Bännerite, kampaanialehtede ja pakkumiste testimine on väga oluline ja aitab tihti kordades rohkem külastajaid tegutsema panna. Leidsin sellise koha nagu Jonathan Mendez’i blogi, milles peamiselt sellest räägitaksegi.
Paar huvitavat pealkirja sealt:
Multivariate Element Test Variations
The Power of Brand to Influence Outcomes or Why Brands Will Always Rule Digital
MVT Element Selection - Strategy & Tactics
Tasemel kraam 
* multivariate testing
Sülearvutitel on nuppude nappuse tõttu kasutusel funktsiooniklahv Fn. Otsin endale asendusarvutit ja ei leia! Klaviatuuril paikneb see klahv Ctrl-klahvi kõrval. Mõned tootjad on otsustanud, et nemad teevad standardse klaveri ümber ja panevad alla vaskusse nurka Ctrl asemel Fn klahvi (Lenovo ja Ordi tulevad esimese hooga pähe). Osa tootjaid on täiesti stiilipidamatud, Fn jan Ctrl vahetavad erinevate mudelite puhul juhuslikult asukohta.
Võib tunduda, et see on mingi mõttetu vingumine. Ei ole! Peaaegu kogu minu töö väljub minust klaviatuuri kaudu ja seetõttu on minu jaoks väga oluline, millise paigutusega see on.
Mul on arvutile väga tagasihoidlikud nõudmised: matt ekraan, Ctrl all vasakus nurgas, 1280+ px ekraan ja hind vahemikus 16-20 tuhat. Ei leia!
Kui JavaScript- ja Flash-lingid hakkavad Googlele juba arusaadavaks saama, siis vormid on siiani olnud Googlebotile ületamatuks takistuseks. Nüüd on Google võtnud ette projekti, mille käigus üritatakse täita veebivorme ja indekseerida selle tulemusena saadavaid lehti. Praegu tehakse seda üksikute kvaliteetsaitidega. Google huvi on muuta oma otsingu tulemusi üha sisukamaks ja vormide taga on peidus väga palju infot, mis neile praegu kättesaadav ei ole. Lisainfot saab Google Webmaster Central blogist: Crawling through HTML forms. See muidugi ei tähenda, et nüüd peaks kohe hakkama navigatsiooni submittide ja drop down listide peale ümber ehitama.
Aarne lehelt leidsin testi: Test Your Techno Tolerance!. Ma olin päris kindel, mis vastuse ma saan ja tulemused ei üllatanud.
You Score as a Transhumanist-Biotech Transhumanists believe that humanity can and should strive to attain higher levels of physical, mental, and social achievement through the use of technology. They seek to extend human capabilities and improve the human condition through technology- supporting the quest for immortality, the conquering of death and disease, the amplification of human intelligence, and the capabilities of the human body. Transhumanists recognize that over time and with technological advancements, man will realize new possibilities for society and human nature and achieve a posthuman condition (becoming more than human). Societal change is an important consequence of technological progress. Because of this passionate trust in technological advancement, transhumanists generally see all technologies, as long as they don’t jeopardize the non-corporeal consciousness of a person, as being beneficial both to society and to the happiness and advancement of the person. Transhumanists see benefit not only in technologies that address medical necessities, but also aesthetic or recreational demands. They support advances in cybernetics, genetic engineering in clinical settings, embryo design, and other technologies that allow individuals to take control of their biology, and the human species to take control of evolution. Transhumanists can be either hard-technology oriented–more inclined to add microchips and machines to their lifestyle–or bio-technology oriented–preferring the softer, more natural advancements and modifications that are made available. [ See All Results ]
|
|||
 |
|
||
|
|
|
Share your answers with your friends!Copy and past the code in the box into your blog or a message board post and see who else is ready to push the bounds of what it means to be human. |
|
Guardian ja New York Times kirjutasid neuromarketingist. Ajuskänneerimise arenemisel on võimalik teadlastel ja turundajatel üha paremini mõista, mis meid ostuotsuseid tegema paneb. Kui siiani on ostukäitumise kohta infot saadud uuringute ja küsitluste abil, siis neuromarketing aitab täpsemalt aru saada, mis ajus toimub. Uuringute ja küsitluste probleemiks on see, et nad ei ole vahetud, inimesed ei tea, mida nad mõtlevad ja kui teavad ei pruugi seda alati välja öelda.
