Sevenline internetiturundus

Aegajalt olen mõnede ettevõtete puhul täheldanud seda, et infot ei taheta veebi panna. Argumentiks on näiteks see, et kui me kliendile veebis info kätte anname, siis ta ei tule meie juurde ja me ei saa talle müüa. Teine argument on see, et konkurendid saavad hinna teada. Hinnad on üks olulisemaid asju, mida inimesed veebist toodete ja teenuste kohta näha tahavad.

Inimeste esmane soov internetis on infot saada. Nad ei tule kujundust vaatama. Neid ajab närvi kui nad peavad lõpliku info saamiseks helistama või meilima. Kindlasti on erandeid: väga keerulised lahendused, mille mõistmist kliendilt ei olegi vaja oodata või juhud, kus iga lahendus on sedavõrd spetsiifiline, et ilma inimese sekkumiseta pole võimalik isegi ligikaudset infot anda. Isegi sellistel juhtudel on võimalik kliendile nõu anda ja aidata teda tema otsustusprotsessis edasi.

Need, kes infot kinni hoiavad, saadavad oma külastaja ukselt tagasi ja kuhu mujale tal ikka minna on kui konkurendi juurde. Andke oma külastajatele seda, mida nad tahavad! Nii tekib usaldus, asjatundja maine ja lõpuks klient.

Share This

Olen Tele2 klient. Tuleb tunnistada, et olen natuke kurb selle üle. Hinnad on küll odavad, aga teenus on ka vastav. Levi on kehv ja kaootiline, minu jaoks on see täiesti uskumatu. OK, võibolla kuskil metsas oleks see õigustatud, aga Tallinna kesklinnas ei ole see küll põhjendatud. Tuttavad pidevalt kurdavad, et mul on telefon väljas. See peab ikka mingi väga erakordne juhtum olema, kui mul telefon päris välja on lülitatud.

Ilmselt tuleb natuke mõelda, kas EMT või Elisa. Sõber räägib, te tema Teleyks, Elisa võrgus, on väga vinge levi ja kõne kvaliteediga. EMTi ei kutsu lihtsalt sel põhjusel, et peaks ikkagi natukene ka konkurentsi tekitama. Hinnatase peaks ka vist Elisa ja derivaatide juures inimsõbralikum olema kui EMTs.

Selleks, et teada oma helistamise eripärasid otsustasin Tele2 iseteenindusest endale eelmise kuu väljavõtte pärida, elektrooniliselt. See teenus kulutab Tele2 ressursse tervelt 25 krooni jagu. OK, mis siis ikka, eitasin tellimuse ja palusin saata väljavõtte oma meilile. Kohe pärast seda asusin agaralt oma meilikliendi „get new messages“-nuppu pressima. Mida aga pole on kõneeristus. WTF! Saatsin endale teiselt kontolt testkirja, et äkki on mu meiliga mingi jama. Ei, pole mitte, test jõudis kohe kohale.

Mis siis ikka, võtsin telefoni ja helistasin Tele2 klienditoele, et teada saada, mis värk on. Kõne kvaliteet oli oodatult kesine, kuid midagi oli siiski kuulda. Selgitasin, milles mu probleem seisneb ja sain, pärast täpsustavaid küsimusi, vastuseks, et minu taotlus (elektrooniline) edastatakse paari tunni jooksul kuhugi… Kuhu nad selle edastavad jäi aga saladuseks, sest kõne katkes ja ma tõesti ei viitsinud tagasi helistada. (Klienditeeninduslikus mõttes peaksid nad ju nende süül katkenud klienditoekõnedele ise tagasi helistama, kui see on tehniliselt määratav).

Paar tundi!!! Kogu värk on elektrooniline ja automaatne. Mis nad siis teevad? Viivad flopi peal infi ühest osakonnast teise?? Mobiilioperaatoritel on nende väljavõtete suhtes ikka hirm nagavahel ja nad teevad kõik selleks, et keegi neid ei telliks. Paaritunni pärast olen ma juba mingi teise operaatori juurde ülemineku protsessi alustanud. Vältige tele-kahte…

Share This

Ma olen erinevate firmade kaudu olnud EMT klient ligikaudu kümme aastat. Nüüd mõtlesin, et praeguseks on konkurentide tase jõudnud sinnamaale, et neil pole vaja enam korraldada väljasõite levipiirkonda. Esmalt tahtsin Teleyhega liituda, mis tundus kõige odavam, aga nad ütlesid, et nad firmasid ei teeninda (huvitav, kas seadus lubab selliselt kliendigruppe eristada?). Teine valik oli Tele2. Kui ma oma viimase EMT arve läbi uurisin, siis jõudsin järeldusele, et Tele2 puhul peaks umbes-täpselt kaks korda vähem raha kuluma. Eks paistab kuidas selle leviga olema hakkab…

Share This

Käisin eelmine nädal ühel EVEA üritusel, kus Robin Gurney rääkis internetiturundusest. Kuulajates tekitas kõige rohkem elevust raha küsimus. Kui palju siis ikkagi kodulehe arendamisele ja internetiturundusele raha eraldada? Robini väga hea vastus oli, et kohtle oma kodulehte, kui müügimeest ja eralda talle ka sama palju raha.

Olen viimasel ajal paljude mahukate lehtede omanikega rääkinud ja see on ikka tohutu aeg, mis korraliku kodulehe arendamisele kulub. See on mõõdetav sadades, isegi tuhandetes, tundides. Kui keegi ei taha neid tunde ise kulutada või ei oma piisavalt teadmisi, et sellega edukalt hakkama saada, siis tuleb lihtsalt need tunnid kinni maksta.

Näiteks võib võtta kas või käesoleva ajaveebi. Oletame, et 300 postituse tegemiseks on kulunud 200 tundi (tegelikult ilmselt natukene rohkem, aga mõõtnud ei ole). Lisaks arvestan ainult kirjutamisele (ja kirjutamise käigus mõtlemisele) kuluvat aega. Sellele lisandub strateegiatöö, tehniline osa, märksõnad, linkimine ja palju muud. Siit saab igaüks ise järeldada, kui palju, see töö väärt võiks olla. Töö ise pole ju midagi väärt, kui tulemusi ei tule, aga pean ütlema, et olen oma investeeringuga rahul.

Oluline on ka see, et kui praegu pooleli jätaks ja mitte midagi enam lehele ei lisaks, töötaks sait veel aastaid edasi.

Share This

Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.

Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…

Share This