Sevenline internetiturundus

Internet Eestis 2006

Internet on meil vaikselt nii meinstriimiks saanud, et enamus selle kirjutise lugejaid ilmselt ei kujuta ettegi, et kuskil on inimesi, kes interneti ei kasuta. Keskkonnad nagu Neti ja Delfi liiguvad oma külastatavusnumbritega kõigi aegade parimate tulemuste kandis.

Kui kasutajate hulk on meil juba päris hea, siis turunduskanalina kasutatakse võrku ikkagi häbiväärselt vähe. Kasv on aga raju! Esimesel poolaastal kasvas reklaami maht internetis 74 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Samas on internet 5 protsendiga ikka veel kõige vähem kasutatav meediakanal. On siiski oodata, et internet möödub lähitulevikus välireklaamist.

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma väga naudin internetis vilkuvaid bännereid, siis ei vasta see päris tõele. Bännerreklaami toimimisse ma eriti ei usu. Selliste reklaamide maht kindlasti veel kasvab, aga kuna nende efektiivsus pidevalt langeb, siis ei taha enamus reklaamijaid neid varsti enam kasutada.

Seega mõõdavad Emor ja teised sarnased uurijad asja, mis omab üha vähem seost tarbija käitumise mõjutamisega. Olenemata sellest meeldib mulle näha internetireklaami kasvu. Olulisem on siiski vaadata, kui suur osa koku turundus eelarvest suunatakse internetti. Lähiaastatel hakkab üha suurem osa turunduseelarvetest minema e-kanalitesse. Ma ei imestaks eriti, kui e osakaal jõuaks viie aastaga kolmandiku või isegi pooleni keskmise ettevõtte turunduseelarvest. Üldine meediakulutuste mõõtmine ei pruugi seda peegeldada, sest seal valitsevad vanal moel reklaamijad. Nendeks on suured jaemüüjad, tarbekaubad ja muu pudipadi ehk asjad, mille müümiseks on vaja sõnum jõuga tarbija pealuu sisse taguda.

PS Üks huvitav number, mida pole tükk aega kuskil näinud on Google kasutatavus Eestis. Google on Neti ja Delfi järel kolmandal kohal 146 tuhande külastajaga päevas (kevadel 2006). Rate.ee puudumine Top5 tekitab küll natukene kahtlust selle info pädevuses, aga on vähemalt mingi mõõdupuu.

Share This

Pew Internet & American Life Project uuris erinevatelt internetiinimestelt, milline võiks olla internet aasta 2020. The Future of the Internet II toob välja, et enamuse arvates on selleks ajaks kasutusel odav globaalne võrk, mis loob kõikjal uusi võimalusi. Inimesed kontrollivad ikka veel tehnoloogiat, kuid üha enam tegevusi tehakse smart agentite kaudu. Samas 42 protsenti vastanutest kahtles inimese võimes kiirnevalt arenevat tehnoloogiat kontrollida. Tekib technovaenlaste grupp, kes võitlevad kõige tehnoloogilise vastu. Paljud arvavad, et inglise keel on globaalne suhtlemise keel, kuid ei tõrju teisi keeli välja. Teise trendina oodatakse mandarini tähtsuse kasvu. Tegemist on 115 leheküljelise aruandega (PDF) nii, et huvilistel peaks mõneks ajaks tegevust jätkuma.

Share This

Hiljuti tümitati ühe Delfi PR uudise kommentaarides usinasti Altexit. See muidugi ei ole uudis, et Delfis tümitatakse, aga keegi spetsialist teadis seal mainida seda, et internetireklaam ei toimi.

Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes Delfi kommentaari oluliseks infoallikaks peavad, kuid vaadates oma klientide augusti tulemusi on kontrast päris tähelepanuväärne. Kui asju vähegi õigesti teha, siis numbrid aina kasvavad ja kasvavad. Huvitav on see, et mitmekordse kasvu saavutamiseks piisab tihti vaid oma veebi korraliku sisuhaldustarkvara peale tõstmisest (eeldusel, et on olemas piisavas koguses sisu).

Samas pole enamus inimeste suhtumine veebi oluliselt muutunud. Ikka veel arvatakse, et kui veebimeister on asja püsti pannud, siis võib selle unustada ja tähtsamate asjadega edasi tegeleda. Pidevalt internetiga tegeledes on sellest raske aru saada, aga enamuse jaoks on kodulehed ja turundus võrgus ikka veel radikaalselt uus asi, mida tule vaid „pika hambaga“ katsetada.

Asja positiivne külg on muidugi selles, et need kes asjaga tegelevad saavad suhteliselt väikeste pingutustega väga häid tulemusi.

Share This

Mõned kuud tagasi kirjutasin, et Ameerika turundustegelaste arvates on telereklaam allakäiguteel. Nüüd kirjutab AdAge, et McKinssey läbiviidud uuring ennustab aastaks 2010 telereklaami efektiivsuseks vaid kolmandiku sellest, mis ta ole 1990 aastal. Väheneb nähtud reklaamide arv, sest inimesed klõpsivad mujale. Väheneb reklaamidele osutatav tähelepanu, sest samaaegselt tegeletakse paljude erinevate asjadega (istutakse arvuti taga, sõnumineeritakse jms). Väheneb reklaamide poolt avaldatav mõju, sest ühte reklaami nähakse vähem kordi. Üheks põhjuseks on asjaolu, et prime time vaatajate arv väheneb ja hinad tõusevad, mille tulemusena sööstab ühe vaataja kätte saamise hind kõrgustesse. Sama trend pädeb ka raadio- ja trükireklaami kohta.

Kokkuvõttes asjalik artikkel, mis ütleb tähelepanelikule lugejale, et suuna rohkem oma eelarvest internetti. Samas on üheks sõnumiks on see, et kui kõik tahaksid järsku oma turundustegevuse interneti suunata, siis ei jätku kõigile ruumi. See haakub ühe mu varasema postitusega, kus väitsin, et Eestis reklaamitakse internetis suhteliselt vähe. Internetiturundus ja reklaam internetis on meil ikka lapsekingades. Kes ees see mees isik!

Share This