Sevenline internetiturundus

Netcraft on ettevõte, kes kogub igasugust huvitavat statistikat interneti kohta. Netcrafti viimastel andmetel on internetis üle 101 miljoni saidi ja kasvu eelmise kuuga võrreldes on 3,6 miljoni jagu. (10. oktoobril jõudis ee domeenide arv 42 tuhandeni.)

2006. aasta jooksul on lisandunud ka üldse kõige rohkem saite – 27,4 miljonit. Kasv tuleb peamiselt väikeetevõtete kodulehtede ja ajaveebide arvelt. Veebiserveritest natuke üle 60 protsendi töötab Apache tarkvaral ja ligikaudu 33 protsenti Microsofti II serveril.

Arvestades, et maailmas on ligikaudu 1,086 miljardit internetikasutajat, siis jagub keskmiselt igale saidile vaid 10,7 kasutajat. See number on muidugi natuke suurem selle arvelt, et üks kasutaja külastab rohkem, kui üht keskkonda. Aga see number pole väga suur. Ei leia kahjuks praegu statistikat ülese, kuid keskmiselt pidi internetikasutaja kuu jooksul külastama umbes 20 kuni 30 saiti. Seega on kümneid miljoneid veebikeskkondi, mida ei kasuta mitte keegi. Ma hindaksin selle numbri empiiriliselt kuhugi 80 protsendi kanti.

Share This

Internet Eestis 2006

Internet on meil vaikselt nii meinstriimiks saanud, et enamus selle kirjutise lugejaid ilmselt ei kujuta ettegi, et kuskil on inimesi, kes interneti ei kasuta. Keskkonnad nagu Neti ja Delfi liiguvad oma külastatavusnumbritega kõigi aegade parimate tulemuste kandis.

Kui kasutajate hulk on meil juba päris hea, siis turunduskanalina kasutatakse võrku ikkagi häbiväärselt vähe. Kasv on aga raju! Esimesel poolaastal kasvas reklaami maht internetis 74 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Samas on internet 5 protsendiga ikka veel kõige vähem kasutatav meediakanal. On siiski oodata, et internet möödub lähitulevikus välireklaamist.

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma väga naudin internetis vilkuvaid bännereid, siis ei vasta see päris tõele. Bännerreklaami toimimisse ma eriti ei usu. Selliste reklaamide maht kindlasti veel kasvab, aga kuna nende efektiivsus pidevalt langeb, siis ei taha enamus reklaamijaid neid varsti enam kasutada.

Seega mõõdavad Emor ja teised sarnased uurijad asja, mis omab üha vähem seost tarbija käitumise mõjutamisega. Olenemata sellest meeldib mulle näha internetireklaami kasvu. Olulisem on siiski vaadata, kui suur osa koku turundus eelarvest suunatakse internetti. Lähiaastatel hakkab üha suurem osa turunduseelarvetest minema e-kanalitesse. Ma ei imestaks eriti, kui e osakaal jõuaks viie aastaga kolmandiku või isegi pooleni keskmise ettevõtte turunduseelarvest. Üldine meediakulutuste mõõtmine ei pruugi seda peegeldada, sest seal valitsevad vanal moel reklaamijad. Nendeks on suured jaemüüjad, tarbekaubad ja muu pudipadi ehk asjad, mille müümiseks on vaja sõnum jõuga tarbija pealuu sisse taguda.

PS Üks huvitav number, mida pole tükk aega kuskil näinud on Google kasutatavus Eestis. Google on Neti ja Delfi järel kolmandal kohal 146 tuhande külastajaga päevas (kevadel 2006). Rate.ee puudumine Top5 tekitab küll natukene kahtlust selle info pädevuses, aga on vähemalt mingi mõõdupuu.

Share This

Mõni aeg tagasi kirjutasin, et parim aeg klientidele uudiskirja saatmiseks on reede (Maili saada reedel). eROI 2006. aasta teise kvartali uuringu (PDF) tulemuste järgi on see nüüd muutunud ja kõige rohkem avatakse kommertskirju nädalavahetusel.

Mis on aga huvitav võrreldes eelmise uuringuga on asjaolu, et mailide avamise protsent on märgatavalt kasvanud. Varem oli kõige suurem lugemise protsent natuke alla 31 protsendi, siis praegu avatakse kõige vähem kirju reedeti ning avatud kirjade protsendiks on 32,7.

Uudiskirja mõjul tegutsema hakavate inimeste arv on mõnevõrra ühtlustunud. Kui eelmise uurnigu andmetel klikiti erinevatel päevadel saadetud mailides olevatel linkidel 3,9-7,2 protsendil juhtudest, siis nüüd on see vahemik 4,4-5,4 protsenti.

Kuigi kahe uuringu tulemused on küllaltki erinevad, siis ühe trendina võib sealt välja lugeda seda, et parim aeg uudiskirjade saatmiseks on siiski „nädalavahetuse piirkond“ reede ja esmaspäeva vahelisel ajal.

Värskes uuringus küsiti inimestelt ka seda, millega nad kirju loevad. Ärikirju loetakse peamiselt Outlook’iga (2000 ja 2003) ning erakirjade puhul juhib 17 protsendiga GMail, millele järgnevad võrdselt 14 protsendiga Yahoo Mail ja Outlook 2003. uudiskirja tihedusena eelistab 35 protsenti B2B kasutajatest igakuist ja 25 protsenti iganädalast saatmist. B2C sektoris eelistab igakuist 36 protsenti kasutajatest ja üle nädala saatmist 21 protsenti.

Kaks peamist põhjust, miks uudiskirjadest loobutakse on kasutajale ebahuvitava info saatmine (65%) ja liiga tihe uudiskirjade saatmine (56%).

Share This