Kuidas külastajat talutada?

Pean tunnistama, et kasutajad teevad selliseid asju, mille peale ma ise ikka kuidagi ei tule. Ma julgeks väita, et Sevenline veebi kujundus on enam-vähem OK, menüü selge ja teksti jälgimine ei tohiks ületamatuid probleeme valmistada. Nüüd ma tõmban pea õlgade vahele ja jään kriitikat ootama.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Jälgides kasutajate käitumist Sevenline veebis, sai kinnitust minu arvamus, et puunavigatsioon ei vii kuhugi. Mul on juba pikemat aega olnud nägemus, et korraliku veebi navigatsioon peab olema ehitatud mittelineaarselt ja mitte kataloogipuuna. Pean siin silmas tavalist kodulehte, mitte tootekataloogi, epoodi või muud sellist. Ja-jah, meie oma veeb on täpselt vastupidine sellele kirjeldusele. See tuleb sellest, et ajalugu kipub kammitsema.

Koduleht koosneb kahte sorti lehtedest navigatsioonilised ja sisulehed. Navigatsiooniliste lehtede eesmärk on suunata kasutaja nendele sisulehtedele, mida ta näha tahab. Sisulehed on lehed, millel kasutaja saab vajaliku info või sooritada mõnd soovitud tegevust. See viib sisulehed kataloogipuu lõppu, mis on aga absurd, sest nii moodustab puu takistuse kasutaja ja eesmärgi vahel. Samuti on „vajalik info“ ja „soovitud tegevus“ ajas muutuvad ärilised ja turunduslikud suurused. Seega, kui meil mingi toode hakkab laos hapuks minema, peaksime kataloogipuu ümber tegema, et külastajal oleks selleni lühem tee. See tundub kerge ülepingutamisena…

Siit tekkis mõte teha Sevenline veeb ümber nii, et alustades avalehelt on iga järgmise lehe sisuks „reklaam“ antud teema tähtsamatele lehtedele. See „reklaam“ võib olla midagi, mida me teame, et kasutajad otsivad või midagi, mida me tahame et kasutajad näevad. Sevenline avaleht on selles mõtte näitlik. Mitte just hea näide, aga ajab asja ära. Meie avalehel on struktuurist sõltumatult toodud seitse olulist (vähemalt kunagi olid need olulised) viidet keskkonna sisule. Siit edasi läheb kõik juba halvaks, sest üritatakse kohe inimesele mingit pikka juttu kirjutada. Tegelikult peaks olema ka järgmisel lehel suured valikud, vastavalt meie või kasutaja jaoks hetkel olulistest asjadest. Olenevalt keskkonna suurusest võiks siit järgmine leht olla juba tulemus, milleni oleme tahtnud jõuda.

Erinevus tavalisest menüünavigatsioonist oleks see, et igal navigatsiooni tasemel on sisuosas suured selged viited koos nopetega, mis edasi tuleb. Neid nuppe ei tohiks olla palju, neli kuni viis tundub optimaalse arvuna. Suurte keskkondade puhul, kus sellest väheks jääb, tuleb lihtsalt kõvasti rohkem usability-tööd teha.

Kõik see ei ole mingi revolutsioon kasutajaliideste ehitamises. Information scent on teema, millest on juba palju kirjutatud siin ja siin ning natuke teaduslikuma poole pealt siin (PDF ning selle kokkuvõte USTodays) ja siin (PDF).

Increasing the strength of information scents on a site is easy to do and has a dramatic effect on a users ability to find the information they want. — Iain Barker

Enamus veebe seda aga ei tee. Miks? Ilmselt on tegemist väga vinge uuendusega, mis aitab käivet kasvatada ja kasutajatele paremat kogemust võimaldada. Nagu näha pole meie veeb ka selline. Põhjus? Laiskus, teadmiste puudumine ja enne kõike:

We discovered people don’t like to think. They’d rather have the thinking done for them. — Ed Chi (uurija eelnevate PDFide taga)

Me üritame Sevenline veebi ka sellisesse vormi viia. Mitte homseks. See võtab natuke aega.

