Sevenline suurepärase tütarfirma, DreamGrow Digital, veeb sai endale täna uue näo. Sven kirjutab, et nüüd on internetiturundus-rätsepatel ka püksid jalas.
Praegu on ikkagi tegemist alles toorikuga, mida on vaja nii sisu kui ka tehnilises osas kõvasti arendada. Seega, nagu tänapäeval tavaks, paneme külge suure sildi beeta ja toimetame edasi. Kõik, kes tahavad kommenteerida, kritiseerida, nõuanda, on teretulnud.
Ma olen tohutu Flash vaenlane, sest mulle tundub, et enamjaolt püütakse Flashi ning muude kellede ja viledega peita sisus ja kontseptsioonis haigutavat auku. Täna hommikul, City24st endale kontorit otside sattusin, aga lehele, kus Flash annab asjale tõeliselt juurde.
Tegemist on Uusmaa arendatava Tammsare Ärikeskuse veebiga. Mis selles saidi Flashis siis erinevat on? Peamine on see, et Flash ei ole mitte ainult kujunduselement vaid seda on kasutatud nii, et toode muutub apetiitsemaks. Pean siin silmas just avalehe animatsiooni, mille loodud efekti on staatiliste vahenditega raske trumbata. Üldiselt võiks aga kelladest ja viledest hoiduda, kui see otseselt kasutaja infohankimiskogemusele juurde ei anna.
PS. See on nüüd re-post blog.tr.ees olnud koopia abil. Originaal läks koos serverikettaga parematele jahimaadele.
Kui sul on probleeme värvi nimedega, mis on indigo või türkiis, siis aitab hädast välja (inglise keeles) järgmine leht, Name that Color. Näiteks on selle blogi päise alumise serva kollane ligikaudu Supernova. See vahend võib olla abiks kui vaja klaviatuurist välja imeda innustav kujunduse kirjeldus.
Juhuslikult avastasin täna sellise asja, et Elion on hakanud kodulehtede tegemist pakkuma. Asi töötab kuumaksu najal ja kõige kallim paketi nimega „E-äri koduleht“ maksab 399 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Kujunduseks saab valida ühe kuueteistkümnest olemasolevast mallist. Novembris on katsetamiseks kõik paketid tasuta.
Kogu asi ise töötab Welisa sisuhaldusel, mis näib olevat Elioniga leivad ühte kappi pannud. Seda viimast ma ei tea vaid oletan nende lehe põhjal.
Olen juba aastaid mõelnud, miks Elion ei ürita hot.ee/minujubelahefirma saidi omanikelt raha kätte saada. See tundub olevat samm selles suunas. Üldisele veebimaastikule mõjub see loodetavasti positiivselt, sest nüüd ületavad ka hästi odavad veebid mingi esteetilise taseme (neid saab ilmselt küll väga palju sarnaseid olema).
Huvitav, kuidas selline asi üldisele veebiehitamise hinnatasemele mõjub? Elionil peaks ju jõudu jätkuma, et oma sõnumit potentsiaalsete klientideni viia ja veenda neid selles, et veebi eest pole mõtet paarkümmend tuhat maksta, kui meilt saad paarisaja krooniga kuus. Nagu nad ise ütlevad:
Ma olen ilmselt viimane, kes märkas, et Äripäev on kujundust vahetanud. Esmalt tuleb öelda, et Äripäev on õigel teel avades oma netiküljed tasuta kasutamiseks. Ma ei usu, et nad oma tasulise internetiküljega üüratut raha oleksid võimelised genereerima. Paberväljaande müügile mingi mõju muidugi on. Aga kas positiivne või negatiivne? Mõlema võimaluse poolt võib mõistlikke argumente leida.
Nüüd aga natuke uuest lehest. Seda on juba palju tümitatud (1 2 3 4). Tuleb tunnistada, et kui ma esimest korda seda nägin, olin jahmatanud. Kui sisule mitte keskenduda, siis võis lehe vabalt mõne suurendamist või naudinguid pakkuva lehega segi ajada.
Alguses mõtlesin, et miks nad nii tegid, aga pärast lühikest uurimist tuli välja, et nemad ei teinudki vaid võtsid lihtsalt Rootsi emafirmalt kujunduse üks ühele üle. Seda poleks pidanud tegema, sest originaal on suhteliselt vanamoodne ja kasutajavaenulik.
Peamised halvad asjad on navigatsiooni lõhkumine freimidega ja hiiglaslik püsibänner lehe päises. Freimid teevad enamus kasutajatele viitamise võimatuks, nad lihtsalt ei oska freimitud lehelt linki kätte saada. Lahendatud on see artikkli lõpus oleva saada sõbrale nupuga, aga mulle tundub see natuke ebamugava lahendusena. Pean täitma neli välja, et kirja saata, kuid oma mailikliendiga piisaks vaid sõbra nime esimestest tähtedest. Ja mida nad üldse süsteemist läbi käivate emailide ja nimedega teevad?