Üha suurem osa meie tegevusest kolib veebi ja sellega seoses tekkivaid andmeid saab analüüsida, kui nüüd sellele analüüsile lisada ka neuromarketingist tulenev ostukõitumise mõistmine, siis varsti saab turundaja vajutada nuppu „müü“ ja inimene ostab.
Altiklid: Neuromarketing could make mind reading the ad-man’s ultimate tool, If Your Brain Has a ‘Buy Button,’ What Pushes It? ja üks natuke põhjalikum ülevaade Neural Predictors of Purchases.
The Networked Readiness Index 2007–2008 rankings paneb Eesti 20. kohale, pärast Jaapanit ja enne Prantsusmaad. Palju õnne meile
Täna märkasin, et Google Analytics võimaldab nüüd graafikuid vaadata ka kuu ja nädala kaupa. Sellest olen ammu puudust tundnud. Peamine eelis nende vaadete puhul see, et silutakse välja juhuslikud hüpped päevastes kasutamisnumbrites ning on lihtsam tabada üldisi trende. Juuresoleval pildil on sama ajavahemik, üleval nädalavaates ja all päevade kaupa.
Tegin mina silmad lahti ja vaatasin, et kuldmunad on tulnud. Kuigi ma ei arva, et munadel oleks mingit mõtet turunduslikust seisukohast (väljaarvatud valmistajaagentuuri turundamisel), Otsustasin vaadata, mida siis see aasta heaks peeti.
2007. aasta oli esimene, mille jooksul ma ei ole praktiliselt vanameediat tarbinud. Ma ei vaata telekat ja lehti loen episoodiliselt. Välireklaam on vast kanal, millega mind kõige paremini tabada, aga seal teevad reklaamiinimesed erakordseid pingutusi, et sõnum tarbijani ei jõuaks (värvivalik, kirja suurus, teksti maht jne). Seetõttu viskasingi pilgu ainult neti finalistidele.
Kuna ma pole kõige taiplikum inimene, siis jäi mul arusaamatuks, mida Delfi artikkel, täpselt loetles. Erali lehel puudus võitjate kohta info.
Kaks auhinda, mis Delfis mainutud olid Kandiline Muna Bling-Bling Award: Blingmees ja Kandiline Muna Style Award: Vertigo.
Blingmees meeldis mulle väga. Oleks võinud ka stiiliauhinna saada. Hea leid oli Blingmehe Orkuti profiili loomine, sellele oleks võinud ka saidist viidata. Paar tehnilist apsu hakkas silma, aga need ei seganud üldist elamust. Hea kraam.
Teine netiteemaline auhind oli Vertigo. See oli ikka täiesti masendav oo-jeez-paneme-brošüüri-veebi-ning-lisame-kellad-ja-viled veeb. Mul võttis ikka tükk aega enne, kui ma aru sain, kus klikkida ja see juhtus pigem kogemata. Minule, kui vanale Flashi-sõbrale, oli tegemist punase rätiku näitamisega.
Millest alustada? Muusika annab kodulehele hoopis uue dimensiooni ja jääb arusaamatuks, miks kõik seda oma lehel ei kasuta. Muusika väljalükkamise koht oli peidetud samasse kohta kuhu menüü. Ma olin oma kõlarid kogemata liiga valjuks unustanud ja nii hakkas kohe suurem rabistamine…
Tekstide loetavus ja suurus olid väga kehvad, mis tulenes suuresti kaldus oleva Times fondi kasutamisest. Põhimõtteliselt on võimalik leida ka halvemini loetav font, aga ilmselt ei olnud selle jaoks eelarves raha.
Oli veel palju huvitavaid funktsioone. Uute akende avamine sama veebi piires, mis ei anna inimestele infot vaid sunnivad neid Flashi laadimist jälgima. Üks väga lõbus koht oli reserveerimine. Veeb, mis koosneb peamiselt kelladest ja viledest, palub oma kasutajatel teha broneeringud telefoni või maili teel, isegi pisikest veebi vormi ei ole viitsitud teha. Mis siin ikka lamajat peksta… Kurb on, et keegi kasutajatele ei mõtle.
