Sevenline internetiturundus blogi jätkub meie tütarfirma DreamGrow Digital ajaveebis.

Loe DreamGrow Digital internetiturundus blogi!


Archive for October, 2007

Gmail 2.0

Wednesday, October 31st, 2007

Google on asunud Gmaili uut kasutajaliidest kasutajatele kätte andma. Google Begins ‘Gmail 2.0′ Rollout ja Gmail 2.0 Screenshots. Pole veel väga süveneda jõudnud, aga minu Gmaili kontol on asi juba küljes. Vaata üles paremale, kas on „Newer Version“ valik. Kontaktide halduses on märgatavaid muutusi, kirjadel on nüüd rohkem „meore Actions“ võimalus (Filter messages like these ja mute). Mingeid väga radikaalseid muutusi põhi osas ei paista olevat. Minu Google Apps for Domains kontole pole aga veel uusi võimalusi lisandunud

Reklaami automatiseerumine

Wednesday, October 31st, 2007

Peaaegu alati, kui ma räägin internetiturunduse tulevikust, siis mainin seda, et reklaam killustub ja automiatiseerub. Selle all pean silmas seda, et tekib palju väikeseid keskkondi, mille efektiivseks kasutamiseks on vaja AdSense tüüpi automatiseerimist. Samuti muutuvad teised elektroonilised kanalid (tele, raadio) IP põhisteks ja saavad sellega AdSense-laadsetele vahenditele kättesaadavaks. Mainisin seda tendentsi ka Google teemalises kirjutises Do No Evil.

Paarpäeva tagasi on sama teemat puudutanud SEO Space, kirjutades What if Google Focused on Traditional Media?. Mis saab tavakanalitest, kui Google tõsiselt asja kallale asub? Piloodiga on juba alustatud.

Meediakanalitele oleks see kurb uudis. Praegu võib hea müügimees müüa kehva kanalit paremini, kui kehv müügimees head kanalit. Kui asja kallale lasta tehnoloogia, siis on tulemuseks, et asju ostetakse numbrite järgi nagu praegu AdWordsi puhul.

Mingil hetkel me jõuame sellise olukorrani. Mitte saja protsendiliselt ja igas valdkonnas, aga suuremalt jaolt kindlasti, sest nii on efektiivne. Kas see toimub vii, kümne või viieteist aastag on ise küsimus. (Disclaimer: asi ei pruugi toimida väikestel turgudel ja muudel erijuhtudel).

EBSi E-äri kursuse loeng

Tuesday, October 30th, 2007

Nagu lubatud, riputan siia üles EBSi loengu slaidid. Tänud Katri Keremile. Loodetavasti saite midagi uut teada ja leiate sellele ka praktilist rakendust. Siit saab alla laadida loengu PDFi.

55 SEO faktorit

Tuesday, October 30th, 2007

Mul on tunne, et ma pole seda linki siia veel postitanud. Google Search Engine Ranking Factors on aprillis avaldatud Google’ile keskenduv loetelu, kus võetakse kokku 37 SEO (search engine optimization) spetsalisti arvamus. Loetelu iga punkti kohta on välja toodud tema tähtsus, lühike kirjeldus, konsensus ja mõned hindajate kommentaarid.

The result is a resource of incredible value - although not every one of the estimated 200+ ranking elements are included, it is my opinion that 90-95% of the knowledge required about Google’s algorithm is contained below.

Igaüks kes on huvitatud internetiturundusest peaks end kurssi viima vähemalt top 10 nimekirjaga. Rohkem kui kümmet faktorit pole vast mõtetki jälgida, sest osadel juhtudest ei ole neid võimalik mõjutada ja teiste puhul on saavutatav efekt marginaalne. Kui mõned SEO-tegelased väidavad, et nad jälgivad rohkem kui 40 faktorit, siis mina pean seda ajaraiskamiseks (erandina võibolla ainult mõned supertiheda konkurentsiga valdkonnad). Näiteks see kas lehe kood valideerub või mitte.

Validation? Please, oh please, make it go away. Validation zealots just plain freak me out. Walking under ladders, breaking mirrors and stepping on cracks probably has more influence on your SERPs than validation. — Mike McDonald

PowerPoint - Presenter View

Monday, October 29th, 2007

Esitlusi tehes tekib tihti probleem, et tahaks natuke rohkem asja kontrollida, kui edasi-tagasi. Esitleja näeks üht pilti ja kasutajale näidatakse konkreetset slaidi. Eriti mõnus oleks see Lessigi meetodit kasutades, kus on väga oluline täpselt teada, mis on järgmine slaid. Samuti võib tekkida vajadus slaide erinevas järjestuses näidata. (Ise pole veel proovinud kahe monitori puudumise tõttu).

Täna sain jälle natukene targemaks (Aitäh, Liina). Kõike eelkirjeldatut saab teha Microsoft PowerPointis kasutades Presenter View‘d. OpenOffice.org Presenter View kasutajad peavad natuke vaeva nägema, sest see funktsioon on alles arendamisel, kuid kasutatav.

Kuidas külastajat talutada?

