Sevenline internetiturundus

Pagan! Tuleb tunnistada, et ei julgenud 70 protsenti välja pakkuda. Ma arvasin, et enam nii kiiresti ei kasva ja jääb kuhugi 50 protsendi ehk 120 miljoni krooni piiridesse. Emor näitab, et ennustamises pean veel kätt harjutama. Emori esitlus ilusate roosade grafikutega (PDF). Sellel teemal kirjutab ka Hanno Kindel (Media House).

Internetireklaam moodustas 2007. aastal 8 protsenti ja 149 miljonit krooni kogu Eesti reklaamimahust. Samuti arvasin, et protsent jõuab 9 või 10 juurde, aga kogu turu kasvamise tõttu jäi see siiski 8 peale.

Et harjutamine teeb meistriks, siis proovin uuesti ennustada. Internetireklaam Eestis 2008 numbrid võiksid olla umbes sellised kasv 65 protsenti ja maht ligikaudu 250 miljonit krooni (eeldusel, et mõõtmises muutusi ei toimu). Teiste kanalitega võrreldes peaks sel aastal 10-11 protsenti ära tulema, sest arvan, et kui kasv aeglustub, siis pigem vanameedia arvelt.

Share This

Eile toimus Äripäeva internetiturundus seminar. Päris huvitav üritus oli. Panen siia kirja mõned asjad, mis mingil põhjusel minu tähelepanu püüdsid.

Minu otsingumootorite ja märksõnade jutu peale tõi Peeter Marvet näite, kuidas märksõnadega ämbreid tehakse. Eestis on, olenevalt allikast, vaid kaks kuni kaheksa ehituskaupadega tegelevat ettevõtet (2, 4, 8, 5). See näitab kahte asja, märksõnade valik on väga oluline ja kivisse raiutud märksõnapuu, nagu infokataloogides kasutusel, ei õigusta ennast. Neti annab sellele päringule 60482 vastust.

Pets mainis ka Cory Doctorow artiklit, miks raamatu tasuta internetis avaldamine peaks aitama kaasa selle müügile - Cory Doctorow: Free(konomic) E-books.

Heikki Haldre Netikullerist rääkis blogidest ja sellest, kuidas neid oma turundusvankri ette rakendada.

Jaano-Martin Ots rääkis Klikivabrikust ja , kõva surfimehena, lainete püüdmisest. Praegu peaks küll olema viimane aeg, millal internetilainet püüda. Jaano näitas ühel slaidil ka 2500 aastat vana reklaami, mis oli joonistatud amfora peale “buy me and you’ll get a good bargain”.

Minu jutt üritas anda ülevaate, millest oleneb see kas te jääte inimestele internetis silma või mitte. Eesmärgid, kanalid, tarbija käitumine jne. Mainisin ka neti.ee sitemapi kasutamist.

Tõnis Hinnosaar rääkis statistikast ja mõõtmisest. Mida mõõta, kuidas mõõta, mis vahendeid kasutada (Google Analytics). Ta lisas ka seda, et statistika kogumiseks on meil masinad olemas, kuid lõpuks peab inimene saadud andmeid analüüsima ja sellest mingid mõttestatud järeldused tegema.

Kristina Randver ütles, et interneti kasv toimub praegu juurde tuleva raha arvelt, mitte teiste kanalite summade ümberjaotamisest. Viimaseid Emori numbreid vaadates tekkis mul mõte, et aasta lõpuks võib internetist saada meediakulutustelt kolmas kanal ajalehtede ja tele järel. Igal juhul eaks see juhtuma järgmisel aastal. Lisaks sellele tuli välja, et iga nädal teeb 70000 inimest internetis mingi ostu (vajab täpsustamist). Minu jaoks täiesti uskumatuna tunduv number oli see, et inimesed kulutavad päevas üle nelja tunni teleka vaatamisele.

Tanel Talve rääkis peamiselt konkreetsetest reklaamikampaaniatest. WMG on oma kampaaniatest päris suurepäraseid numbreid välja pigistanud. Näiteks bännerite CTR (click-through rate) suurusjärgus 15 kuni 19 protsenti. Tanel mainis ka seda, et mõnikord on mõistlik oma kampaania nädalavahetusele ajastada, sest siis on hinnad odavamad, kuid soovitud kontaktid saab ikkagi kätte.

Peaaegu ükski esineja ei saanud läbi mainimata tulemusi mõõte ja vajadust testida, testida, testida.

Share This

Septembri keskel lasi Emor välja Eesti 2007. esimese poolaasta reklaamituru andmed. Internetireklaam kasvas 63 protsenti. Kogu reklaamimahust moodustab see juba 8 protsenti, mis on rohkem kui raadio- (6) ja välireklaam (7). Rahaliselt oli see 68 miljonit krooni. Need numbrid on enamvähem sellised nagu ma kevadel ennustasin. Praegu võiks siis täpsustada, et aasta lõikes ilmselt saab reklaamiturust ca 9-10 protsenti interneti päralt olema ja rahanumber jääb 140 ja 150 miljoni vahele.

