Sevenline internetiturundus

Natuke vähem kui aasta tagasi kirjutasin, et internet kirjutatakse suure ja väikese tähega. Siis ma olin radikaalne revolutsionäär, kes pakkus välja midagi ennekuulmatut. Reeglid pidid täitmiseks olema

OK! Nüüd on siis uued reeglid. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (30.06.2008) on selline, et keeletoimkond neab mõlemat algustähevarianti keeleliselt korrektseks. Niisiis Internet ja internet. Huvitav on näha kuidas keel areneb.

Kogu otsus ise on selline:

Share This

Kommenteerisin ühes blogis: Internet kirjutatakse suure JA väikese tähega, nagu ise tahad. Keeleteadlased suruvad seda, et Internet on suure tähega, sest tegemist on asja nimega. OK, sellega olen nõus. Kahe silma vahele on jäänud seik, et see asi, mille nimi on Internet on internet väikese tähega.

Lisaksin veel seda, et neil, kel asi segaseks jääb, tasub analoogina mõtiskleda sõnapaari Päike ja päike üle. Ning lõpuks on keel see, mida inimesed kasutavad, mitte see, mida keeleteadlased arvavad. Keel areneb ja muutub keeleteadlaste kiuste.

Share This

Täna saatis sõber Ants mulle sellist infot, et internet on nimi ja seega käivad kõik internetti sisaldavad liitsõnad sidekriipsu ning suure I-ga.

Leidsin www.eki.ee/keeleabi lehelt:Kas õige on Internetiportaal, Interneti-portaal või internetiportaal?

Kuna ka Internet on nimi, ei saa seda liitsõnades kirjutada eelmise või järgmise sõnaga kokku, vaid peab kasutama sidekriipsu: Interneti-ühendus, Interneti-lehekülg, Interneti-väljaanne, Interneti-punkt, Interneti-ülikool, Interneti-portaal, raadio-Internet, kaabel-Internet.

Vot sellised lood…

Selle ajaveebi lugeja on ilmselt märganud, et ma pole teab mis ortograaf, aga selliste keelenõuete puhul võiks ikka reaalse maailmaga ka mingit kontakti hoida. Mina väidan, et internet on sama palju nimi kui maailm, atmosfäär, elektrivõrk ja maailmameri. Interneti ei kasutata tavakäibes juba ammu suure tähega. Keelenõudjad võiksid sellega arvestada.

Ühe huvitava tõlgenduse interneti kirjutamise kohta leidsin siit.

 Loading …

Share This

Inglisekeelsetes keskkondades on töö märksõnadega oluliselt lihtsam, kui eesti keeles. Põhjuseks on see, et inglise keeles püsivad sõnad peaaegu alati muutumatutena ja arvestada tuleb vaid ainsuse ja mitmuse erinevustega.

Aga meil on elu väga põnev, sest iga sõna esineb keskmiselt 28 erineval moel. Enamasti võib arvestada sellega, et kasutajad sisestavad otsingumootoritesse sõnu ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (lennuk, lennukid). Mõnede sõnade puhul on olulisem ainsus (takso, taksod) ja mõnede puhul mitmus (tulemus, tulemused). Võib aga arvestada sellega, et ainsuse nimetavat kasutatakse otsingutes oluliselt rohkem, kui mitmust. Muude käänetega võrreldes kasutatakse suhteliselt palju ka omastavat (lennuki(te) parandamine).

Märksõnad on otsingumootoritest tuleva liikluse aluseks ja meie käänded teevad sellega tegelemise väga keerukaks. Proovige näiteks kirjutada mõni tekst nii, et selles olevad tähtsad märksõnad oleksid kõik nimetavas käändes. Kirjutamine polegi nii raske, aga siis proovige seda lugeda.

Üldiselt tasub aga silmas pidada, et kui te ei kasuta oma tekstides neid sõnu, mida inimesed otsingumootorites otsivad, siis teie leht otsingutulemustes head kohta ei saavuta. Mõelge läbi, milliseid väljendeid teie olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid kasutavad, et antud valdkonnas infot leida. Küsige oma klientidelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Tuleks vältida olukorda, kus teie kasutate sõna vasar, aga inimesed otsivad sõna haamer.

Share This

Kunagi varem rääkisin ka keeleteemal aga erilist tagasisidet ei saanud. Proovime uuesti

Viral marketing, buzz marketing, word of mouth – kas keegi oskab neile suupäraseid eesti keelseid vasteid pakkuda? Mulle jäi kõrva ühe kliendi kasutatud kõmuturundus, mis tundus täiesti talutav ja tegelikult sobiks kõiki neid kokku võtma. Word of mouth’i võibolla natuke vähem. Kas keegi oskab midagi etemat välja pakkuda?

Share This