Silmatorkav on nähtamatu!

Usability guru Jakob Nielsen kirjutab sellest, et pani tähele seda kuidas kõik lehe elemendid, mis näevad välja nagu reklaam, jäävad kasutaja tähelepanuta. See nii nimetatud bänneripimedus on nii kapitaalne, et inimene väldib isegi neid lehe osi, mis ei ole reklaam, kuid meenutavad mingil määral reklaami. Näiteks US Census Bureau lehel olev Population Clock meenutab sedavõrd reklaami, et vaid 14 protsenti kasutajatest taipas sealt USA hetke rahvaarvu vaadata. Ülejäänud 86 protsenti hakkasid selle numbri leidmiseks saidi sugavustes tuhnima.

Bänneripimedus ei ole mingi uus leid. Sellest on räägitud juba kümme aastat, kuid ikka ja jälle tuleb välja, et kasutajate klikkima panemiseks on vaja reklaam võimalikult sisusarnaseks teha. Samuti töötavad hästi igasugused tüngabännerid, näiteks dialoogiaken reklaamina. Nielsen kirjutab ka sellest (Banner Blindness: Old and New Findings), et olenemata kasutajate erinevast lehelugemise stiilist jagavad nad oma „pimedust“ reklaami suhtes. Kolm erinevat eyetracking pilti näitavad, kuidas kasutaja lehti loevad ja millele nad üldse tähelepanu ei pööra. Mõned asjad siiski jäävad silma:

Several readers have asked whether banner blindness extends to search engine ads. It doesn’t: text ads on a SERP get a decent number of fixations. The other exception is classified ads. Finally, it’s possible that commercials that are embedded within a video stream get viewed; we haven’t researched this yet. So there are either 2 or 3 exceptions to the general rule that users avoid looking at ads on websites.

Delfi hakkab kohe, kohe oma videoklippidesse reklaami müüma, seega võibolla tasuks seda katsetada.

Neid tähelepanekuid tuleks hoolsasti silmas pidada, sest vastasel juhul võib see, mida üritate välja tuua, hoopis kaduma minna.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *