Natukene tehnilisema poole pealt. Koolis õpetati CSS box modelit ja viidati sellisele näitlikule vahendile, üks tore puust ja punaseks riist: Basic CSS Box Model Demo. Veel paar viidet algajatele CSSi huvilistele Tutorial: CSS positioning ja CSS Positioning.
Online Marketing Blog toob välja 25 faktorit, mis on olulised kodulehe usaldusväärsuse tekkimisel (25 Signals of Credibility for Marketing Agencies). Postituse juures on poll, mille tulemused näitavad, et oluliseimaks peetakse klientide arvamusi, kõmu ja tsiteerimist ajakirjanduses ning blogides (vastajate arv pole statistiliselt küll kuigi pädav, 42).
Usability guru Jakob Nielsen kirjutab sellest, et pani tähele seda kuidas kõik lehe elemendid, mis näevad välja nagu reklaam, jäävad kasutaja tähelepanuta. See nii nimetatud bänneripimedus on nii kapitaalne, et inimene väldib isegi neid lehe osi, mis ei ole reklaam, kuid meenutavad mingil määral reklaami. Näiteks US Census Bureau lehel olev Population Clock meenutab sedavõrd reklaami, et vaid 14 protsenti kasutajatest taipas sealt USA hetke rahvaarvu vaadata. Ülejäänud 86 protsenti hakkasid selle numbri leidmiseks saidi sugavustes tuhnima.
Bänneripimedus ei ole mingi uus leid. Sellest on räägitud juba kümme aastat, kuid ikka ja jälle tuleb välja, et kasutajate klikkima panemiseks on vaja reklaam võimalikult sisusarnaseks teha. Samuti töötavad hästi igasugused tüngabännerid, näiteks dialoogiaken reklaamina. Nielsen kirjutab ka sellest (Banner Blindness: Old and New Findings), et olenemata kasutajate erinevast lehelugemise stiilist jagavad nad oma „pimedust“ reklaami suhtes. Kolm erinevat eyetracking pilti näitavad, kuidas kasutaja lehti loevad ja millele nad üldse tähelepanu ei pööra. Mõned asjad siiski jäävad silma:
Delfi hakkab kohe, kohe oma videoklippidesse reklaami müüma, seega võibolla tasuks seda katsetada.
Neid tähelepanekuid tuleks hoolsasti silmas pidada, sest vastasel juhul võib see, mida üritate välja tuua, hoopis kaduma minna.
Tasub märkimist, et eile sai Sevenline sait uuendatud. Uus kujundus, mis lähtub arvamusest, et less is more ning ka tarkvara sai kaasajastatud. See aitas natuke üle kolme aasta vanuse softi jälle tänapäeva. Põhimõtteliselt on kogu värk XHTML 1.0 Transitional valideeruv (standardid on olulised), kuid kuna sisu on vana siis mõned lehed annavad veel veateateid (näiteks and märk urlides ja suurte tähtedeha tagid). Need saavad ajapikku parandatud.
Ka sisus tulevad lähiajal muudatused. Kaovad kõrvalteenused ja peamine fookus jääb internetiturundusele ning konsultatsioonile. See kõik muidugi võtab natuke aega.
Mõned on kindlasti juba märganud, et internetiturundus ajaveeb on koomast välja tulnud. Hakkan jälle regulaarselt, minule huvitavana tunduvat, turundus- ja internetiinfi jagama. Nii, et loe ise ja saada ka sõbrale.
E10 oli päris põnev ja ka osalejate nimekiri oli märkimisväärne. Enamus, kes midagigi interneti ja turundusega teevad olid kohal. Päeva nael oli kahtlematta Petri Kokko Googlest. Väga hea esineja ja asjalik sõnum.
Ma olen juba tükimat aega oma internetiturundus-teemalisi ettekandeid alustanud slaidiga “internet on kohal”. Väga lahe oli vaadata, et tema ettekanne alga sisuliselt sama tähelepanekuga. Petri juhtis tähelepanu sellele, et innovatsioon üha kiireneb ja asjad, mis juhtusid pool aastat tagasi hakkavad juba natuke käru pealt maha jääma.
Ta tõi välja, et sotsiaalsed võrgud on viimase 18-24 kuuga plahvatuslikult arenenud. 64 protsenti inimesi on seotud mingi sotsiaalse saidiga ja 40 protsenti blogidega (ei pannud kahjuks tähele, mis andmetega oli tegu).
Meedia killustub ja paari telekanali asemel saab olema miljoneid infoauke internetis. Nende majandamises ilmselt seisnebki Google tulevik, sest tavapärane meediaplaneerimine ei ole sel juhul võimalik ja AdSense ning AdWords tüüpi programmid on möödapääsmatud. Googlel on siin tohutu suur edu teiste tegijate ees (kus tal ei oleks (sotsiaalsed võrgud näiteks :)).
