Humanitaar vs reaal

Humanitaar vs reaal

[lbmn_commentscount]

Ma pean ennast küllaltki reaalinimeseks. Näiteks 112 ruudus peast arvutada on mulle paari sekundi küsimus 🙂 Kirjutamises olen ma suhteliselt nõrk. Oma esimese kirjandi, mis täiega ei imenud, kirjutasin keskkooli lõpetamisel ja hindeks sain nelja.

Paarpäeva tagasi sattusin lugema postitust sellest, kui raske elu on humanitaarharidusega inimestel ja kuidas nad kohe kuidagi tööd ei leia. See pani mind mõtlema asjadele, mis on humanitaar ja millele ma kohe rakendust leiaksin. Copywriter, psühholoog, toimetaja. Tõenäoliselt, kui pingutada, leiab mõne veel.

Tegelikult on asjad sedamoodi, et nii reaal- kui ka humanitaaraladel on tasuvaid ja prestiižeid ameteid. Peamiseks eristajaks on siin kohene kasulikkus. Seega jagunevad töökohad sellisesse maatriksisse nagu lisatud joonisel näha.

Humanitaar vs reaal

A – programmeerija, insener
B – stringiteoreetik
C – sanskriti filoloog
D – psühholoog

Ükski neist tegevustest ei ole kasutu, aga koheselt toovad mõningad tegevused rohkem tulu kui teised. Kui sa tõesti pead tegema seda, mille järgi hing ihaleb ja turul nõudmist ei ole, siis tuleb arvestada, et tegemist on hobiga ja sellele peale maksta (ehk vähem palka saada). Samas on igal humanitaaril ja reaalil oskusi, mille eest suurt raha küsida.

Humanitaaridele. Eestis on ca 30 tuhat firmaveebi. Enamus nendest sisaldavad umbes A4 jagu teksti, seega on puudu või vajab toimetamist ligikaudu miljon lehekülge. Looge Veebikirjanike OÜ ja hakake pihta. Lisaks sellele on elus hakkama saamiseks vajalikud pehmed väärtused humanitaaria pärusmaa.

[lbmn_postpagination]

[lbmn_authorbio]

About us and this blog

We are a digital marketing company with a focus on helping our customers achieve great results across several key areas.

Request a free quote

We offer professional SEO services that help websites increase their organic search score drastically in order to compete for the highest rankings even when it comes to highly competitive keywords.

Subscribe to our newsletter!

Veebikoolitus tegijatele (WordPress)

DreamGrow korraldatav WordPressi koolitus internetiturundajatele toimub 17. juuni 2009. Koolitus on mõeldud…
Continue reading

E-turundus eksperiment

E-turundus eksperiment toimub DreamGrow veebis. Eksperimendi eesmärgiks on selgitada, kui palju saab…
Continue reading

999 äriideed

Eile postitasin Dreamgrow blogisse jutu sellest, kuidas ideed ei maksa midagi. Seal…
Continue reading

Intervjuu Seth Godin’iga

Nüüd on üleval intervjuu Seth Godin'iga, mille tarbeks hiljuti küsimusi kogusime. Intervjuu…
Continue reading

Küsimused Seth Godin’ile

Eelmine nädal leppisin Seth Godin'iga kokku, et teen temaga intervjuu. Kui soovid…
Continue reading

Nüüd on internet väikese tähega!

Natuke vähem kui aasta tagasi kirjutasin, et internet kirjutatakse suure ja väikese…
Continue reading

Sinu positsioon neti.ee otsingus

Panime DreamGrow lehele üles vahendi, mis aitab teada saada, millisel postitsioonil on…
Continue reading

Info visualiseerimine

Natuke ajaviidet :) Leidsin huvitava mänguasja nimega Wordle. Sellega saab blogisid ja…
Continue reading
[lbmn_commentscount]
    • Lee
    • January 30, 2008

    No paradigmast jutt algaski – psühholoogia oli teemaks. See ei liigitu sinu maatriksi. Vaidlemise pärast vaidlevad tõesti vist vaid väitlejad, mina püüan lihtsalt levinud müüte sotsiaalteaduste erialadest kummutada.

    Hea tuju ehk positiivne afektiivsus on täiesti operatsionaliseeritav konstrukt. Kalduvust omada kõrgemat positiivset afektiivust on võimalik mõõta, veelgi enam, siduda teiste indiviidi kirjeldavate konstruktidega, kusjuures tulemuseks saadakse teoreetiliselt huvipakkuvaid ja praktilise väärtusega teadmisi.