Reuters kirjutas eile, et Suurbritannias kasvas internetireklaamimaht 2007. aasta esimeses pooles 41 protsenti. Üldse moodustas internetireklaam kogu turust 15 protsenti.

Meie ja UK numbrid ei ole päris üksüheselt võrreldavad, kuna seal on rohkem otsingumootorireklaami ja classified-adsi, mis Emori uuringus ei kajastu. Seega võib meie internetireklaami turuosa olla ka kuskil 10-15 protsendi kandis.

Share This

eMarketer annab teada, et internetireklaamimaht jõuab sel aastas Ühendriikides peaaegu 20 miljardi dollarini, kasvades eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 19 protsenti. Ka paaril järgneval aastal peaks see kasv jääma kuhugi 20 protsendi piiresse.

Eesti eelmise aasta andmed pole veel Emorist avalikult välja jõudnud aga arvestades esimese poolaasta kasvuga võiks oletada, et Eesti internetireklaami numbride peaksid jõudma kuhugi 65 kuni 90 miljoni krooni vahemikku.

Selle aasta kasvu pakuksin kuhugi 40 ja 60 protsendi vahele. Numbriliselt siis kuskil 100 kuni 130 miljonit krooni. Ennustus lähtub muidugi ainult sellest, mis praegu näha on, kui peaks juhtuma midagi erakordset, siis osutuvad nad kindlasti erakordselt valedeks.

Share This

Eelmisel nädalal saavutas neti selle, mida ma juba kaua oodanud olem tema TNS Metrixi unikaalsete kasutajate arv nädalas möödus viimasest Emori poolt antud Eesti internetikasutajate arvust (vastav tulemus oli 732556). Palju õnne Eelmise nädala teised saavutused olid need, et ka Delfi ja postimees jõudsid uutele kõrgustele vastavalt 449 ja 236 tuhande külastusega. Miks ma sellest kogu aeg kirjutan on see, et kõik kes pole veel interneti kohale jõudmist märganud oma silmad avaks.

Share This

Emor mängis meile vingerpussi. Just siis, kui oli oodata, et neti.ee kasutajate arv möödub Eesti internetikasutajate arvust, teatas Emor, et kasutajate arv on tõusnud 730 tuhandeni. Ma siiski usun, et Net, mis eelmisel nädalal ületas 700 tuhande unikaalse kasutaja piiri, ei vea meid alt ja meelitab enda rüppe ka need 27 tuhat kasutajat, kes praegu veel valgust näinud ei ole.

Kui tõsisemalt rääkida, siis on päris hea trend see, et internetist ostab kaupa juba iga kümnes. See number oli veel hiljuti 6 protsendi juure ja ka siin ajaveebis sai arutatud, miks see number nii madal on. Teiste riikide näitajateni on veel pikk tee. Lääne-Euroopas ja USAs on internetist ostjate suurusjärk 60 kuni 80 protsendi kandis.

Share This

Neti jõudis eelmisel nädalal uutesse kõrgustesse ja nende keskkonnas käis tervelt 692 369 unikaalset külastajat. Tiba veel ja siis ületatakse Eesti internetikasutajate arv, mis viimastel Emori andmetel oli 713 tuhat. Kui trend ei muutu ja Emor uute andmetega välja ei tule, siis peaks see number kätte jõudma umbes nelja nädalaga.

Teine huvitav number on see, et Zone on jõudnud 10001. aktiivse domeeni hostimiseni. Kuu aega tagasi sai täis 42000 registreeritud ee domeeni. Huvitav, kui paljud neist Zone kümnest tuhandest domeenist i on ee lõpulised ja palju on muude riikide omi. Kunagi üks sõber rääkis, et talle oli pakutud väikest Zone osalust ja ta oli seda, numbreid vaadates, mõttetuks pidanud. Nende numbrite juures peaks firma juba omanikele rõõmu valmistama hakkama. Tasa sõuad, kaugele jõuad.

Share This

Vedelen kodus haigevoodis ja keerulisi mõtteid ei mõtle. Sellest tingituna tekkis uitmõte, et millal möödub Neti unikaalsete külastajate arv Eesti internetikasutajate arvust? 42. nädalal käis Netis juba 682160 unikaalset kasutajat. Viimased Emori andmed väidavad aga, et Eestis on 713 tuhat internetikasutajat. Teine mõte, mis neil 30 840 inimesel viga on, kes Netit ei kasuta ja kui kiiresti nad valgust näevad.