Monday, October 29th, 2007

Pean tunnistama, et kasutajad teevad selliseid asju, mille peale ma ise ikka kuidagi ei tule. Ma julgeks väita, et Sevenline veebi kujundus on enam-vähem OK, menüü selge ja teksti jälgimine ei tohiks ületamatuid probleeme valmistada. Nüüd ma tõmban pea õlgade vahele ja jään kriitikat ootama.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Jälgides kasutajate käitumist Sevenline veebis, sai kinnitust minu arvamus, et puunavigatsioon ei vii kuhugi. Mul on juba pikemat aega olnud nägemus, et korraliku veebi navigatsioon peab olema ehitatud mittelineaarselt ja mitte kataloogipuuna. Pean siin silmas tavalist kodulehte, mitte tootekataloogi, epoodi või muud sellist. Ja-jah, meie oma veeb on täpselt vastupidine sellele kirjeldusele. See tuleb sellest, et ajalugu kipub kammitsema.

Koduleht koosneb kahte sorti lehtedest navigatsioonilised ja sisulehed. Navigatsiooniliste lehtede eesmärk on suunata kasutaja nendele sisulehtedele, mida ta näha tahab. Sisulehed on lehed, millel kasutaja saab vajaliku info või sooritada mõnd soovitud tegevust. See viib sisulehed kataloogipuu lõppu, mis on aga absurd, sest nii moodustab puu takistuse kasutaja ja eesmärgi vahel. Samuti on „vajalik info“ ja „soovitud tegevus“ ajas muutuvad ärilised ja turunduslikud suurused. Seega, kui meil mingi toode hakkab laos hapuks minema, peaksime kataloogipuu ümber tegema, et külastajal oleks selleni lühem tee. See tundub kerge ülepingutamisena…

Siit tekkis mõte teha Sevenline veeb ümber nii, et alustades avalehelt on iga järgmise lehe sisuks „reklaam“ antud teema tähtsamatele lehtedele. See „reklaam“ võib olla midagi, mida me teame, et kasutajad otsivad või midagi, mida me tahame et kasutajad näevad. Sevenline avaleht on selles mõtte näitlik. Mitte just hea näide, aga ajab asja ära. Meie avalehel on struktuurist sõltumatult toodud seitse olulist (vähemalt kunagi olid need olulised) viidet keskkonna sisule. Siit edasi läheb kõik juba halvaks, sest üritatakse kohe inimesele mingit pikka juttu kirjutada. Tegelikult peaks olema ka järgmisel lehel suured valikud, vastavalt meie või kasutaja jaoks hetkel olulistest asjadest. Olenevalt keskkonna suurusest võiks siit järgmine leht olla juba tulemus, milleni oleme tahtnud jõuda.

Erinevus tavalisest menüünavigatsioonist oleks see, et igal navigatsiooni tasemel on sisuosas suured selged viited koos nopetega, mis edasi tuleb. Neid nuppe ei tohiks olla palju, neli kuni viis tundub optimaalse arvuna. Suurte keskkondade puhul, kus sellest väheks jääb, tuleb lihtsalt kõvasti rohkem usability-tööd teha.

Kõik see ei ole mingi revolutsioon kasutajaliideste ehitamises. Information scent on teema, millest on juba palju kirjutatud siin ja siin ning natuke teaduslikuma poole pealt siin (PDF ning selle kokkuvõte USTodays) ja siin (PDF).

Increasing the strength of information scents on a site is easy to do and has a dramatic effect on a users ability to find the information they want. — Iain Barker

Enamus veebe seda aga ei tee. Miks? Ilmselt on tegemist väga vinge uuendusega, mis aitab käivet kasvatada ja kasutajatele paremat kogemust võimaldada. Nagu näha pole meie veeb ka selline. Põhjus? Laiskus, teadmiste puudumine ja enne kõike:

We discovered people don’t like to think. They’d rather have the thinking done for them. — Ed Chi (uurija eelnevate PDFide taga)

Me üritame Sevenline veebi ka sellisesse vormi viia. Mitte homseks. See võtab natuke aega.

Ja, et see esimene jutt kasutajate vaatlemisest täitsa sisutuks ei osutuks, siis tuli see teema mu aktiivsesse mällu tagasi just tänu sellele, kui nägin, kuidas kasutajad järjekindlalt ignoreerivad meie menüünavigatsiooni. (Kõrvalmärkusena tasub lisada, et see annab kaalu ka heale siselinkide süstemile).

Osta elektriline külmik!

Friday, October 26th, 2007

Millal internetiturundusega alustada?

Friday, October 26th, 2007

Internetiturundusega tuleb alustada enne seda, kui te oma domeeni registreerite. Satun aegajalt sellisesse olukorda, kus potentsiaalne klient ütleb et nad hakkavad internetiturundusega tegelema küll, kuid enne on vaja koduleht valmis teha. See ei ole kõige mõistlikum lähenemine.