    Miks sa tahad psühholoogiat reaalteaduseks nimetada? Kas sulle tundub, et sellest on jutt? Psühholoogia ei ole reaalteadus, ehkki osa sellest kasutab reaalteadustele omaseid mõõtvahendeid. Mina väidan, et psühholoogia ei ole humanitaarteadus, kuhu sina seda meelevaldselt paigutad, vaid on sotsiaalteadus. Ehk on probleem selles, et sa ei tee humanitaar- ja sotsiaalteaduslikul mõtte- ja uurimisviisil vahet?

    Ma ei ole “isikut lahminud”; märkus selle kohta, et mõõtvahend kirjeldab pigem uurijat kui uuritavat nähtust, on sama vana kui Kant, kui mitte vanem. Selline probleem – et mõõtvahend ja mudel reaalsuse kohta peegeldab seda, millised “mõtlemiskategooriad” meil teadvuses on – on omane enamikele teadusharudest. See ei anna küll põhjust solvumiseks 🙂

  1. Ma ei viitsi vaidlemise pärast vaielda. Kui sa mu poindist aru ei saa, siis pole mõtet edasi jahuda. Defineeri “head tuju”, selle objektiivne ühik ja mõõtmisviis individuaalsel tasandil. Kui sa sellele vastad olen nõus psühholoogia reaalteaduseks nimetama.

    Mul on hea meel, et sinu reaalsustaju on objektiivne ja õige, aga kui argumendid otsa saavad ei tasu kohe isikut lahmima hakata. Kui me demagoogiaga tegelema hakkame, siis jääb see jutt kohe pooleli. Paradigmadest, mis ei liigitu, rääkides too näiteid, muidu loll ei saa aru.

    • Lee
    • January 30, 2008

    “Psühholoogias on statistilisi tulemusi mis on reaalselt mõõdetavad, kuid indiviidi tasemel see nii ei ole. Loe Stumbling on happiness.”

    Mis asi ei ole indiviidi tasemel? Indiviidi tasemel ei ole võimalik mõõtmisi teha? On ikka küll 🙂

    Selgitus valemite osakaalu kaudu on pealiskaudne. Põhimõtteliselt võib ka kunstiteoste edukuse saladust valemite abil väljendada. Või kinnisilmi välja töötada mudeli, mille järgi filmi tehes liigutub see “väärtfilmiks”. Erinevused mõtteviiside vahel on sügavamal ja ehk enam kinni selles, millist metodoloogiat eri valdkondades kasutatakse.

    Ma saan aru, et sa põhimõtteliselt ei ei suhtestu argumendiga, et humanitaar vs reaal jaotus on poolik konstrukt. On paradigmasid, mis põhimõtteliselt ei liigitu üheks ega teiseks ega satu ka kontiinumi keskpunkti. Aga küllap on tegemist järjekordse juhtumiga, kus konstrukt kirjeldab kirjeldajat ja tema mõtteviisi enam kui välist reaalsust 🙂

  2. Seekord jõudsid sa ise mu mõtte enne kirja panna.
    Ma jõudsin probleemini pisut keerulisemat teed pidi kui elu teelahkmel seisva noore inimese humanitaar vs reaal heietus.

    Teeme ära, ma olen käsi. Alustame Veebikirjanike OÜ asutamiskoosoleku kokkukutsumise korraldamist, pikemalt mu oma blogis.

    PRIIT EDIT: panin lingi otse sinu postitusele, et ka aasta pärast oleks võimalik seost leida.

  3. Reaal tegeleb, konklreetselt mõõdetavate asjadega. Psühholoogias on statistilisi tulemusi mis on reaalselt mõõdetavad, kuid indiviidi tasemel see nii ei ole. Loe Stumbling on happiness.

    Maatriksi vildakuse suhtes jään eriarvamusele. Me võime öelda, et üks valdkond põhineb ainult “valemitel” teine mitte. Valemite osakaal valdkonnas ongi x telg graafikul. seega on ka pidevus humanitaar/reaal…

    • Lee
    • January 29, 2008

    Maatriks on vildak selles mõttes, et püüab teatud ameteid paigutada üldisemate nimetuste alla. Kõik oleks okei niikaua, kui sellesse maatriksi ei püütaks paigutada asju, mis olemulikult sinna ei kuulu. Kui aga seda siiski püüda teha, siis tuleb maatriksile lisada lisadimensioon, mis kirjeldaks ära ka psühholoogi või sotsioloogi või politoloogi või ajaloolase. Praegu on ta vildak, kuna “ületab oma volitusi”, s.t., kirjeldab midagi, mille kirjeldamiseks puuduvad tal parameetrid 🙂 Tasub lihtsalt aru saada, et ei ole kontiinumit reaal-humanitaar, vaid võib olla midagi kolmandat ka. Mis parameetrite alusel sa üldse psühholoogiat humanitaarvaldkonnaks loed?

  4. Siin on nüüd kaks küsimust. Psühholoogia kuuluvus ja maatriksi vildaksus. Need ei ole omavahel seotud.

    Kui psühholoogi Dsse kirjutasin, siis mõtlesin tükk aega, kas see ikka on nii. Psühholoogia on ala, mis liigub tasapisi reaali poole, samuti nagu majandus. Praegu on ta aga kindlalt Ds, kuigi võibolla väga selle humanitaar/reaal keskjoone läheduses.

    See maatriks ei ole vildak. sest kui ma kogemata paneksin programmeerija Csse, siis see eksimus ei teeks maatriksit vildakaks.

    • Lee
    • January 28, 2008

    Hei, lisaksin, et psühholoog ei ole humanitaar, vaid sotsiaalteaduste esindaja. Milles seisneb erinevus humanitaarist? Kvantitatiivsete uurimismeetodite kasutamises. Näiteks. Nii et maatriks on vildak isegi siis, kui füüsilise töö dimensioon lisada.

  5. Kui siia ka Z-telg lisada, füüsiline-vaimne, siis oleks kogu tööjõuturg kirjeldatud. Näiteks:teoreetiline/humanitaar/füüsiline on rahvaluule kogumine välitingimustes 🙂

 

Leave a Comment

Priit Kallas

This is author biographical info, that can be used to tell more about you, your iterests, background and experience. You can change it on Admin > Users > Your Profile > Biographical Info page."

You may also like...

9 Responses

  1. Priit says:

    Kui siia ka Z-telg lisada, füüsiline-vaimne, siis oleks kogu tööjõuturg kirjeldatud. Näiteks:teoreetiline/humanitaar/füüsiline on rahvaluule kogumine välitingimustes 🙂

  2. Lee says:

    Hei, lisaksin, et psühholoog ei ole humanitaar, vaid sotsiaalteaduste esindaja. Milles seisneb erinevus humanitaarist? Kvantitatiivsete uurimismeetodite kasutamises. Näiteks. Nii et maatriks on vildak isegi siis, kui füüsilise töö dimensioon lisada.

  3. Priit says:

    Siin on nüüd kaks küsimust. Psühholoogia kuuluvus ja maatriksi vildaksus. Need ei ole omavahel seotud.

    Kui psühholoogi Dsse kirjutasin, siis mõtlesin tükk aega, kas see ikka on nii. Psühholoogia on ala, mis liigub tasapisi reaali poole, samuti nagu majandus. Praegu on ta aga kindlalt Ds, kuigi võibolla väga selle humanitaar/reaal keskjoone läheduses.

    See maatriks ei ole vildak. sest kui ma kogemata paneksin programmeerija Csse, siis see eksimus ei teeks maatriksit vildakaks.

  4. Lee says:

    Maatriks on vildak selles mõttes, et püüab teatud ameteid paigutada üldisemate nimetuste alla. Kõik oleks okei niikaua, kui sellesse maatriksi ei püütaks paigutada asju, mis olemulikult sinna ei kuulu. Kui aga seda siiski püüda teha, siis tuleb maatriksile lisada lisadimensioon, mis kirjeldaks ära ka psühholoogi või sotsioloogi või politoloogi või ajaloolase. Praegu on ta vildak, kuna “ületab oma volitusi”, s.t., kirjeldab midagi, mille kirjeldamiseks puuduvad tal parameetrid 🙂 Tasub lihtsalt aru saada, et ei ole kontiinumit reaal-humanitaar, vaid võib olla midagi kolmandat ka. Mis parameetrite alusel sa üldse psühholoogiat humanitaarvaldkonnaks loed?

  5. Priit says:

    Reaal tegeleb, konklreetselt mõõdetavate asjadega. Psühholoogias on statistilisi tulemusi mis on reaalselt mõõdetavad, kuid indiviidi tasemel see nii ei ole. Loe Stumbling on happiness.

    Maatriksi vildakuse suhtes jään eriarvamusele. Me võime öelda, et üks valdkond põhineb ainult “valemitel” teine mitte. Valemite osakaal valdkonnas ongi x telg graafikul. seega on ka pidevus humanitaar/reaal…

  6. Seekord jõudsid sa ise mu mõtte enne kirja panna.
    Ma jõudsin probleemini pisut keerulisemat teed pidi kui elu teelahkmel seisva noore inimese humanitaar vs reaal heietus.

    Teeme ära, ma olen käsi. Alustame Veebikirjanike OÜ asutamiskoosoleku kokkukutsumise korraldamist, pikemalt mu oma blogis.

    PRIIT EDIT: panin lingi otse sinu postitusele, et ka aasta pärast oleks võimalik seost leida.

  7. Lee says:

    “Psühholoogias on statistilisi tulemusi mis on reaalselt mõõdetavad, kuid indiviidi tasemel see nii ei ole. Loe Stumbling on happiness.”

    Mis asi ei ole indiviidi tasemel? Indiviidi tasemel ei ole võimalik mõõtmisi teha? On ikka küll 🙂

    Selgitus valemite osakaalu kaudu on pealiskaudne. Põhimõtteliselt võib ka kunstiteoste edukuse saladust valemite abil väljendada. Või kinnisilmi välja töötada mudeli, mille järgi filmi tehes liigutub see “väärtfilmiks”. Erinevused mõtteviiside vahel on sügavamal ja ehk enam kinni selles, millist metodoloogiat eri valdkondades kasutatakse.

    Ma saan aru, et sa põhimõtteliselt ei ei suhtestu argumendiga, et humanitaar vs reaal jaotus on poolik konstrukt. On paradigmasid, mis põhimõtteliselt ei liigitu üheks ega teiseks ega satu ka kontiinumi keskpunkti. Aga küllap on tegemist järjekordse juhtumiga, kus konstrukt kirjeldab kirjeldajat ja tema mõtteviisi enam kui välist reaalsust 🙂

  8. Priit says:

    Ma ei viitsi vaidlemise pärast vaielda. Kui sa mu poindist aru ei saa, siis pole mõtet edasi jahuda. Defineeri “head tuju”, selle objektiivne ühik ja mõõtmisviis individuaalsel tasandil. Kui sa sellele vastad olen nõus psühholoogia reaalteaduseks nimetama.

    Mul on hea meel, et sinu reaalsustaju on objektiivne ja õige, aga kui argumendid otsa saavad ei tasu kohe isikut lahmima hakata. Kui me demagoogiaga tegelema hakkame, siis jääb see jutt kohe pooleli. Paradigmadest, mis ei liigitu, rääkides too näiteid, muidu loll ei saa aru.

  9. Lee says:

    No paradigmast jutt algaski – psühholoogia oli teemaks. See ei liigitu sinu maatriksi. Vaidlemise pärast vaidlevad tõesti vist vaid väitlejad, mina püüan lihtsalt levinud müüte sotsiaalteaduste erialadest kummutada.

    Hea tuju ehk positiivne afektiivsus on täiesti operatsionaliseeritav konstrukt. Kalduvust omada kõrgemat positiivset afektiivust on võimalik mõõta, veelgi enam, siduda teiste indiviidi kirjeldavate konstruktidega, kusjuures tulemuseks saadakse teoreetiliselt huvipakkuvaid ja praktilise väärtusega teadmisi.

    Miks sa tahad psühholoogiat reaalteaduseks nimetada? Kas sulle tundub, et sellest on jutt? Psühholoogia ei ole reaalteadus, ehkki osa sellest kasutab reaalteadustele omaseid mõõtvahendeid. Mina väidan, et psühholoogia ei ole humanitaarteadus, kuhu sina seda meelevaldselt paigutad, vaid on sotsiaalteadus. Ehk on probleem selles, et sa ei tee humanitaar- ja sotsiaalteaduslikul mõtte- ja uurimisviisil vahet?

    Ma ei ole “isikut lahminud”; märkus selle kohta, et mõõtvahend kirjeldab pigem uurijat kui uuritavat nähtust, on sama vana kui Kant, kui mitte vanem. Selline probleem – et mõõtvahend ja mudel reaalsuse kohta peegeldab seda, millised “mõtlemiskategooriad” meil teadvuses on – on omane enamikele teadusharudest. See ei anna küll põhjust solvumiseks 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *