Sevenline internetiturundus

Eestis pakub mõistliku märksõnapõhist reklaami Neti. Ainsaks probleemiks on see, et maksta tuleb reklaami näitamise eest mitte kliki eest. Kui mõningane kogemus juba käes, siis pole sellest midagi hullu, sest võib arvestada ligikaudu sellega, et CTR jääb kahe ja kümne protsendi vahele (kehtib bännerite kohta). Arvestades Eesti väiksust võiks klikipõhine süsteem probleeme tekitada ja ilmselt ei oska enamus kliendid seda ka küsida.

Nüüd aga hinnast. Netis maksab üks näitamine 30 kuni 60 senti, millest tuleneb, et ühe kliki hind algab tavaliselt umbes kolmest kroonist (isiklikule kogemusele tuginedes on see hea tulemus).

Google pakub aga oma AdWords programmi raames võimalust osta mingi märksõnaga seotud otsingute juures klikke. Kui keegi ei kliki, siis raha maksta ei ole vaja. Klikkide hind kujuneb oksjoni käigus. Kui huvilisi on vähe, siis on klikid odavad, mida rohkem märksõna vastu huvi tuntakse seda kallimaks lähevad klikid (mõningate asbestiga seotud klikkide hinnad on üle 100 dollari).

Olen teinud Googles mitmeid kampaaniaid ja tulemused on alati paremad (klikk on odavam), kui Netis. Need kampaaniad on kõik olnud suunatud Eestist välja, kus võiks oodata, et reklaam maksab rohkem, kui meil. Näiteks on õnnestunud klikke saada alla 60 sendi, mis on odavam kui Netis ühe reklaami näitamine. See oli muidugi erakordne kampaania, aga järjepidevalt tuleb reklaam Googles odavam, kui Netis. Neti probleem on ka see, et kui keegi on bänneri endale igaveseks ära tellinud, siis keegi teine seda enam ei saa, Google võimaldab üle pakkuda.

Jääb vaid oodata, millal Google muutub piisavalt populaarseks, et eestikeelsetel reklaamidel oleks piisavalt auditooriumi. Praegu näitavad Emori andmed umbes suhet 3/5, aga oma kogemus keskkondade statistikaid vaadates annab pigem 1/3 või 1/3.

Share This

Kui mõni aasta tagasi tegeles google.ee domeen logode ja helinate müümisega ja hiljem suunati com lehele, siis nüüd on Google domeenil eesti ja vene keskkonnad käima pannud (kui ma ei eksi, siis juhtus see umbes reedel). Suurimaks (märgatavaks) erinevuseks, com keskkonnaga võrreldes, on Google Video lingi puudumine.

Esialgu oli natuke imelik, sest teise nähtava erinevusena võib märgata Eesti ja maailma saitides erinevat otsingutulemuste reastamist. Varem võis seda näha siis, kui brauser oli kas eesti või inglise keelseks seatud.

Nüüd, kui com aadress sisse lüüa, siis suunatakse jõuga ee keskkonda ja ma ei saanudki kohe pihta, kuidas sellest jagu saada. Hiljem märkasin lehe allosas linki Google.com in English.

Kas Google plaanib nüüd tõsisemalt Netile järgi tulema hakata? Otsingumootori osas on tal võimalused täitsa olemas, aga Neti kataloog moodustab ilmselt juba osa eestlase geneetilisest koodist.

Neti sai täna 10-aastaseks ja selle tähistamiseks on välja toodud ka uus avaleht. Hmmm, eelmine tundus nagu sõbralikum. Praegu on peakategooriaid vähem ja nende all peenikest kirja rohkem. Ära kadusid „Arvutid ja Internet“, „Varia“ ja „Teadus“, mis on nüüd „Haridus ja kultuur“ all. Uue asjana on juurde tulnud „Tervis“. Muutused peegeldavad selgesti seda, et internet ei ole enam teaduslembeste arvutiinimeste pärusmaa vaid on jõudnud lõplikult laiadesse massidesse.