Freim on lehel kasutatud ainult ühe eesmärgiga – näidata reklaami ja hoida seda pidevalt lugeja silma all (mõistan vajadust raha teenida, aga seda võiks proovida kuidagi inimlikumalt ja kasutajasõbralikumalt teha). Arvestamata on jäetud aga asjaolu, et vähe ruumi tekstile ja epilepsiahoogu tekitav hiigelbänner vähendavad oluliselt kasutamismugavust, lugemise kiirust, loetust arusaamist ja selle meeldejätmist. Kasutajate arv neil ilmselt tõuseb, sest leht on nüüd tasuta, aga see oleks võinud oluliselt rohkem tõusta, kui kasutajaga oleks arvestatud.
Teine asi mis silma jäi oli pealkirjade ja sisuteksti väga imelik suuruse vahekord. Samuti on pealkirjas reavahe normaalsest väiksemaks tehtud, mis jällegi halvendab loetavust (olenemata teksti hiiglaslikust suurusest).
Kolmas asi on killustatud layout. Kogu leht on jagatud pisikesteks blokkideks, mis lõi minul pildi päris segi. Kuna suur osa neis tükkidest ka liigub ja vilgub, siis on üldmulje veelgi segasem. Väiksemate asjadega edasi minnes võib välja tuua selle, et kui artikkel ette võtta, siis on selle sabas veel mingid artiklid, mis tekitava jällegi hämmingut ja nende olemasolu jääb kasutajale arusaamatuks.
Kujundus ja värvid on nagu on. Ilmselt mingi kivisse raiutud korporatiivse identiteedi osa, aga oma olemuselt väga eelmisesajandilik. Web20 haibiga pole nad kaasa läinud.
Küsisin ka paarilt sõbralt mida nemad arvavad ja üks sisukamaid vastuseid tuli Antsult:
Kuid freimid on ka sellised toredad asjad. Äripäev light - http://www.kristjansen.ee/stuff/ap1online/
Kasuta ise ja saada ka teistele.
Kokkuvõttes peaks Äripäeva veebile kiiresti face lifti tegema, mis arvestaks kasutajaga ja annaks keskkonnale tänapäevasema näo. Olemasoleva kujundus on vist Rootsiski päris uus, aga miks nii… hmmm… imelik jääb arusaamatuks. Maitse asi vist.
Lisa: Just märkasin, et „Samal teemal“ lingid avatakse uues aknas. Siin kirjutasin kunagi sellest, mida arvan linkide avamisest uues aknas.
PDF-failid on ühed jubedad asjad. Esmaselt olid nad mõeldud peamiselt arvuti ja trükikoja vahel info liigutamiseks nii, et midagi kaotsi ei läheks ning värvid ja kujundused vastaksid trükimasinast tulles sellele, mida kujundaja silmas pidas.
Tänapäeval on PDF muutunud veebis väga levinud info edastamise mooduseks ja see on väga halb. Sattudes veebis PDF-lingile avatakse (enamus arvutites) automaatselt Acrobat Reader ja see võtab reeglina palju aega. Teine asi on see, et PDF ei ole mõeldud „surfimiseks“. Oma lineaarse ülesehituse ja veebist erineva loogikaga on ta tõeline kasutaja vaenlane. Otsingumootorite seisukohast on PDF tupik, millest enam edasi ei pääse.
Kui vähegi võimalik, siis tehke oma PDFid HTML-kujule ümber ja esitage kasutajale loomulikus veebiformaadis. Veebis on kujunduse kontrollimine keerukam, kui PDF-failis ja mõned asjad suisa võimatud, aga olen päris kindel, et „ilusam“ kujundus ei korva kasutamisel tekkivaid ebamugavusi.
Siin on Jakob Nielsen’i paari aasta tagune seisukohavõtt PDFide teemal PDF: Unfit for Human Consumption ja siin tänane statistika, mis mind seda postitust kirjutama ajendas Adobe Acrobat Readers runs on 500 mln PCs.
Ma olen suur sisu sõber. Mida rohkem sisu kodulehele pannakse seda rõõmsamaks läheb minu tuju. Olen arvamusel, et sisu on toimiva kodulehe kõige olulisem osa ja ilma selleta on väga raske oma keskkonda kasutajaid tuua (ei pea siin silmas ostetud kanaleid).
