Sevenline internetiturundus

Natuke vähem kui aasta tagasi kirjutasin, et internet kirjutatakse suure ja väikese tähega. Siis ma olin radikaalne revolutsionäär, kes pakkus välja midagi ennekuulmatut. Reeglid pidid täitmiseks olema

OK! Nüüd on siis uued reeglid. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (30.06.2008) on selline, et keeletoimkond neab mõlemat algustähevarianti keeleliselt korrektseks. Niisiis Internet ja internet. Huvitav on näha kuidas keel areneb.

Kogu otsus ise on selline:

Share This

Kommenteerisin ühes blogis: Internet kirjutatakse suure JA väikese tähega, nagu ise tahad. Keeleteadlased suruvad seda, et Internet on suure tähega, sest tegemist on asja nimega. OK, sellega olen nõus. Kahe silma vahele on jäänud seik, et see asi, mille nimi on Internet on internet väikese tähega.

Lisaksin veel seda, et neil, kel asi segaseks jääb, tasub analoogina mõtiskleda sõnapaari Päike ja päike üle. Ning lõpuks on keel see, mida inimesed kasutavad, mitte see, mida keeleteadlased arvavad. Keel areneb ja muutub keeleteadlaste kiuste.

Share This

Meil on Eestis võimalik väga lihtsalt firma e-asutada. See on tõeliselt vinge, mis aga muret teeb on see, et kui minna notari juurde, sooviga firmat osta, müüa või midagi muud osadega peale hakata, siis on vajalik paberist osade omandamist tõendav dokument.

Uurisin, notarilt, kas tõesti ei ole mingit elektroonilist registrit, kus oleks, juriidilist jõudu omavalt, kirjutatud, et Priit Kallas omab selliste ja selliste osaühingute osasid. Vastus? Ei!

Kuna mul on ühe osaühingu osade omandamise paberid kaduma läinud, pean minema vastavasse notaribüroosse, ütlema neile täpselt, mis lepinguga on tegemist, millal see sõlmiti ja kes olid osapooled. Siis saadavad nad päringu arhiivi ja sealt tuleb järgmiseks päevaks vastus.

See on täiesti masendavalt kiviaegne protseduur. E-ämber.

Share This

• Mis paneb inimesi maili kustutama? Esimesena on toodud välja saaja nime õigekiri. Mul tekiks sellega probleem, sest enamus välismaalasi tahavad mu nime ringi kujundada (Pritt, Priti, Prit jne) ja mul ei jää muud üle, kui lihtsalt leppida olukorraga. 10 Reasons I Delete Your Email
• Kuidas saada endale viiteid? Hea sisu toob külastajaid ja viiteid. Mis on hea sisu? Link Building and Brainstorming Content
• Millised on kõige paremad linkide hankimise vahendid? 12 Basic Link Building Tactics For Beginners : The Ultimate SpiderBait
• Venemaa internetikasutajate hulk kasvas 23 protsenti ja on nüüd 14,6 miljonit. Rootslased veedavad internetis 30,1 tundi kuus ja vaatavad sel ajal keskmiselt 3844 lehte. Russia Leads Growth In European Internet Usage
• Kuidas „lihtsalt“ Googlis esimesi positsioone saada, ilma iga kliki eest maksmata? How To Buy A #1 Organic Search Ranking On Google

Share This

DoubleClick Performics poolt läbiviidud uuring näitab, et emad (“moms” segment) kasutavad väga agaralt otsingumootoreid enne ostude sooritamist (on/off-line) ja reiside planeerimisel. (Searcher Moms – A Search Behavior and Usage Study).

86 protsenti küsitletutest arvas, et otsingumootorid on kõige efektiivsem meetod info hankimiseks. 70 protsenti emadest kasutab otsingumootoreid info kogumiseks enne online ostu sooritamist ja 57 protsenti teeb seda ka offline ostude korral. 64 protsenti kasutab otsingumootoreid selleks, et leida konkreetset kohta kust osta.

Tulemusi kommenteerides ütles Scott Haiges, ROI Research Inc juht, et sellele sihtgrupile reklaamides peaks kindlustama, et kampaania sisaldaks endas ka hästi planeeritud otsingumootorite-kampaaniat.

See on oluline signaal praegu veebis kehvasti esindatud suurtele kaubanduskeskustele ja jaekettidele. Meil pole isegi kõige progressiivsemad tegijad veel seda mõtet pähe saanud, et jooksvatesse kampaaniatesse otsingumootoreid kaasata. Ameeriklased on meist selles osas 3-4 aastat ees. See aga annab vaba vee neile, kes kohe praegu katsetama asuvad.

Share This

Värske eurostati uuringu (PDF) andmetel on Eesti Euroopa Liidus internetikasutamise osas kaheteistkümnendal kohal. Meil kasutab 56 protsenti 16-74-aastastest inimestest vähemalt kord nädalas internetti. Samas suurusjärgus on Austria 55, Suurbritannia 57, Belgia 58 ja Saksamaa 59 protsendiga. 25 liikmesriigist on see siis umbes täpselt keskel. Oleme siiski natuke kõrgemal positsioonil kui EL keskmine, mis on 47 protsenti.