Soovitan kõigile kasutada lihtsat protsessi – miks, kellele, mida, kuidas (eesmärk, sihtgrupp, sõnum, lahendus). Kunagi ammu-ammu (2002 vist) kirjutasin sellel teemal artikli Kuidas teha toimivat kodulehte?. See artikkel on siiani ajakohane ja on seda ka viie aasta pärast, sest tegemist on protsessiga, mis keskendub eesmärkidele ja tulemustele ning tehnoloogia valitakse sellele vastavalt.

Väga paljud veebid valmistatakse eesmärgita, tehtud-mõeldud meetodil ja see mõeldud osa jääb tahaplaanile. Et mõtteid liikuma panna, toon siia mõned lihtsad näited eemärkidest, mille puhul on märatud kaks numbrit. Esiteks, mida me saavutada tahame ja teiseks, mis aja jooksul see toimuma peaks.

  • Tuua oma kodulehele kolme kuu pärast 150 külastajat/klienti päevas
  • Saavutada kodulehel poole aastaga 10 protsendiline tagasisidemäär
  • Suurendada veebitellimuste arvu kolme kuuga 15 protsenti
  • Suurendada kodulehe külastajate arvu aastaga 100 protsenti
  • Vähendada, aasta jooksul, abitelefoni koormust 40 protsenti, suunates kliendid kodulehel olevale infole
  • Koguda jooksvalt potentsiaalsete klientide kontaktandmeid, 15 protsenti kodulehe külastajatest
  • Suurendada veebist tulevate tellimuste tulusust 20 protsenti järgmise kvartali jooksul

Iga tund, mida te kulutate eesmärkide seadmisele ja planeerimisele, tuleb kuhjaga tagasi. Nii teate, kuhu te teel olete ja kas te liigute õiges suunas. Samuti väldite hilisemat ümbertegemist ja kesiseid tulemusi.

Oluline on ka see, et kui tulemused saavutatud, siis lähete uuele ringile. Seate uued eesmärgid ja tähtajad, korrigeerite vanu ja lähete oma tegevusega edasi.

Kas reklaam mõjutab sind?

Thursday, October 25th, 2007

Kas reklaam mõjutab sind?

Lugesin Äripäeva ja avastasin uut turunduse vallas. Nimelt tuli härra Noop välja ideega, et reklaam ei pane kedagi õlut ostma.

Reklaam ei pane õlut jooma. Kui ma seeni ei söö, siis ma neid ei söö. Ei ole oluline, mil moel seda reklaamitakse. Aga kui ma seeni söön, siis saab reklaamiga suunata valima kas süüa puravikke või šampinjone — Tarmo Noop

Panen siia küsitluse, mida teie arvate, kas reklaamiga on võimalik panna õlut tarbima?

Kas reklaamiga on võimalik mõjutada inimest õlut tarbima?

View Results

Loading ... Loading …

Progressi ei ole

Wednesday, October 24th, 2007

Täna oli mul vaja mustale taustale kokku tõsta kolm fotot ja lisada nende alla tekst. Mõnevõrra eripäraseks tegi selle ülesande faili mõõt, mis oli 10178 korda 6288 pikslit ja 16 bit per channel CMYK tifina salvestatult oli fail 500 megabaiti suur. Probleem oli siis selles, et kogu tegevusele kulus mul ligikaudu poolteist tundi.

Mõistan, et mul ei ole just mingi superarvuti aga, come on!, poolteist tundi! Mu arvutil on 1GB mälu 1,73GHz protsessor ja suhteliselt aeglane kõvaketas. Iga arvutihuviline ütleb nüüd, et kae lolli, sellise käsnaga tahab pilte töödelda. Ma peaaegu nõustuksin sellega, kui ei oleks üht pisiasja.

Nimelt, kümme aastat tagasi üritasin ma väga sarnast tegevust teha ligikaudu sama mõõtu failidega ja kulunud aeg oli ligikaudu sama. Tol ajal mõtlesin, et oleks mingi vinge raal käepäras küll siis asjad käiksid kähku. Võta näpust! Minu praegune arvuti oleks 1997. aastal mahtunud umbes esimese paarituhande kiireima arvuti sekka, mis on üüratult kiirem, kui see masin millega ma tegelikult seda tööd tegin. Arvutiks oli suure tõenäosusega 200MHz Pentium Pro 256MB mäluga. Praeguse ja toonase arvuti protsessorite kiiruse vahe on ligikaudu 10 korda ja mälu vahe 4 korda. Võiks nagu oodata, et sama töö saab tehtud tiba kiiremini? Kasvõi kaks korda kiiremini? No… tunniga?

Progressi ei ole!

Selle sama asja pärast lahkus prominentne arendaja, Con Kolivas, suvel Linuxi kerneliarendajate seast. Desktopi jõudlusest on kõigil savi.

However, the desktop PC is crap. It’s rubbish. The experience is so bloated and slowed down in all the things that matter to us. We all own computers today that were considered supercomputers 10 years ago. 10 years ago we owned supercomputers of 20 years ago.. and so on. So why on earth is everything so slow? If they’re exponentially faster why does it take longer than ever for our computers to start, for the applications to start and so on? Sure, when they get down to the pure number crunching they’re amazing (just encode a video and be amazed). But in everything else they must be unbelievably slower than ever. — Con Kolivas

Close
E-mail It