Sevenline internetiturundus

Cornell University Computer Science & Human-Computer Interaction grupp on läbiviinud põhjaliku uuringu, kuidas veebikasutajad otsingutulemusi vaadates käituvad. Kuigi see uuring on mõned aastad vana, siis võib arvata, et enamjaolt peab see veel paika.

Eye Tracking Analysis of User Behavior in WWW Search (ca 3MB PowerPoint) selgitas välja, et keskmiselt kulub otsingutulemusel klikkimiseks 5,7 sekundit. Kasutaja silm peatub kahel või kolmel otsingutulemusel. Esimene ja teine tulemus saavad ligikaudu 0,8 sekundilise tähelepanu osaliseks, kolmanda tulemuse puhul on see aeg juba alla poole sekundi.

Konkreetsel otsingutulemusel peatudes jaguneb tähelepanu pealkirja (30,5%) , sisujup (42,8%) ja lingi (21,1%) vahel. Kuna kasutaja veenmisele oma linki klikkida jääb vaid sekundi murdosa, siis peaks hoolikalt mõtlema, mida tiitel ja description meta tag sisaldavad.

Kasutaja rahulolu tulemustega ja tema arvamus selle kohta, kui raske oli soovitud vastust leida olid enamvähem pöördvõrdelised. Mida lihtsam otsing seda suurem oli rahulolu ja vastupidi. Samuti leiti, et mida keerukam on ülesanne, seda rohkem otsingutulemusi läbi vaadatakse.

Oluline tähelepanek oli veel see, et kasutajad pigem sisestavad uue päringu kui skrollivad.

Share This

Usability guru Jakob Nielsen kirjutab sellest, et pani tähele seda kuidas kõik lehe elemendid, mis näevad välja nagu reklaam, jäävad kasutaja tähelepanuta. See nii nimetatud bänneripimedus on nii kapitaalne, et inimene väldib isegi neid lehe osi, mis ei ole reklaam, kuid meenutavad mingil määral reklaami. Näiteks US Census Bureau lehel olev Population Clock meenutab sedavõrd reklaami, et vaid 14 protsenti kasutajatest taipas sealt USA hetke rahvaarvu vaadata. Ülejäänud 86 protsenti hakkasid selle numbri leidmiseks saidi sugavustes tuhnima.

Bänneripimedus ei ole mingi uus leid. Sellest on räägitud juba kümme aastat, kuid ikka ja jälle tuleb välja, et kasutajate klikkima panemiseks on vaja reklaam võimalikult sisusarnaseks teha. Samuti töötavad hästi igasugused tüngabännerid, näiteks dialoogiaken reklaamina. Nielsen kirjutab ka sellest (Banner Blindness: Old and New Findings), et olenemata kasutajate erinevast lehelugemise stiilist jagavad nad oma „pimedust“ reklaami suhtes. Kolm erinevat eyetracking pilti näitavad, kuidas kasutaja lehti loevad ja millele nad üldse tähelepanu ei pööra. Mõned asjad siiski jäävad silma:

Delfi hakkab kohe, kohe oma videoklippidesse reklaami müüma, seega võibolla tasuks seda katsetada.

Neid tähelepanekuid tuleks hoolsasti silmas pidada, sest vastasel juhul võib see, mida üritate välja tuua, hoopis kaduma minna.

Share This

MarketingSherpa on välja tulnud järjekordse ülevaatega internetiturunduse teemadel. Tähtsamate leidudega saab tutvuda siin Top 7 Results From MarketingSherpa’s Search Benchmark Study. Kuna see artikkel on tasuta vaid 10 päeva, siis toon siin ära ka olulisemad punktid (tõmmake endale kindlasti PDF, siis pole hiljem muret, et ligi ei pääse).

Üks oluline tähelepanek on see, et kui reklaamile otsingumootorites kulutatakse 2006. aastal ligi kolmandiku võrra rohkem raha, kui 2005. aastal, siis lehtede optimeerimisele kuluvad summad kasvavad vaevalised 7 protsenti ja selle osatähtsus kogu kulutustes on langenud 10 protsendile. Ilmselt on asi selles, et mida rohkem tuleb mängu uustulnukaid, seda vähem teatakse võimalustest, mida annab kodulehe optimeerimine. Tulemusena makstakse kodulehe külastajate eest rohkem, kui võiks.

Rahaliselt leiti kõige tulusam olevat turundus läbi otsingumootorite. Peaaegu 70 protsenti vastanutest pidas seda kõige tulusamaks turundusmeetmeks internetis. Sellele järgnesid uudiskirjad ja tasuline reklaam otsingumootorites.

PDFis on ka huvitav eyetracking heatmap selle kohta, kuidas inimesed Google tulemusi vaatavad.

Share This