Share This

Internet Eestis 2006

Internet on meil vaikselt nii meinstriimiks saanud, et enamus selle kirjutise lugejaid ilmselt ei kujuta ettegi, et kuskil on inimesi, kes interneti ei kasuta. Keskkonnad nagu Neti ja Delfi liiguvad oma külastatavusnumbritega kõigi aegade parimate tulemuste kandis.

Kui kasutajate hulk on meil juba päris hea, siis turunduskanalina kasutatakse võrku ikkagi häbiväärselt vähe. Kasv on aga raju! Esimesel poolaastal kasvas reklaami maht internetis 74 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Samas on internet 5 protsendiga ikka veel kõige vähem kasutatav meediakanal. On siiski oodata, et internet möödub lähitulevikus välireklaamist.

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma väga naudin internetis vilkuvaid bännereid, siis ei vasta see päris tõele. Bännerreklaami toimimisse ma eriti ei usu. Selliste reklaamide maht kindlasti veel kasvab, aga kuna nende efektiivsus pidevalt langeb, siis ei taha enamus reklaamijaid neid varsti enam kasutada.

Seega mõõdavad Emor ja teised sarnased uurijad asja, mis omab üha vähem seost tarbija käitumise mõjutamisega. Olenemata sellest meeldib mulle näha internetireklaami kasvu. Olulisem on siiski vaadata, kui suur osa koku turundus eelarvest suunatakse internetti. Lähiaastatel hakkab üha suurem osa turunduseelarvetest minema e-kanalitesse. Ma ei imestaks eriti, kui e osakaal jõuaks viie aastaga kolmandiku või isegi pooleni keskmise ettevõtte turunduseelarvest. Üldine meediakulutuste mõõtmine ei pruugi seda peegeldada, sest seal valitsevad vanal moel reklaamijad. Nendeks on suured jaemüüjad, tarbekaubad ja muu pudipadi ehk asjad, mille müümiseks on vaja sõnum jõuga tarbija pealuu sisse taguda.

PS Üks huvitav number, mida pole tükk aega kuskil näinud on Google kasutatavus Eestis. Google on Neti ja Delfi järel kolmandal kohal 146 tuhande külastajaga päevas (kevadel 2006). Rate.ee puudumine Top5 tekitab küll natukene kahtlust selle info pädevuses, aga on vähemalt mingi mõõdupuu.

Share This

JupiterResearch ennustab, et aastaks 2011 moodustab reklaam internetis 9 protsenti kogu reklaamimahust USAs. Ma suhtun kuidagi väga skeptiliselt sellesse numbrisse. Täna moodustab internetireklaam 6 protsenti kogu USA reklaamikulutustest.

Ma ei tahaks kohe kuidagi uskuda, et viie ja poole aastaga kasvab see number vaid poole võrra. Arvan, et Eestis võiks see number viie aastaga kuhugi 10 protsendi kant jõuda aga USAs ootaks küll kahekohalisi numbreid suurusjärgus 12-15 protsenti.

See on küllaltki tunde tasemel aga ma siiski arvan, et internetireklaamimahus on ees veel märgatav tõus ja see toimub oluliselt kiiremini, JupiterResearch arvab.

Share This

Täna sattusin ettevõtte makse tasuma ja tundus kuidagi väga tüütu seda käsitsi teha. On ju olemas selline teenus nagu otsekorraldusleping. Maksuametile võiks ju ka elu lihtsustamiseks tegemise eesmärgil otsekorraldusega raha kanda.

Raamatupidaja toksib E-maksuametis andmed sisse ja sealt liigub inf juba automaatselt panka. Jube lihtne oleks elu ja eriti E ka. EEsti on ju E-äss maailmas ja sEE tEEnus lEiaks kindlasti kasutajaid.

Ja neile, kes arvavad, et makse automaatselt maksta on halb mõte võib öelda, et see EI ole kohustuslik vaid lihtsalt mugavusteenus eeskujulikele maksumaksjatele.

Share This