Siit näeme, et kõige popima telekanali, TV3, reach oli septembris 42,8 protsenti. Inimeste arvus päeva kohta on see veel Netist parem, aga küll see varsti üle läheb.

Share This

Eestis pakub mõistliku märksõnapõhist reklaami Neti. Ainsaks probleemiks on see, et maksta tuleb reklaami näitamise eest mitte kliki eest. Kui mõningane kogemus juba käes, siis pole sellest midagi hullu, sest võib arvestada ligikaudu sellega, et CTR jääb kahe ja kümne protsendi vahele (kehtib bännerite kohta). Arvestades Eesti väiksust võiks klikipõhine süsteem probleeme tekitada ja ilmselt ei oska enamus kliendid seda ka küsida.

Nüüd aga hinnast. Netis maksab üks näitamine 30 kuni 60 senti, millest tuleneb, et ühe kliki hind algab tavaliselt umbes kolmest kroonist (isiklikule kogemusele tuginedes on see hea tulemus).

Google pakub aga oma AdWords programmi raames võimalust osta mingi märksõnaga seotud otsingute juures klikke. Kui keegi ei kliki, siis raha maksta ei ole vaja. Klikkide hind kujuneb oksjoni käigus. Kui huvilisi on vähe, siis on klikid odavad, mida rohkem märksõna vastu huvi tuntakse seda kallimaks lähevad klikid (mõningate asbestiga seotud klikkide hinnad on üle 100 dollari).

Olen teinud Googles mitmeid kampaaniaid ja tulemused on alati paremad (klikk on odavam), kui Netis. Need kampaaniad on kõik olnud suunatud Eestist välja, kus võiks oodata, et reklaam maksab rohkem, kui meil. Näiteks on õnnestunud klikke saada alla 60 sendi, mis on odavam kui Netis ühe reklaami näitamine. See oli muidugi erakordne kampaania, aga järjepidevalt tuleb reklaam Googles odavam, kui Netis. Neti probleem on ka see, et kui keegi on bänneri endale igaveseks ära tellinud, siis keegi teine seda enam ei saa, Google võimaldab üle pakkuda.

Jääb vaid oodata, millal Google muutub piisavalt populaarseks, et eestikeelsetel reklaamidel oleks piisavalt auditooriumi. Praegu näitavad Emori andmed umbes suhet 3/5, aga oma kogemus keskkondade statistikaid vaadates annab pigem 1/3 või 1/3.

Share This

Internet Eestis 2006

Internet on meil vaikselt nii meinstriimiks saanud, et enamus selle kirjutise lugejaid ilmselt ei kujuta ettegi, et kuskil on inimesi, kes interneti ei kasuta. Keskkonnad nagu Neti ja Delfi liiguvad oma külastatavusnumbritega kõigi aegade parimate tulemuste kandis.

Kui kasutajate hulk on meil juba päris hea, siis turunduskanalina kasutatakse võrku ikkagi häbiväärselt vähe. Kasv on aga raju! Esimesel poolaastal kasvas reklaami maht internetis 74 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Samas on internet 5 protsendiga ikka veel kõige vähem kasutatav meediakanal. On siiski oodata, et internet möödub lähitulevikus välireklaamist.

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma väga naudin internetis vilkuvaid bännereid, siis ei vasta see päris tõele. Bännerreklaami toimimisse ma eriti ei usu. Selliste reklaamide maht kindlasti veel kasvab, aga kuna nende efektiivsus pidevalt langeb, siis ei taha enamus reklaamijaid neid varsti enam kasutada.

Seega mõõdavad Emor ja teised sarnased uurijad asja, mis omab üha vähem seost tarbija käitumise mõjutamisega. Olenemata sellest meeldib mulle näha internetireklaami kasvu. Olulisem on siiski vaadata, kui suur osa koku turundus eelarvest suunatakse internetti. Lähiaastatel hakkab üha suurem osa turunduseelarvetest minema e-kanalitesse. Ma ei imestaks eriti, kui e osakaal jõuaks viie aastaga kolmandiku või isegi pooleni keskmise ettevõtte turunduseelarvest. Üldine meediakulutuste mõõtmine ei pruugi seda peegeldada, sest seal valitsevad vanal moel reklaamijad. Nendeks on suured jaemüüjad, tarbekaubad ja muu pudipadi ehk asjad, mille müümiseks on vaja sõnum jõuga tarbija pealuu sisse taguda.

PS Üks huvitav number, mida pole tükk aega kuskil näinud on Google kasutatavus Eestis. Google on Neti ja Delfi järel kolmandal kohal 146 tuhande külastajaga päevas (kevadel 2006). Rate.ee puudumine Top5 tekitab küll natukene kahtlust selle info pädevuses, aga on vähemalt mingi mõõdupuu.

Share This