Me oleme vist interneti ja tasuta wifiga päris ära hellitatud. Mõnede riikide internetikasutajate numbrid on küll täiesti uskumatud: Kreeka 23!!!, Küpros 29, Portugal ja Itaalia 31 protsenti. Ka Poola oma 34 protsendiga pole just teab mis eesrindlik internetiriik.

Itaalia kohta on aga selline huvitav seik, et üks sait, mida haldan saab sealt peaaegu kolmandiku külastustest. Rahvaarv on neil siiski märkimisväärne. Kui tegeled ekspordi või turismiga, siis on nende numbrite abil võimalik otsustada, kuhu oma kodulehega sihtida.

Share This

Täna saatis sõber Ants mulle sellist infot, et internet on nimi ja seega käivad kõik internetti sisaldavad liitsõnad sidekriipsu ning suure I-ga.

Leidsin www.eki.ee/keeleabi lehelt:Kas õige on Internetiportaal, Interneti-portaal või internetiportaal?

Kuna ka Internet on nimi, ei saa seda liitsõnades kirjutada eelmise või järgmise sõnaga kokku, vaid peab kasutama sidekriipsu: Interneti-ühendus, Interneti-lehekülg, Interneti-väljaanne, Interneti-punkt, Interneti-ülikool, Interneti-portaal, raadio-Internet, kaabel-Internet.

Vot sellised lood…

Selle ajaveebi lugeja on ilmselt märganud, et ma pole teab mis ortograaf, aga selliste keelenõuete puhul võiks ikka reaalse maailmaga ka mingit kontakti hoida. Mina väidan, et internet on sama palju nimi kui maailm, atmosfäär, elektrivõrk ja maailmameri. Interneti ei kasutata tavakäibes juba ammu suure tähega. Keelenõudjad võiksid sellega arvestada.

Ühe huvitava tõlgenduse interneti kirjutamise kohta leidsin siit.

 Loading …

Share This

Neti jõudis eelmisel nädalal uutesse kõrgustesse ja nende keskkonnas käis tervelt 692 369 unikaalset külastajat. Tiba veel ja siis ületatakse Eesti internetikasutajate arv, mis viimastel Emori andmetel oli 713 tuhat. Kui trend ei muutu ja Emor uute andmetega välja ei tule, siis peaks see number kätte jõudma umbes nelja nädalaga.

Teine huvitav number on see, et Zone on jõudnud 10001. aktiivse domeeni hostimiseni. Kuu aega tagasi sai täis 42000 registreeritud ee domeeni. Huvitav, kui paljud neist Zone kümnest tuhandest domeenist i on ee lõpulised ja palju on muude riikide omi. Kunagi üks sõber rääkis, et talle oli pakutud väikest Zone osalust ja ta oli seda, numbreid vaadates, mõttetuks pidanud. Nende numbrite juures peaks firma juba omanikele rõõmu valmistama hakkama. Tasa sõuad, kaugele jõuad.

Share This

Netcraft on ettevõte, kes kogub igasugust huvitavat statistikat interneti kohta. Netcrafti viimastel andmetel on internetis üle 101 miljoni saidi ja kasvu eelmise kuuga võrreldes on 3,6 miljoni jagu. (10. oktoobril jõudis ee domeenide arv 42 tuhandeni.)

2006. aasta jooksul on lisandunud ka üldse kõige rohkem saite – 27,4 miljonit. Kasv tuleb peamiselt väikeetevõtete kodulehtede ja ajaveebide arvelt. Veebiserveritest natuke üle 60 protsendi töötab Apache tarkvaral ja ligikaudu 33 protsenti Microsofti II serveril.

Arvestades, et maailmas on ligikaudu 1,086 miljardit internetikasutajat, siis jagub keskmiselt igale saidile vaid 10,7 kasutajat. See number on muidugi natuke suurem selle arvelt, et üks kasutaja külastab rohkem, kui üht keskkonda. Aga see number pole väga suur. Ei leia kahjuks praegu statistikat ülese, kuid keskmiselt pidi internetikasutaja kuu jooksul külastama umbes 20 kuni 30 saiti. Seega on kümneid miljoneid veebikeskkondi, mida ei kasuta mitte keegi. Ma hindaksin selle numbri empiiriliselt kuhugi 80 protsendi kanti.

Share This

Värske uuringu põhjal ulatuvad USA ettevõtete turunduskulutused 2006. aastal 615 miljardi dollarini, millest 90 miljardit dollarit ehk 14,6 protsenti moodustab internetiturundus. Samas moodustab reklaam internetis kogu reklaamikulutustest vaid 6 protsenti. See näitab, et interneti võetakse üha tõsisemalt,aga enamus rahast kulutatakse mujal, kui reklaamipinna ostmiseks.

Kui suur osa Eesti ettevõtete turunduseelarvest kasutatakse internetis? Kui mainisin hiljuti ühele firmajuhile, et 20-25 protsenti turundusrahadest võiks suunata interneti vaatas ta mind, kui hullumeelset. Selle peale hakkasin mõtlema, et kuidas jaotada näiteks 500 tuhandest eelarvet erinevate tegevuste vahel nii, et internetis maksimaalne kasu välja pigistada.

Share This