Sevenline internetiturundus

Loen praegu Chris Anderson’i raamatut The Long Tail, mis on kirjutatud, ajakirjas Wired 2004. aasta oktoobris ilmunud, essee arendusena. Seal on mainitud, et kui pakutava kauba valik ei ole füüsiliselt piiratud, siis on mõttekas müüa võimalikult suurt valikut kaupu.

Näidetena on toodud, et online videolaenutaja 55 tuhandest nimetusest laenutatakse 95 protsenti vähemalt kord kvartalis. Raamatud, mis on Amazoni toplistis 100 tuhandest tagapool teevad 25 protsenti käibest. iTunes on ostetud iga lugu vähemalt korra ja neid on miljoneid.

Asja iva on siis selles, et kõigele leidub ostja ja isegi, kui müüa vaid üks ühik, siis olematute käitlus- ja ladustamiskulude tõttu on ka see tegevus kasulik.

Inglisekeelsel turul on kõik muidugi väga roosiline. Kas aga Eestis saab selline „pika saba“ efekt kunagi tööle rakenduda? Meie turg on mitukorda väiksem, kui Amazoni raamatute või iTunesi lugude valik. Kiire otsing Eesti keskkondades näitas, et need ei ole sugugi põhjatud. Kui hästi läbi mõelda saab esimesele päringule null vastust.

Näen siin kahte võimalust. Esiteks jätkuv automatiseerumine teeb pikale sabale müümis isegi Eestis äriliselt mõtekaks. Teine võimalus on see, et rahvusvahelised tegijad muutuvad ajapikku maakeelseks, võtatavad müüki ka meie loojate toodangu. Eestikeelsed blogijad ja muud ääreala sisutootjad ilmselt aga päevatööst niipea loobuda ei saa.

Share This

Olen Tele2 klient. Tuleb tunnistada, et olen natuke kurb selle üle. Hinnad on küll odavad, aga teenus on ka vastav. Levi on kehv ja kaootiline, minu jaoks on see täiesti uskumatu. OK, võibolla kuskil metsas oleks see õigustatud, aga Tallinna kesklinnas ei ole see küll põhjendatud. Tuttavad pidevalt kurdavad, et mul on telefon väljas. See peab ikka mingi väga erakordne juhtum olema, kui mul telefon päris välja on lülitatud.

Ilmselt tuleb natuke mõelda, kas EMT või Elisa. Sõber räägib, te tema Teleyks, Elisa võrgus, on väga vinge levi ja kõne kvaliteediga. EMTi ei kutsu lihtsalt sel põhjusel, et peaks ikkagi natukene ka konkurentsi tekitama. Hinnatase peaks ka vist Elisa ja derivaatide juures inimsõbralikum olema kui EMTs.

Selleks, et teada oma helistamise eripärasid otsustasin Tele2 iseteenindusest endale eelmise kuu väljavõtte pärida, elektrooniliselt. See teenus kulutab Tele2 ressursse tervelt 25 krooni jagu. OK, mis siis ikka, eitasin tellimuse ja palusin saata väljavõtte oma meilile. Kohe pärast seda asusin agaralt oma meilikliendi „get new messages“-nuppu pressima. Mida aga pole on kõneeristus. WTF! Saatsin endale teiselt kontolt testkirja, et äkki on mu meiliga mingi jama. Ei, pole mitte, test jõudis kohe kohale.

Mis siis ikka, võtsin telefoni ja helistasin Tele2 klienditoele, et teada saada, mis värk on. Kõne kvaliteet oli oodatult kesine, kuid midagi oli siiski kuulda. Selgitasin, milles mu probleem seisneb ja sain, pärast täpsustavaid küsimusi, vastuseks, et minu taotlus (elektrooniline) edastatakse paari tunni jooksul kuhugi… Kuhu nad selle edastavad jäi aga saladuseks, sest kõne katkes ja ma tõesti ei viitsinud tagasi helistada. (Klienditeeninduslikus mõttes peaksid nad ju nende süül katkenud klienditoekõnedele ise tagasi helistama, kui see on tehniliselt määratav).

Paar tundi!!! Kogu värk on elektrooniline ja automaatne. Mis nad siis teevad? Viivad flopi peal infi ühest osakonnast teise?? Mobiilioperaatoritel on nende väljavõtete suhtes ikka hirm nagavahel ja nad teevad kõik selleks, et keegi neid ei telliks. Paaritunni pärast olen ma juba mingi teise operaatori juurde ülemineku protsessi alustanud. Vältige tele-kahte…

Share This