Sevenline internetiturundus

Hommikul mõtlesin, et eksperimenteeriks natukene Klikivabrikuga ja paneks üles tekstireklaami. 10000 näitamist maksab ainult 25 krooni.

Backupserverit ei hakanud üles seadma, sest ma olin päris kindel, et mingit hiiglaslikku külastuste tulva sealt ei tule. Asi nimelt selles, et Sevenline teenused on eriti ärikesksed ja enamus saite, mis tänaseks klikivabrikuga liitunud, on pigem meelelahutusliku sisuga. Igatahes püstitasin hüpoteesi, et saan kaks kuni viis klikki, mis teeks ühe külastuse hinnaks 5-12,5 krooni. Leidsin, et see on päris mõistlik number.

Kirjutasin erakordselt vaimuka reklaamteksti: „Saa targaks! Tule loe internetiturunduse ja reklaami blogi!“ Valmistasin Google Analyticsi jaoks träkitava lingi ja sisestasin kõik selle siia. Jäi veel 25-kroonine SMS saata, mida ma ka tegin.

Klienditeenindus on neil tasemel. Läks mööda kolm minutit, kui mulle skaipis Jaano Martin Ots ja ütles, et kui tahad eksperimenteerida anna otse teada, muidu läheb suur osa rahast SMSi vahendajatele. Pärast seda skaipisime veel pikalt, millised on erinevad võimalused reklaami näitamist mitmesuguste parameetrite abil muuta, saab A/B/CD/E… testida jne. Jaano ütles, et testimise osas saab teha, mida iganes:

Kuna mul on selline sait nagu nali.ee, mis võiks klikivabrikuga liituda, siis arutasime, kuidas see tasustamise asi neil tehtud on. Kuigi Klikivabrikul praegu veel piimamägesid ja pudrujõgesid ei ole, siis asjad paistavad minevat ülesmäge.

Üks asi, mis välja tuli oli see, et kliendid ei oska hinnata kampaaniate testimist ja sihtimist ning peamiseks vastuargumendiks on tihti: „Aga see portaal andis meile 60 protsenti alet!“ See, et korralikult ettevalmistatud ja pidevalt järelevalvatav kampaania võib CTR viia ühe kuni kahe protsendini ei jõua hästi kohale. Sama kuulsin kunagi Neti käest, et klient küsib, mitu päeva ma selle raha eest saan, mõistmata tegelikult, kuidas töötab internetireklaam. See on muidugi kivi internetiturundajate kapsaaeda, kes ei suuda reklaamiostjale asju ära seletada.

Üks oluline asi, mida neilt saab, on PPC, maksad kliki eest, reklaam. Mõtlesin, et kui mu 25-kroone meediaeelarve tuhaks saab, siis jätangi reklaami PPCga tiksuma ja lihtsalt katsetan erinevaid sõnumeid. Praeguseks on juba viis krooni kulunud ja klikke on 1. Väga lahe! Kui kõik 10000 korda näidatud, siis annan teada, millised tulemused olid.

Share This

Doubleclicki saidist on saadaval huvitavat infot tarbijate käitumise kohta reklaamide vaatamisel ja kuidas digitaalne meedia kasutaja ostuotsuseid mõjutab: Touchpoints IV: How Digital Media Fit into Consumer Purchase Decisions. Üks oluline infotükk sealt on asjaolu, et inimesed, kes on internetireklaami näinud (mitte klikkinud) uurivad hiljem asja kohta lisa infot. Mõte siis selles, et bänner töötab ka reklaamina, mitte ainult nupuna, mis viib kasutaja pakkumiseni. Ma olen ses osas väga skeptiline, eriti arvestades, et uurimismeetodiks oli küsitlus ja arvesse läksid tulemused „alati“, „tihti“ ja „mõnikord“.

Teine infokatke, DoubleClick Performics 50 Search Trend Report Q2 2006, näitab, et otsingupõhine reklaam aina kasvab ja kasvab. Reklaamijad muutuvad osavamaks ja oskavad oma kampaaniaid paremini sihtida. PDF sisaldab huvitavaid graafikuid selle kohta kuidas märksõnade hind ja seega üldine aktiivsus otsingureklaamiturul aasta lõikes muutub. Näiteks on neljanda kvartali kulutused umbes sama suured kui kahe esimese kvartali omad kokku.

Share This

Ma olen ilmselt viimane, kes märkas, et Äripäev on kujundust vahetanud. Esmalt tuleb öelda, et Äripäev on õigel teel avades oma netiküljed tasuta kasutamiseks. Ma ei usu, et nad oma tasulise internetiküljega üüratut raha oleksid võimelised genereerima. Paberväljaande müügile mingi mõju muidugi on. Aga kas positiivne või negatiivne? Mõlema võimaluse poolt võib mõistlikke argumente leida.

Nüüd aga natuke uuest lehest. Seda on juba palju tümitatud (1 2 3 4). Tuleb tunnistada, et kui ma esimest korda seda nägin, olin jahmatanud. Kui sisule mitte keskenduda, siis võis lehe vabalt mõne suurendamist või naudinguid pakkuva lehega segi ajada.

Alguses mõtlesin, et miks nad nii tegid, aga pärast lühikest uurimist tuli välja, et nemad ei teinudki vaid võtsid lihtsalt Rootsi emafirmalt kujunduse üks ühele üle. Seda poleks pidanud tegema, sest originaal on suhteliselt vanamoodne ja kasutajavaenulik.

Peamised halvad asjad on navigatsiooni lõhkumine freimidega ja hiiglaslik püsibänner lehe päises. Freimid teevad enamus kasutajatele viitamise võimatuks, nad lihtsalt ei oska freimitud lehelt linki kätte saada. Lahendatud on see artikkli lõpus oleva saada sõbrale nupuga, aga mulle tundub see natuke ebamugava lahendusena. Pean täitma neli välja, et kirja saata, kuid oma mailikliendiga piisaks vaid sõbra nime esimestest tähtedest. Ja mida nad üldse süsteemist läbi käivate emailide ja nimedega teevad?