Sisu on ka kõige mahukam ja keerulisem osa kodulehe valmistamisele. Muud tööd nagu programmeerimine, küljendus, kujundus jne on võimalik suhteliselt vähese vaevaga sisse. Spetsiifilisemate tööde puhul on see ka möödapääsmatu ning ei tekita suuri probleeme.
Sisu kirjutamise sisseostmine on seotud mitmete takistustega. Selleks, et sisu täidaks oma eesmärgi peab see olema heal tasemel. Kodulehe sisu kirjutaja peaks olema pädev väga mitmel alal:
Kõigi nende vajaduste täitmine eeldab, kas väga kõva tegijat või mitme inimese kasutamist. Nii ühel kui teisel juhul tähendab see aga, et korraliku sisu loomine on küllaltki kulukas ettevõtmine, mis ei näi esmapilgul erilist tulu toovat. Selleks, et sisu tööle hakkaks peab seda olema palju ja see võtab aega. Pigem hoidke kokku kuskilt tehnilise osa või kujunduse arvelt, aga proovige võimalikult suur osa kodulehe eelarvest sisuloomele suunata.
Tihti toimub tänapäeval kodulehe loomise eelarvestamine nii, et liidetakse kokku kujunduse ja sisuhaldustarkvara hinnad ja eelarve ongi valmis. Sisu, mida aga eelnevalt nimetatud tarkvara haldama peaks, peale ei mõtle keegi. Tegelikult tuleks see number mingi suure arvuga korrutada ja lisaraha sisu valmistamisele eraldada.
Peamine vastuargument, mida ma tavaliselt kuulnud olen on „Aga kes seda ikka loeb?“ Kogu keskkonnas olevat sisu ei loe tõenäoliselt ükski külastaja, kui mitte arvestata mõnda agarat konkurenti ja otsingumootorite roboteid. Samas võib öelda, et kõik külastajad kokku loevad läbi kogu lehe sisu. Igaüks loeb vaid teda huvitava osa, aga kui see pisike osa oleks lehelt puudunud, siis oleks külastaja pidanud seda konkurendi juurde otsima minema. Ei ole olemas liiga palju sisu, on valesti struktureeritud sisu.
Pange oma lehele asjaliku, abistavat ja lugejale kasulikku sisu. Inimesed tahavad ise tuhnida ja vastuseid leida. Sellega vähendate oma koormust põhiinfo andmise osas ja kliendid esitavad sisukamaid küsimusi, lehele hakatakse rohkem viitama, suureneb külastajate arv lehel ning külastuste pikkus. Sisu on see, mida külastaja otsib. Sisu ongi see imerohi, mis kodulehe tööle paneb.
09/05/06: Liiga palju sisu
04/04/06: Kodulehe sisu
03/01/06: Mida jälgida kodulehele sisu kirjutamisel?
1024×768 on resolutsioon, mis on umbes kahe kolmandiku kasutajate monitoridel. Enamus fikseeritud laiusega lehti on tänapäeval tehtud 800×600 resolutsiooniga monitoridele. Nii väikest resolutsiooni kasutab, olenevalt keskkonnast, 5-10 protsenti külastajatest. Ülejäänutel on resolutsioon suurem*.
Mul tekkis küsimus, kas võiks hakata tegema laiemaid veebilehti? Poolt argument on see, et enamus külastajate monitoridel on piisav resolutsioon, et näidata umbes tuhande piksli laiust pilti. Sellise tegevuse vastu räägib aga asjaolu, et umbes kümnendikul tekitaksid need lehed vastiku horisontaalse kerimisriba. Näiteks Google Analytics on tehtud arvestades 1024×768 resolutsiooniga (seadete leht on aga veniv).
Üks võimalus oleks teha „venivad“ lehed (laiusega sada protsenti), mis on täpselt nii laiad, kui kasutaja brauser. Mulle ei meeldi selline lahendus selle pärast, et nii ei tea saidi omanik kunagi, kuidas leht ühes või teises arvutis näha on. 1680 pikslit laial ekraanil oleks teksti lugemine täis laiusega aknas päris piinarikas ja lehe kujundaja nägemusest ei jääks ka suurt midagi järele.
Nüüd tagasi 800 vs 1024 lehe laiuse juurde. Miks ma ikka veel eelistan 800 pikseli laiusele monitorile tehtud lehti on asjaolu, et ma ise ei hoia programmide aknaid kunagi kogu ekraani suurustena ja sellega on brauser vähem kui 1024 pikseli laiune ning ja tekitab horisontaalse kerimise, kui leht on palju laiem kui 800 pikselit.
* Statistika pärineb kolme keskkonna näitajatest, mida on külastanud umbes 33 tuhat unikaalset kasutajat (Google Analytics’i andmetel).
Loading …
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded