Uudishimu
Tuesday, January 22nd, 2008Seth Godin räägib uudishimust (5m06s).
Seth Godin räägib uudishimust (5m06s).
Eturundus11 seminaril sai paaril korral kuulda seda, et kolme kliki reegel ei pea paika ja pole mõtet endale sellega stressi tekitada. Esitatud kontekstis olen ma täiesti nõus, et kasutaja võib vabalt teha lehel ka 33 klikki ja oma külastusega täiesti rahule jääda. Näiteks võiks tuua rate.ee, delfi.ee ja teised keskkonnad, milles kasutaja teeb kaugelt üle kolme kliki. Võib öelda, et kui sul on suur ja sisukas leht ning külastajate sessioonid jäävad enamjaolt kolme kliki piiridesse, siis tuleks kiirest uurima hakata, mis lehel viga on.
Teisest küljest on kolme kliki reegel hea ja õige. Asi nimelt selles, et veebi kavandades peaks üritama sellest reeglist kinni pidada, seni kuni see absurdiks ei muutu. Üldiselt tuleks proovida saavutada seda, et olles lehel X1 jõuab enamus kasutajaid järgmiste oluliste lehtedeni, mis on seotud antud lehe teemaga (X2..n), kolme klikiga. Absurd hakkab pihta sellest, kui väga mahukate keskkondade puhul üritatakse reeglist kinni pidada iga lehe X ja Y vahel, olenemata sellest kas lehed on temaatiliselt seotud või mitte. Nii talitades muutub ülemise taseme navigatsioonitase liiga mahukaks ja on sellega ikkagi kasutajale komistuskiviks.
Kokkuvõtteks soovitan jälgida kolme kliki reeglit, keskkonna kõige olulisemate lehtede suhtes ja temaatiliselt seotud alamlehtede seas. Muudel juhtudel peab silmas pidama, et kasutajal oleks piisavalt viiteid, kuhu oma tegevusega edasi minna ehk, et ta jälge ei kaotaks.
Seth Godin viitab postituse Gimmicks sellele, kuhu on minemas arstiabi. Jay Parkinson on maksimaalselt veebipõhine. Oma arstiga suhtle email, IM ja Google Calendari kaudu. Vähem raisatud aega, parem kvaliteet, madalamad hinnad. Meie riiklik tervishoiusüsteem töötab küll tiba teistel alustel ja selle muutmine on aeglane, kuid eraarstid peaksid siit küll õppust võtma.
Nägemus sellest, kuhu me teel oleme:
I got curious what country is most Facebook. Here’s the Facebook penetration in different countries according to their advertising tool with setting “I want to reach people age 18 and older in X”. I should be noted that these numbers fluctuate and may not be entirely correct. For example “I want to reach people age 13 and older in the United States” gets you ≈ 22,850,940 people but “I want to reach people age 14 and older in the United States” goes up to ≈ 25,731,540 people.
The number of users (FBU) and population (POP) is in millions rounded to three decimal places including penetration percentage (P%). Seems that Canadians like Facebook quite a bit with 21% of people hooked up and this number goes over 25% if we include everyone starting from age 13. The total number of Facebook users on the list is a bit over 50 million bit it doesn’t incluce small countries like Estonia.
| Country | FBU | POP | P% |
| Canada | 7,104 | 33,148 | 21,431 |
| Norway | 0,821 | 4,738 | 17,328 |
| UK | 7,329 | 60,587 | 12,097 |
| Sweden | 0,833 | 9,174 | 9,080 |
| Australia | 1,877 | 21,179 | 8,863 |
| US | 21,566 | 303,232 | 7,112 |
| Singapore | 0,329 | 4,681 | 7,028 |
| Finland | 0,350 | 5,302 | 6,601 |
| Denmark | 0,323 | 5,457 | 5,919 |
| New Zealand | 0,246 | 4,252 | 5,786 |
| United Arab Emirates | 0,215 | 4,380 | 4,909 |
| Lebanon | 0,200 | 4,099 | 4,879 |
| Israel | 0,343 | 7,222 | 4,749 |
| Ireland | 0,185 | 4,301 | 4,301 |
| Turkey | 2,192 | 74,877 | 2,927 |
| Panama | 0,081 | 3,343 | 2,423 |
| Switzerland | 0,178 | 7,508 | 2,371 |
| Jordan | 0,114 | 5,924 | 1,924 |
| Belgium | 0,201 | 10,584 | 1,899 |
| Kuwait | 0,054 | 2,851 | 1,894 |
| France | 1,007 | 64,473 | 1,562 |
| Grece | 0,149 | 11,147 | 1,337 |
| Colombia | 0,560 | 44,065 | 1,271 |
| South Africa | 0,517 | 47,850 | 1,080 |
| Netherlands | 0,146 | 16,402 | 0,890 |
| Malaysia | 0,235 | 27,469 | 0,856 |
| Austria | 0,067 | 8,316 | 0,806 |
| Egypt | 0,469 | 75,498 | 0,621 |
| Saudi Arabia | 0,151 | 24,735 | 0,610 |
| Spain | 0,271 | 45,116 | 0,601 |
| Chile | 0,083 | 16,598 | 0,500 |
| Germany | 0,398 | 82,251 | 0,484 |
| Mexico | 0,505 | 106,535 | 0,474 |
| Dominican Republic | 0,041 | 9,760 | 0,420 |
| Venezuela | 0,099 | 27,713 | 0,357 |
| Italy | 0,198 | 59,206 | 0,334 |
| Argentina | 0,079 | 41,000 | 0,193 |
| Peru | 0,052 | 27,903 | 0,186 |
| Thailand | 0,098 | 62,828 | 0,156 |
| Korea | 0,067 | 48,224 | 0,139 |
| Philippines | 0,088 | 88,706 | 0,099 |
| Japan | 0,123 | 127,718 | 0,096 |
| Pakistan | 0,144 | 162,542 | 0,089 |
| India | 0,433 | 1131,043 | 0,038 |
| Indonesia | 0,086 | 231,627 | 0,037 |
| Russia | 0,052 | 141,855 | 0,037 |
| China | 0,147 | 1323,128 | 0,011 |
Kuna meil eriti inimesi ei uurita, siis tuleb kasutada välismaist infot ja üritada selle najal kohalikke oletusi teha. Pew Internet & American Life Project on välja tulnud uuringuga A Typology of Information and Communication Technology Users (PDF).