Huvitav on see, et kui ma otsisin tugeva usability taustaga kujundajat, siis üks soovitus oli Loovvool… eeee… tõsiselt või?
Kiire ülevaade ka ülejäänud kuuest finalistist interneti kategoorias.
Otepää Snowtubing – nende lehte kasutan viimased pool aastat, näitena sellest, miks on täis-Flash otsingumootorite mõttes halb. Tehniliselt ja esteetiliselt väga ilus, mina nii ei teks.
Rotermanni koduleht läheb jälle sinna laseme-kasutajal-Flashi-laadimist-vaadata saavutuste hulka… ja mitte vähe. Aga, et mingit jama ei oleks, siis ajame ta ka navigatsiooniga segadusse. Nii võib loota, et järgmise Flashi laadimine jätab talle võimaluse eelmisel lehel kogetut seedida. Tegijad on tabanud ka ideed, et taustamuusika aitab oma brändi palju paremini tarbija teadvusesse tembeldada. Ma juba valin muusikat, mida meie veebis kasutada. See oleks vast üks mõte, mis aitaks meil kliendile oma uuenduslikkust ja rõõmsameelsust kommunikeerida.
Viru Valge. Vau! Disainer ja programmeerija sõbralikult näe, ulatavad teineteisele nüüd käe. Mulle tõesti meeldivad ilusad, ja tehnoloogiliselt hästi teostatud, asjad. Aga! Seda ei peaks tegema kasutajamugavuse arvelt! Võtame kasutajalt ära tuttava navigatsiooni, paneme ta ootama, ajame ta segadusse… oo-jee… kus nüüd meie bränd mühab kasvada. Soovitaksin väikest eksperimenti. Jooge ära pool pudelit Viru Valget, siis minge nende retseptilehele ja vaadake, kui mõnus seda kasutada on.
EMT je R2 – So what? Nende kohta ei ole eriti midagi öelda, lihtsalt mingid suvalised veebid. Miks nad siin on? Filler? Praegu ma kaevan endale auku Need on need veebid, mis ei kasuta iga asja jaoks rajult Flashi ja seega võiks Flashi-sõbrad öelda, et näed mingit emotsiooni ei teki… Oma kasutatavuselt on nad kindlasti mitmest eelnevast paremad. Aga see, et me otseselt kasutajat ei takista, ei tohiks veel olla aluseks sellise ürituse finalistide sekka jõudmiseks.
SEB Õppelaenu kampaania on sellepärast huvitav, et ma ise võtsin just SEBist õppelaenu. Tõsi vahetult pärast kampaania lõppu ja seega jäin mp3-mängijast ilma. Asjaolu, miks ma seda hiljem tegin on muidugi see, et me ei teadnut kampaaniast midagi. Tuleb tunnistada, et ega ma polnud ka, oma vanuse tõttu, sihtgrupp.
Lehest siis natuke. Põhimõttselt peaks ta minema sinna „so what“ kategooriasse. Huvitava lahendusena on siin kasutatud seda, et lisainfo andmise asemel saadetakse kasutaja ettevõtte avalehele, kust ta peab siis ise tee õigesse kohta leidma. „Õppelaenu tingimusi uuri lähemalt“ viitab otse www.seb.ee peale. Äkki oleks võinud üldse siia saata www.sebgroup.com? Sealt oleks juba mõne klikiga õppelaenutingimused üles leidnud.
OK! Aitab nüüd tatipritsimisest. Ma tean küll, et keegi ei hinda, ega saakski hinnata, reklaami efektiivsust, ROId, kasutatavust jne. Tegelikult hinnatakse ainult pilti ja kellade-vilede esmast mõju. Lõpuks kogu selle jutu „so what“: ärge sihtige mune, sihtige kasutajat! Tehke nii, et tal hea oleks ja kliendile sellest, mida teete, ka kasu oleks.
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded
