Google Analytics). Ta lisas ka seda, et statistika kogumiseks on meil masinad olemas, kuid lõpuks peab inimene saadud andmeid analüüsima ja sellest mingid mõttestatud järeldused tegema.

Kristina Randver ütles, et interneti kasv toimub praegu juurde tuleva raha arvelt, mitte teiste kanalite summade ümberjaotamisest. Viimaseid Emori numbreid vaadates tekkis mul mõte, et aasta lõpuks võib internetist saada meediakulutustelt kolmas kanal ajalehtede ja tele järel. Igal juhul eaks see juhtuma järgmisel aastal. Lisaks sellele tuli välja, et iga nädal teeb 70000 inimest internetis mingi ostu (vajab täpsustamist). Minu jaoks täiesti uskumatuna tunduv number oli see, et inimesed kulutavad päevas üle nelja tunni teleka vaatamisele.

Tanel Talve rääkis peamiselt konkreetsetest reklaamikampaaniatest. WMG on oma kampaaniatest päris suurepäraseid numbreid välja pigistanud. Näiteks bännerite CTR (click-through rate) suurusjärgus 15 kuni 19 protsenti. Tanel mainis ka seda, et mõnikord on mõistlik oma kampaania nädalavahetusele ajastada, sest siis on hinnad odavamad, kuid soovitud kontaktid saab ikkagi kätte.

Peaaegu ükski esineja ei saanud läbi mainimata tulemusi mõõte ja vajadust testida, testida, testida.

Share This

• The Website Marketing Mind Map: Internet Marketing Made Easy – SEObook’i Aaron Wall on teinud mind mapi, millel on toodud välja kõik, mida ta teab internetiturundusest. Ma tegin seda ise paar nädalat tagasi, nüüd on huvitav vaadata, millised on erinevused. Kulda väärt asi!
   
• Best Practices for Targeting Generic & Specific Terms & Phrases – Kuidas sihtida spetsiifilisi ja üldisemaid märksõnu. Puust ja punaseks. Otsiroboti pilt on ka
   
• Kui vana on Google – Google oma lehel väidab, et üheksa. Erinevad arvamused aga ulatuvad isegi kaheteistkümneni.
   
• Holiday Search Marketing Strategies - asjalike mõtteid selle kohta, kuidas pühade ajal ostjatest maksimum välja pigistada. Osad neid on ka muul ajal pädevad. Tasuta transport ja lehe märksõnade vastavus sellele, mida kasutaja otsis.

Share This

Enamus internetiturunduse alaseid uuendusi ja vahendeid tuleb tavaliselt Google või Yahoo käest. Täna avastasin enda jaoks sellise põneva koha nagu Microsoft adCenter Labs. Seal on palju huvitavaid tööristu märksõnade valimiseks. Näiteks: milline on mingit märksõna (või aadressi) otsivate inimeste demograafiline jaotus, kui inimene otsib sõna A, siis milline on tema järgmine otsing või sisesta märksõna ja leia muid, sellega seotud märksõnu.

Päris asjalik valik vahendeid, milles mõned, näiteks demograafiline jaotus, tunduvad olevat päris ainulaadsed.

Share This

Käisin eelmine nädal ühel EVEA üritusel, kus Robin Gurney rääkis internetiturundusest. Kuulajates tekitas kõige rohkem elevust raha küsimus. Kui palju siis ikkagi kodulehe arendamisele ja internetiturundusele raha eraldada? Robini väga hea vastus oli, et kohtle oma kodulehte, kui müügimeest ja eralda talle ka sama palju raha.

Olen viimasel ajal paljude mahukate lehtede omanikega rääkinud ja see on ikka tohutu aeg, mis korraliku kodulehe arendamisele kulub. See on mõõdetav sadades, isegi tuhandetes, tundides. Kui keegi ei taha neid tunde ise kulutada või ei oma piisavalt teadmisi, et sellega edukalt hakkama saada, siis tuleb lihtsalt need tunnid kinni maksta.

Näiteks võib võtta kas või käesoleva ajaveebi. Oletame, et 300 postituse tegemiseks on kulunud 200 tundi (tegelikult ilmselt natukene rohkem, aga mõõtnud ei ole). Lisaks arvestan ainult kirjutamisele (ja kirjutamise käigus mõtlemisele) kuluvat aega. Sellele lisandub strateegiatöö, tehniline osa, märksõnad, linkimine ja palju muud. Siit saab igaüks ise järeldada, kui palju, see töö väärt võiks olla. Töö ise pole ju midagi väärt, kui tulemusi ei tule, aga pean ütlema, et olen oma investeeringuga rahul.

Oluline on ka see, et kui praegu pooleli jätaks ja mitte midagi enam lehele ei lisaks, töötaks sait veel aastaid edasi.

Share This

Inglisekeelsetes keskkondades on töö märksõnadega oluliselt lihtsam, kui eesti keeles. Põhjuseks on see, et inglise keeles püsivad sõnad peaaegu alati muutumatutena ja arvestada tuleb vaid ainsuse ja mitmuse erinevustega.

Aga meil on elu väga põnev, sest iga sõna esineb keskmiselt 28 erineval moel. Enamasti võib arvestada sellega, et kasutajad sisestavad otsingumootoritesse sõnu ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (lennuk, lennukid). Mõnede sõnade puhul on olulisem ainsus (takso, taksod) ja mõnede puhul mitmus (tulemus, tulemused). Võib aga arvestada sellega, et ainsuse nimetavat kasutatakse otsingutes oluliselt rohkem, kui mitmust. Muude käänetega võrreldes kasutatakse suhteliselt palju ka omastavat (lennuki(te) parandamine).

Märksõnad on otsingumootoritest tuleva liikluse aluseks ja meie käänded teevad sellega tegelemise väga keerukaks. Proovige näiteks kirjutada mõni tekst nii, et selles olevad tähtsad märksõnad oleksid kõik nimetavas käändes. Kirjutamine polegi nii raske, aga siis proovige seda lugeda.

Üldiselt tasub aga silmas pidada, et kui te ei kasuta oma tekstides neid sõnu, mida inimesed otsingumootorites otsivad, siis teie leht otsingutulemustes head kohta ei saavuta. Mõelge läbi, milliseid väljendeid teie olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid kasutavad, et antud valdkonnas infot leida. Küsige oma klientidelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Tuleks vältida olukorda, kus teie kasutate sõna vasar, aga inimesed otsivad sõna haamer.

Share This