Kõige olulisem tähelepanek selles uuringus on see, et juba üle 30 protsendi USA kasutajates on tehnoloogiasse sukeldunud. Nad kasutavad IKT võimalusi täies ulatuses oma produktiivsuse suurendamiseks ja kaaslastega suhtlemiseks. Teises otsas on inimesed, kes ei kasuta üldse uuemaid tehnoloogiaid ja neis on 15% (peamiselt vanem generatsioon).
Meie numbrid veel ilmselt sealmaal ei ole. Tõenäoliselt on „äralõigatute“ protsent meil natuke suurem, sest nagu Emori andmed näitavad on 50-59 vanusegrupis 43 protsenti internetikasutajaid. 60-74 vanuste juures langeb see number juba 17 protsendini (sellele lisanduvad küll, sarnaselt USA uuringule mobiilikasutajad).
Meie jaoks on vast oluline see, et need inimesed, kellel on raha, mida kulutada on enamuses juba internetis kohal. 30-39 vanustes seas on neid 83 protsenti ja 40-49 grupis 65 protsenti. Mulle tundub, et see on demograafiline vahemik, mida peaks turunduses väga tõsiselt võtma.
Flash on hea vahend emotsiooni loomiseks ja keerukamate asjade selgitamiseks liikuva pildiga, aga tal on ka mitmeid miinuseid, mis teevad täis Flash lehtede otstarbekuse küsitavaks:
Nende põhjuste tõttu tuleks vältida ainult Flashist koosnevate lehtede tegemist. Kõigile neile probleemidele on olemas ka mingid lahendused, aga isegi siis on HTML lehel suuremad võimaluised otsingumootoris esimesena välja tulla.
Siiani olen kõigile klientidele, kes tahavad Flash-saiti optimeerida, öelnud, et me seda ei tee. Nüüd aga tekkis võimalus ühe lehega katsetada. Ma olen suhteliselt skeptiline tulemuste suhtes. Arvan, et kui otsingumootorid on oluline külastajate allikas, siis tuleks Flashiga tagasihoidlik olla. Oleks abiks, kui keegi oskaks viidata Google otsingutele, mille tulemuste eesotsas tuleb välja Flashis tehtud lehti. Oluline on ka see, et otsingutermin omaks mingit populaarsust.
Kui teil peaks juhuslikult tekkima mõte teha keskkond, mille ivaks on arvutikaupade hindade jälgimine, siis millise paremeetri järgi te kasutajatele kuvatavat infot sorteeriksite (vaikimisi)?
Ma olen tohutu Flash vaenlane, sest mulle tundub, et enamjaolt püütakse Flashi ning muude kellede ja viledega peita sisus ja kontseptsioonis haigutavat auku. Täna hommikul, City24st endale kontorit otside sattusin, aga lehele, kus Flash annab asjale tõeliselt juurde.
Tegemist on Uusmaa arendatava Tammsare Ärikeskuse veebiga. Mis selles saidi Flashis siis erinevat on? Peamine on see, et Flash ei ole mitte ainult kujunduselement vaid seda on kasutatud nii, et toode muutub apetiitsemaks. Pean siin silmas just avalehe animatsiooni, mille loodud efekti on staatiliste vahenditega raske trumbata. Üldiselt võiks aga kelladest ja viledest hoiduda, kui see otseselt kasutaja infohankimiskogemusele juurde ei anna.
PS. See on nüüd re-post blog.tr.ees olnud koopia abil. Originaal läks koos serverikettaga parematele jahimaadele.