Eesti võrguvalmiduses 20
Thursday, April 10th, 2008The Networked Readiness Index 2007–2008 rankings paneb Eesti 20. kohale, pärast Jaapanit ja enne Prantsusmaad. Palju õnne meile
The Networked Readiness Index 2007–2008 rankings paneb Eesti 20. kohale, pärast Jaapanit ja enne Prantsusmaad. Palju õnne meile
Ma pole varem ühtegi firmat e-asutanud. Nüüd sai see tehtud ja kogemus on uskumatult positiivne. Kahjuks unustasin kella vaadata, kui pangas ülekandeid tegin, aga see võis olla kuskil 10:10 ja 10:40 vahel. Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki sain 11.02.2008 kell 10.55. Kogu see lõbu maksab vaid 2900 krooni, millele lisandub muidugi osakapital, aga see ei ole tegelikult ju kulu.
Kui ma hiljuti pidin osade ostu-müügi tehingu sooritamiseks tõestusmaterjali kivitahvlitel kohale vedama, siis sai e-riigi kuvand kõva löögi. Loodetavasti saab see kivitahvlite asi ka kunagi korda (vabatahtlik, eraettevõtte poolt peetav, e-register ei ole minu arust lahendus, vähemalt mitte e-riigi lahendus). E-asutamine, aga tõstis tuju.
Natuke üle aasta tagasi kirjutasin, kuidas Googel Analyticsile selgeks teha, et meil siin Eestis on mõned otsingumootorid, millest neil aimugi pole. Ilmselt jäi see postitus paljudel nägemata ja nüüd on mitmes kohas see teema jälle üles tulnud Larko, Teller, Tarmo. Altex lisab sellele veel terve trobikonna väiksemaid Eesti saite, ma ise seda siiski ei rakenda, kuna ei pea mitmeid neist põhimõtteliselt otsingumootoriteks, aga eks see ole maitse küsimus. Kui vene keelega tegemist tuleb, siis on Rambler ja Yandex kindlasti olulised otsingumootorid.
Ise kasutan siiani sellist koodijuppi:
</script>
<script type="text/javascript">
_uacct = "UA-xxxxx-y";
_uOsr[20]="Neti.ee"; _uOkw[20]="query";
_uOsr[21]="delfi"; _uOkw[21]="q";
_uOsr[22]="yammy"; _uOkw[22]="q";
_uOsr[23]="wwwwark"; _uOkw[23]="query";
urchinTracker();
</script>
Eelmisel nädalal saavutas neti selle, mida ma juba kaua oodanud olem tema TNS Metrixi unikaalsete kasutajate arv nädalas möödus viimasest Emori poolt antud Eesti internetikasutajate arvust (vastav tulemus oli 732556). Palju õnne
Eelmise nädala teised saavutused olid need, et ka Delfi ja postimees jõudsid uutele kõrgustele vastavalt 449 ja 236 tuhande külastusega. Miks ma sellest kogu aeg kirjutan on see, et kõik kes pole veel interneti kohale jõudmist märganud oma silmad avaks.
Emor mängis meile vingerpussi. Just siis, kui oli oodata, et neti.ee kasutajate arv möödub Eesti internetikasutajate arvust, teatas Emor, et kasutajate arv on tõusnud 730 tuhandeni. Ma siiski usun, et Net, mis eelmisel nädalal ületas 700 tuhande unikaalse kasutaja piiri, ei vea meid alt ja meelitab enda rüppe ka need 27 tuhat kasutajat, kes praegu veel valgust näinud ei ole.
Kui tõsisemalt rääkida, siis on päris hea trend see, et internetist ostab kaupa juba iga kümnes. See number oli veel hiljuti 6 protsendi juure ja ka siin ajaveebis sai arutatud, miks see number nii madal on. Teiste riikide näitajateni on veel pikk tee. Lääne-Euroopas ja USAs on internetist ostjate suurusjärk 60 kuni 80 protsendi kandis.
Värske eurostati uuringu (PDF) andmetel on Eesti Euroopa Liidus internetikasutamise osas kaheteistkümnendal kohal. Meil kasutab 56 protsenti 16-74-aastastest inimestest vähemalt kord nädalas internetti. Samas suurusjärgus on Austria 55, Suurbritannia 57, Belgia 58 ja Saksamaa 59 protsendiga. 25 liikmesriigist on see siis umbes täpselt keskel. Oleme siiski natuke kõrgemal positsioonil kui EL keskmine, mis on 47 protsenti.
Me oleme vist interneti ja tasuta wifiga päris ära hellitatud. Mõnede riikide internetikasutajate numbrid on küll täiesti uskumatud: Kreeka 23!!!, Küpros 29, Portugal ja Itaalia 31 protsenti. Ka Poola oma 34 protsendiga pole just teab mis eesrindlik internetiriik.
Itaalia kohta on aga selline huvitav seik, et üks sait, mida haldan saab sealt peaaegu kolmandiku külastustest. Rahvaarv on neil siiski märkimisväärne. Kui tegeled ekspordi või turismiga, siis on nende numbrite abil võimalik otsustada, kuhu oma kodulehega sihtida.
Neti jõudis eelmisel nädalal uutesse kõrgustesse ja nende keskkonnas käis tervelt 692 369 unikaalset külastajat. Tiba veel ja siis ületatakse Eesti internetikasutajate arv, mis viimastel Emori andmetel oli 713 tuhat. Kui trend ei muutu ja Emor uute andmetega välja ei tule, siis peaks see number kätte jõudma umbes nelja nädalaga.
Teine huvitav number on see, et Zone on jõudnud 10001. aktiivse domeeni hostimiseni. Kuu aega tagasi sai täis 42000 registreeritud ee domeeni. Huvitav, kui paljud neist Zone kümnest tuhandest domeenist i on ee lõpulised ja palju on muude riikide omi. Kunagi üks sõber rääkis, et talle oli pakutud väikest Zone osalust ja ta oli seda, numbreid vaadates, mõttetuks pidanud. Nende numbrite juures peaks firma juba omanikele rõõmu valmistama hakkama. Tasa sõuad, kaugele jõuad.
Forrester Research arvab, et USAs kulutatakse läbi e-kanalite tulevate jõuludega seoses 27 miljardit dollarit. See on 23 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Eesti on 200 korda väiksem seega peaks meil kulutatama ligikaudu 1,6 miljardit krooni. Lisaks on meil ka palk 4 korda väiksem kui teispool Atlandit, seega peaks järgi jääma 400 miljonit krooni. Kahjuks meil keegi selliseid asju ei mõõda, aga kui mõõdaks, siis saaks teada palju me neist taga oleme.
Mingid sajad miljonid on ilmselt meie kõigi e-kaupmeeste aastakäivete suurusjärk, kui Estonian Air välja arvata.
Vedelen kodus haigevoodis ja keerulisi mõtteid ei mõtle. Sellest tingituna tekkis uitmõte, et millal möödub Neti unikaalsete külastajate arv Eesti internetikasutajate arvust? 42. nädalal käis Netis juba 682160 unikaalset kasutajat. Viimased Emori andmed väidavad aga, et Eestis on 713 tuhat internetikasutajat. Teine mõte, mis neil 30 840 inimesel viga on, kes Netit ei kasuta ja kui kiiresti nad valgust näevad.
Siit näeme, et kõige popima telekanali, TV3, reach oli septembris 42,8 protsenti. Inimeste arvus päeva kohta on see veel Netist parem, aga küll see varsti üle läheb.
Kui vaadata viimast kümmet postitust, siis kuus neist on otseselt Googlega seotud. Sellest võib jääda mulje, et ma olen mingi Google maniakk. Ma kasutan päris mitmeid Google vahendeid: otsing, AdSense, AdWords, Analytics, Gmail, Orkut, Earth, Maps, News, Video ja nii edasi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tahtsin viidata sellele, et Ühendriikides paistab internetiturundus vaikselt juba peavoolu tungivat ja sellega seoses võiks oodata plahvatuslikku kasvu internetireklaamiga tegelevate ettevõtete käivetes. Gord Hotchkiss, SEMPO juht, kirjutab hiljutise ajurünnaku käigus tekkinud mõtetest:
Pärast mõningasi arvutusi ja spekulatsioone jõuab ta järeldusele, et Google käive võiks kasvada kuhugi 200 miljardi dollari suurusjärku, mis tõstaks nad Fortune 500 tabelis kolmandele kohale. See number võib olla natukene suurem või väiksem aga üldise trendiga olen ma päri. Eriti veel selles valguses, et Google kätte jõuab 25 protsenti kogu internetis kulutatavast turundusrahast. Siit tekivad mitmed mõtted ja küsimused, mida nädalavahetusel heietada.
Esiteks, kui raha on üle, siis nende numbrite valguses oleks GOOG ostmine väga mõistlik tegevus. Praegu 426 dollarit maksev aktsia võiks nende ennustuste realiseerudes ulmelisi kasvunumbreid näidata. (Hoiatus: Kui te nüüd eelneva jutu peale aktsiaid tormate ostma ja vägeva hävingu osaliseks saate, siis ei tasu mind süüdistada. Kogu see aktsiajutt on mu oma fantaasia vili ja selle seos reaalsusega ei pruugi olla üks-ühene).
Millal meil asi internetiturunduse vallas liikuma hakkab? Varasema kogemuse põhjal võiks arvata, et meil toimuvad muutused kolm kuni viis aastat päras ameeriklasi. Praegu aga tekitab sõna internetiturundus enamus inimeste silmades tühja pilgu ja on aru saada, et kõigest veel aru ei saada.
Samuti ei pruugi kõik asjad meile otse üle tulla, sest meie turu eripäraks olev väiksus võib märgatavalt muuta seda, kuidas asjad tööle hakkavad. Eestis praegu toimuv tohutu kasv internetireklaamis on hea, aga bännerid, mille arvelt see kasv tuleb on üks suhteliselt väheefektiivne moodus end internetis promoda ja sellisel kasvul on kuskil ka piir. Loodetavasti annab käesolev ajaveeb ka oma panuse sellesse, et turundajad hakkaksid oma eelarveid targemalt kasutama.