Ja, et see esimene jutt kasutajate vaatlemisest täitsa sisutuks ei osutuks, siis tuli see teema mu aktiivsesse mällu tagasi just tänu sellele, kui nägin, kuidas kasutajad järjekindlalt ignoreerivad meie menüünavigatsiooni. (Kõrvalmärkusena tasub lisada, et see annab kaalu ka heale siselinkide süstemile).

3 thoughts on “Kuidas külastajat talutada?”

  • Suht inspireeriv tekst, aga päris kõigega ei oleks nõus.

    Usun, et kasutajat pole vaja talutada. Tulemusrikkam on talle pakkuda optimaalset hulka võimalusi kasutades nende esitamiseks optimaalselt keerukat keelt (tekst, pilt, muusika, liikumine, värvid, kõne, ajastus, paigutus). Asi pole puunavigatsioonis. Kasutaja sooritab konkreetses veebis tegevusi, mille puhul on täidetud kaks nõuet:

    1) Tegevuse sooritamise võimalust kujutav objekt (link, kast või muud sorti vidin) tõmbab endale kasutaja aktiivse tähelepanu või on otsides kergesti märgatav.

    2) Kasutaja arvates rahuldaks võimaluse kasutamise tagajärg mõne tema vajaduse viisil, mis on talle vastuvõetav.

    Ehk et kaks aspekti, mida kasutajaliidese loomisel tuleb silmas pidada. Esimese nõude täitmiseks tuleb tegevuse sooritamise võimalust kujutava objekti omadusi (värv, kuju, tekstuur, ruumiline paigutus ja sisuline kontekst) optimeerida suunas, kus objekti märkamine muutub hõlpsamaks. Samas ei tohi esiletõstmisega üle pingutada. Teoorias lihtne, praktikas aga paras nikerdamine.

    Teise nõude täitmiseks peab tegevuse sooritamise võimalust kujutav objekt kommunikeerima enese otstarvet piisava selgusega. Näiteks navigatsioonipuu peaks oma välimusega ütlema — “Olen uks tulevikku. Sul on kasutada nii-ja-niisugused võimalused, millega kaasnevad nii-ja-niisugused tagajärjed. Mida sa valid?”. Lisaks on oluline, et kasutaja kujutleks selle võimaluse kasutamisega kaasnevat üldjoontes vastuvõetavana –kooskõla kasutaja seniste kogemustega või siis positiivset üllatust.

    Minu isiklik kogemus on näidanud, et alamlehekülgede jagamine navigatsioonilisteks ja sisulehtedeks on just see, mida teha ei tohiks – isegi kontseptsioonis mitte. Niisuguse lähenemise tulemuseks on “struktuursed”, aga kohmaka ja ärritavana mõjuvad lahendused või tervik, mis on liiga lõdvalt seostatud. Lehed peavad olema komponeeritud nii, et ekraanil sisendit ja väljundit kujutavad piirkonnad moodustavad omavahel tasakaalustuva terviku. Niisuguse lahenduse leidmisel on abiks sammuke tagasi astuda ja mõtiskleda, et millist otstarvet käesolev ekraanipilt täidab veebi üldises kontekstis ning paigutada navigatsioonielemendid nii, et need hõlbustaksid käesoleva eesmärgi saavutamist.

    Pakun, et põhjus, miks Sevenline veebi navigatsioonipuud vähe kasutatakse, seisneb kahe eelnevalt mainitud nõude vastu eksimises. Esiteks on see navigatsioonipuu raskesti märgatav – helehall tekst valgel taustal, kuju ega tekstuuri eriti pole ja sisulises kontekstis asub väheolulisel kohal (kogu tähelepanu tõmbab suurte pealkirjade, ikoonide ja värviliste linkidega keskpaneel). Teiseks ei teki navigatsioonipuu ekraanipiirkonda vaadates arusaamist, et milliseid võimalusi see klikkimise tagajärgede osas pakub. Võrreldes näiteks http://www.elion.ee esilehel asuvate vidinatega on Sevenline navigatsioonipuu iseseisva objektina üsnagi infotühi. David Ogilvy aforism “more is less” kehtib ainult siis kui sõnumi arusaadavus säilib või paraneb.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *