Eesti internetikaubandus

Huvitav, et meie tiigrihüppe, e-valimiste ja skaibimaal, kus interneti kasutab 700 tuhat inimest on interneti teel kaupu ostnud vaid 6 protsenti internetikasutajatest (ligikaudu 42-45 tuhat inimest). 14 protsenti internetikasutajatest arvab, et nad võiksid võrgu kaudu, midagi osta küll aga pole seda veel ühel või teisel põhjuselt teinud. Võrreldes Lääne-Euroopa ja Ühendriikidega tunduvad need numbrid olevat pärit kiviajast. Nendes riikides on kaks kolmandikku kuni kolmveerand kasutajatest internetis raha kulutanud.

Esmalt jääb mulje, et inimesed kardavad internetis tehinguid sooritada aga selle vastu räägib asjaolu, et 75 protsenti Eesti internetikasutajatest toimetab julgelt oma rahaga internetipankades (ja toodud number ei ole suurem vaid see tõttu, et kõigil internetikasutajatel ei ole pangakontot).

Mis võiks olla vähese internetikaubanduse põhjuseks? Kas tarnetingimused ja -hinnad? Olulise hinnavahe puudumine? Oskamatus e-poode kasutada või nende kasutajavaenulikkus? Asjaolu, et pea kõik poed on väga lähedal ja seetõttu eelistatakse ostu sooritamiseks kohale minna?

Viimase küsimusega seoses leidis Kristina Randver Emorist, et e-poed võiksid kasvada maapiirkondadesse müümisega, kuid seal on takistuseks internetiühenduste puudumine ja inimeste madalad sissetulekud.

Huvitav, millal toimub meil selles vallas läbimurre?

12 thoughts on “Eesti internetikaubandus”

  • jah, aga tavaliselt kammitakse ennem kauplusesse minekut läbi 10-d internetileheküljed

    kodulehekülg on oluline.

  • Ega ka USAs oma linnas saadaolevat kaupa netist ei tellita, enamus selliseid initsiatiive on ka seal läbi kukkunud. Sama puudutab 150-200 km kauguselt tellimist. Enamus netikaubandusest on siiski asjad, mida sa saad netist tellides kiiremini ja lihtsamini kätte kui ise poodi minnes.

    Tšehhis on netikaubandus suht hästi käima läinud, näiteks koduelektroonika osas. http://www.mall.cz/ esileht ütleb näiteks, et nende käive oli 2005 aastal 572 miljonit EEKi. Rahvaarv on seal 7,5 korda suurem kui meil, seega võiks meie suurima e-poe käive olla 76 mEEKi. Aga pole vist? Tšehhis on selle poe suur osa käibest aga just maaregioonidesse. Kaup tuuakse pealegi sulle koju kätte ja pesumasin või külmik pannakse vajadusel paika ka. Tähtsaks on osutunud ka heal tasemel klienditeenindus.

    Kindlasti on Eestil palju teistest Ida-Euroopa riikidest netivallas õppida.

  • See võib olla eestlaste loomuses – enne ostmist veenduda, et asi ikka olemas on ja korralik.
    Või siis ei suudeta piisavalt lihtsaid e-poe ja maksesüseteme luua.

    Tegelikult võiks sel teemal mingi küsitluse korraldada, ma arvan et tulemused oleks üprisku huvitavad.

  • See maapiirkondade teema on ilmselt tulevik. Jüri jutus Tšehhi näite kohta on märgatav iva. Lõpuks jõuab raha ju ka meie maainimesteni ja siis peaks see e-poendus tõsisemalt kasvama hakkama. Kataloogikaubandus seal ju toimib.

    Teine sektor oleks varakamad inimesed, kes kolivad linnast ära aga nende mass jääb vist esialgu väheseks.

  • Eksklusiivkaubad on piiri tagant odavamad tellida. Ja tarbeesemed saab tihti poest "kindlamalt" kätte.

  • Jah, ma isegi kulutan enamus oma onlineostude raha välismaal. Näiteks Amazon ja easyjet on väga suured kuluallikad. Aga ka need, kes ostavad välismaalt lähevad selle 6 protsendi sisse.

  • raha pole.

    e-koolid ja e-valimised on ju tasuta. Skype ja msn ja muu taoline ka. aga netist ostmine maksab raha. füüsilist raha.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *