Sevenline internetiturundus

Miljonid, tuhanded, mõned kasutajad on ummistanud meie süsteemi…

Share This

Google vahetas poolteist nädalat tagasi oma favicon’i välja. Endisest, kirjus kastis olnud, suurest G-st on saanud väike, sinine, kastita, g. Minult on aegajalt küsitud, et kui oluline on favicon. Ma pole osanud muud vastata, kui et enamusel endast lugupidavatel keskkondadel on see olemas.

Nüüd märkasin huvitavat asja, ma ei leia enam Firefoxi sakkiderägastikust Google sakke (tab) üles ja seda peale 10 päeva uut favicon’i. Loomulikult leian ma vajaliku koha suhteliselt kiiresti, aga ma märkan viivitust. Seega, kui teie keskkonnal on juba favicon, siis ei ole mõtet seda kergekäeliselt muuta.

Selgituseks neile, kes ei tea, mis on favicon. See on väike ikoon, mis asub aadressiribal enne veebiaadressi, favicon jääb näha ka lemmikutes. Minu vana poritus Favicon. Siin kirjutab Wikipedia favicon‘ist ja siin on favico.ico generaator. Google puhul oli vana selline:

ja uus on selline:

Sevenline oma on selline:

seda pole plaanis muuta

Google favicon’i pildid on pärit siit: Google’s New Blue Fav Icon :: Google Updated Their Favorite Browser Icon.

Share This

Käisin täna SEBi internetipangas ja märkasin, et arvel on liiga palju raha. Olin paanikas, mida nüüd teha! Pikaks ajaks ei taha raha kinni panna. Vajutasin reklaamile, mis ütles „Loe ettevõtte vabade vahendite paigutamisest siit“. See viis mind lehele pealkirjaga Vabade vahendite paigutamise põhimõtted.

Suurepärane! Kui nüüd pakkumise tingimused ja tootlus välja arvata (mis on kauplemise objektiks), siis on tegu väga informatiivse ja asjaliku lehega. Probleem on aga selles, et ma ei saa protsessi algatada. Vähe sellest, et pole kontaktivormi või „kliki siin“, isegi menüüs puudub viide sellele, kust võiks soovikorral tellimisega alustada.

Ma oletan, et SEB tahab, et ettevõtted seda võimalust kasutaksid, aga kontaktivõtmise ja protsessi algatamise võimalus on viidud natuke eemale, et inimesed saaksid ikka kaaluda oma otsuseid ja uisa-päisa ei otsustaks.

Moraal? Ära sunni külastajat otsima, kuidas tellida, osta, liituda…

Share This

Märkasin, et Hansapangas pole vaja enam, ID-kaarti kasutades, salasõna sisestada, aga samas on vaja iga makse allkirjastada. Tulemus on tiba ebamugavam kasutada.

Kui varem sai keyloggeriga varustatud sõber ainult pin1 kätte siis nüüd on ka allkirjastamiseks vajalik pin2 kättesaadav. Ma teen kõiki asju ID-kaardiga, aga see tundub nii lõpmata ebaturvaline. Kui vanasti, koodikaardi puhul, oleks pahalane saanud mu pangakonto tühjendada, siis praeguseks on pahalase võimalused suurendatud kogu elu tühjendamiseni.

Huvitav, kui spämmida Eestis laiali kiri, mille teemaks IDkaardikeskuse mure turvaliste pin1 ja pin2 kasutamise üle ja paluda kasutajal need turvaanalüüsi saata, siis mitu protsenti seda teeksid? Põhimõtteliselt on täna täielikuks identiteedivarguseks vaja üht kaarti ja kaht numbrit.

Mida tsentraliseeritum on turvasüsteem, seda suurem kahju tekib selle murdmisel. Mugavus töötab muidugi vastupidises suunas.

Share This

• Seth Godini e-raamat teemal, kuidas läheneda veebile turundusliku protsessi osana. KnockKnock.
   
• The New Rules of Viral Marketing: How word-of-mouse spreads your ideas for free
   
• Ten Ways to Use LinkedIn Guy Kawasaki kirjutab, kuidas LinkedINist kasu lõigata.
   
• Veel kord link, mis asi on veeb kaks null: What Is Web 2.0
   
• Kasutatavus tood tulu. Usability ROI Declining, But Still Strong (Jakob Nielsen’s Alertbox)
   
• Natuke ilusaid asju ja inspiratsiooni, Best of CSS Design 2007
   

Share This

Eturundus11 seminaril sai paaril korral kuulda seda, et kolme kliki reegel ei pea paika ja pole mõtet endale sellega stressi tekitada. Esitatud kontekstis olen ma täiesti nõus, et kasutaja võib vabalt teha lehel ka 33 klikki ja oma külastusega täiesti rahule jääda. Näiteks võiks tuua rate.ee, delfi.ee ja teised keskkonnad, milles kasutaja teeb kaugelt üle kolme kliki. Võib öelda, et kui sul on suur ja sisukas leht ning külastajate sessioonid jäävad enamjaolt kolme kliki piiridesse, siis tuleks kiirest uurima hakata, mis lehel viga on.

Teisest küljest on kolme kliki reegel hea ja õige. Asi nimelt selles, et veebi kavandades peaks üritama sellest reeglist kinni pidada, seni kuni see absurdiks ei muutu. Üldiselt tuleks proovida saavutada seda, et olles lehel X1 jõuab enamus kasutajaid järgmiste oluliste lehtedeni, mis on seotud antud lehe teemaga (X2..n), kolme klikiga. Absurd hakkab pihta sellest, kui väga mahukate keskkondade puhul üritatakse reeglist kinni pidada iga lehe X ja Y vahel, olenemata sellest kas lehed on temaatiliselt seotud või mitte. Nii talitades muutub ülemise taseme navigatsioonitase liiga mahukaks ja on sellega ikkagi kasutajale komistuskiviks.

Kokkuvõtteks soovitan jälgida kolme kliki reeglit, keskkonna kõige olulisemate lehtede suhtes ja temaatiliselt seotud alamlehtede seas. Muudel juhtudel peab silmas pidama, et kasutajal oleks piisavalt viiteid, kuhu oma tegevusega edasi minna ehk, et ta jälge ei kaotaks.

Share This

Kui teil peaks juhuslikult tekkima mõte teha keskkond, mille ivaks on arvutikaupade hindade jälgimine, siis millise paremeetri järgi te kasutajatele kuvatavat infot sorteeriksite (vaikimisi)?

 Loading …

Share This

Ma olen tohutu Flash vaenlane, sest mulle tundub, et enamjaolt püütakse Flashi ning muude kellede ja viledega peita sisus ja kontseptsioonis haigutavat auku. Täna hommikul, City24st endale kontorit otside sattusin, aga lehele, kus Flash annab asjale tõeliselt juurde.

Tegemist on Uusmaa arendatava Tammsare Ärikeskuse veebiga. Mis selles saidi Flashis siis erinevat on? Peamine on see, et Flash ei ole mitte ainult kujunduselement vaid seda on kasutatud nii, et toode muutub apetiitsemaks. Pean siin silmas just avalehe animatsiooni, mille loodud efekti on staatiliste vahenditega raske trumbata. Üldiselt võiks aga kelladest ja viledest hoiduda, kui see otseselt kasutaja infohankimiskogemusele juurde ei anna.

PS. See on nüüd re-post blog.tr.ees olnud koopia abil. Originaal läks koos serverikettaga parematele jahimaadele.

Share This