Freim on lehel kasutatud ainult ühe eesmärgiga – näidata reklaami ja hoida seda pidevalt lugeja silma all (mõistan vajadust raha teenida, aga seda võiks proovida kuidagi inimlikumalt ja kasutajasõbralikumalt teha). Arvestamata on jäetud aga asjaolu, et vähe ruumi tekstile ja epilepsiahoogu tekitav hiigelbänner vähendavad oluliselt kasutamismugavust, lugemise kiirust, loetust arusaamist ja selle meeldejätmist. Kasutajate arv neil ilmselt tõuseb, sest leht on nüüd tasuta, aga see oleks võinud oluliselt rohkem tõusta, kui kasutajaga oleks arvestatud.

Teine asi mis silma jäi oli pealkirjade ja sisuteksti väga imelik suuruse vahekord. Samuti on pealkirjas reavahe normaalsest väiksemaks tehtud, mis jällegi halvendab loetavust (olenemata teksti hiiglaslikust suurusest).

Kolmas asi on killustatud layout. Kogu leht on jagatud pisikesteks blokkideks, mis lõi minul pildi päris segi. Kuna suur osa neis tükkidest ka liigub ja vilgub, siis on üldmulje veelgi segasem. Väiksemate asjadega edasi minnes võib välja tuua selle, et kui artikkel ette võtta, siis on selle sabas veel mingid artiklid, mis tekitava jällegi hämmingut ja nende olemasolu jääb kasutajale arusaamatuks.

Kujundus ja värvid on nagu on. Ilmselt mingi kivisse raiutud korporatiivse identiteedi osa, aga oma olemuselt väga eelmisesajandilik. Web20 haibiga pole nad kaasa läinud.

Küsisin ka paarilt sõbralt mida nemad arvavad ja üks sisukamaid vastuseid tuli Antsult:

Kokkuvõttes peaks Äripäeva veebile kiiresti face lifti tegema, mis arvestaks kasutajaga ja annaks keskkonnale tänapäevasema näo. Olemasoleva kujundus on vist Rootsiski päris uus, aga miks nii… hmmm… imelik jääb arusaamatuks. Maitse asi vist.

Lisa: Just märkasin, et „Samal teemal“ lingid avatakse uues aknas. Siin kirjutasin kunagi sellest, mida arvan linkide avamisest uues aknas.

Share This

Lahendus eilsele bännerite küsitlusele. Nagu ma oletasingi, siis osutus lugejate lemmikuks bänner number C, mille poolt andis hääle üle 60 protsendi vastanutest. See on ka mõistetav arvestades artiklis toodud algandmetega. Nagu Vali Dool oma kommentaaris arvas, kaks bännerit on ju peaaegu ühesugused ja loogiliselt järeldades peaks ju see erinev olema võidumees. Võta näpust!

Minu enda arvamus langes “kõige kiirema kanuu” peale, sest oletasin, et see on intrigeeriv ja meelitab klikkima sellega, et inimesed tahavad teada saada, millega on tegemist. Võta näpust, “kõige kiirem” ja “kanuud süstad” bännerite click through rate oli praktiliselt võrdne.

Taiplik lugeja tõenäoliselt juba aimab, milline bänner teistest kolm korda paremaid tulemusi andis… and the winner is… bänner number B “3-kohaline plastikkanuu”.

Möh?! … Mida?

Tunnistan ausalt, et poleks elus seda ennustada osanud ja nagu näha, siis ka 24 hääletajast vaid kaks arvas ära, milline oli kõige rajum bänner. Täna ühe asjaliku turundustegelasega vesteldes pakkus ta võimalikuks põhjuseks välja asjaolu, et tegemist on kõige konkreetsema ja kõige vähem infot sisaldava bänneriga.

Loo moraal: testige A, B, C jne kuni leiate selle lahenduse, mis töötab ning ainult intuitsioonile ja loogikale ei tasu lootma jääda.

… ning õnnitlused kõigile lugejatele, kes on kannatanud välja juba 200 postitust!

See teeb 1,08 postitust päevas ja 7,57 postitust nädalas. Kuna ma enamjaolt postitan vaid tööpäeviti, siis on see päris tihe graafik. Eriti, kui arvestada, et postitan ainult asju, mille puhul ma arvan, et lugejal võib sellest tõeliselt kasu olla.

Share This

See pole just esimene kord, kui ma ütlen et, testida on vaja. Üht kampaaniat jooksutades otsustasi teha hunniku (täpsemalt kolm) lihtsaid bännereid ja selgitada välja, milline neist kõige paremini toimib (tasub tähelepanna ka revolutsiooni testimises, tavalise A/B testimise asemel kasutasin A/B/C testimist :). Lisatud bänneritest kaks on võrdsete tulemustega klikkide protsendi osas. Ük neist on aga teistest 3,3 korda parema click through ratega.

Pean ütlema, et kui testinud ei oleks poleks ise küll välja mõelnud, milline neist parimaks osutub. Miks see aga parimaid tulemusi annab ei tea siiani. See on järjekordne näide, et asju uurida, puurida, katsetada ja testida, kuni see parim lahendus kätte saadakse. Siin nad on:

A

B

C

Lisatud küsitluses on võimlik ka välja pakkuda, milline neist võiks olla edukaim bänner ja kommentaarides võib avaldada arvamust, miks sa nii arvad. Mõne aja pärast ütlen, milline neist on edukaim. Hääletamine on anonüümne nii et, ärge kartke

 Loading …

Share This