Power to the people. Inimestel on üha lihtsam end väljendada, oma loomingut avaldada ja jagada oma elu sõprade ning lähedastega. Samuti lihtsustub selle loominguga raha teenimise võimalus (video, podcast, blog, jne). See muudab üha tähtsamaks sihtimise ning Google suudab seda muidugi pakkuda 
Turundajad peaksid suutma leida tee inimeste suhtevõrgustikku, sest see mida bränd endast räägib muutub üha vähem oluliseks ja see, mida inimesed brändist räägivad üha tähtsamaks. Uuringud näitavad, et arvustus internetis, mis on kirjutatud „tavalise inimese poolt“ on ostuotsuse seisukohast sama oluline kui toote või teenuse koduleht.
Kokkuvõttes oli tegemist suurepärse ettekandega ja loodetavasti pani see paljudel kõhklejatel mõtted õiges suunas liikuma.
Internet on kohal! Kas sina oled ka?
Kuulasin eile teleseminari, kus Gord Hotchkiss (Enquiro) ja Stefan Tornquist, (MarketingSherpa) tutvustasid oma viimase ärikasutajate uuringu tulemusi (How Business to Business (B2B) Purchasers Buy).
Kuidas ärikasutaja otsingut tehes käitub? 74 protsenti meist klikib orgaanilistel otsingutulemustel. 13 protsenti klikib PPC-reklaamil, mis on tulemuste kohal ja 7 protsenti reklaamil, mis on tulemuste kõrval. Orgaanilistest tulemustest saavad enamus klikke 4-5 esimest kirjet. Navigatsioonilise otsingu sooritajad esimesest lehest tavaliselt kaugemale ei lähe. Järgmistele lehtedele jõuavad vaid need, kellel on mingi tõsine uuring käsil.
Uuringus olid kasutajad jagatud nelja ostufaasi: Awareness, Research, Negotiation ja Purchase. Otsingumootorite tähtsus on kõige suurem kahe esimese faasi ajal (Awareness, Research). Tootja sait muutub läbi ostutsükkli üha olulisemaks kanaliks.
Kodulehe kõige tähtsamaks faktoriks pidasid B2B kasutajad selget ja kergesti leitavat hinnainfot, sellele järgnes konkreetne toote info. Sellega on otseselt seotud ka kodulehe külastamise eesmärk, milleks on ülekaalukalt: hinnad ja tooteinfo.
Paljude Eesti firmade kodulehe avasõnad on „Oleme 19xx. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev…“. Awareness ja Research faasis on tähelepanu firmainfo vastu väga madal, see tõuseb mõnevõrra Negotiation ja Purchase faasis, aga on ka siis kasutajale kõige väiksema tähtsusega info. Nüüd on vähemalt konkreetsed faktid, millega tõrjuda inimeste soovi seda infot avalehel edastada.
Info edastamisel on oluline, et te ei paneks kasutajat lineaarsesse infovoogu, milles on raske ühelt osalt teisele hüpata ja sirvida: video, podcast, Flash demod ja muu selline. Info peaks olema esitatud selliselt, et kasutaja saab silmadega sirvida. Tekstipõhine, tabelite, graafikute ja eraldi välja toodud punktidega (nad ju tegelikult ei loe).
Lisaks sellele puudutati ka teemat, et üle 80 protsendi suurettevõtete lehtede kujundused on ühte tüüpi ja kuidas eyetracking näitab, et see pole sugugi optimaalne lahendus. Seega pole alati mõtet suurte pealt maha teha, lootuses, et äkki nad teavad, mida nad teevad.
Peamine asi, mida siin tähele tasub panna on see, et orgaanilised otsingutulemused on erakordselt tähtsad ja nende asendamine märksõnapõhise reklaamiga jätab teid ilma enamusest potentsiaalsetest klientides.
DoubleClick Performics poolt läbiviidud uuring näitab, et emad (“moms” segment) kasutavad väga agaralt otsingumootoreid enne ostude sooritamist (on/off-line) ja reiside planeerimisel. (Searcher Moms – A Search Behavior and Usage Study).
86 protsenti küsitletutest arvas, et otsingumootorid on kõige efektiivsem meetod info hankimiseks. 70 protsenti emadest kasutab otsingumootoreid info kogumiseks enne online ostu sooritamist ja 57 protsenti teeb seda ka offline ostude korral. 64 protsenti kasutab otsingumootoreid selleks, et leida konkreetset kohta kust osta.
Tulemusi kommenteerides ütles Scott Haiges, ROI Research Inc juht, et sellele sihtgrupile reklaamides peaks kindlustama, et kampaania sisaldaks endas ka hästi planeeritud otsingumootorite-kampaaniat.
See on oluline signaal praegu veebis kehvasti esindatud suurtele kaubanduskeskustele ja jaekettidele. Meil pole isegi kõige progressiivsemad tegijad veel seda mõtet pähe saanud, et jooksvatesse kampaaniatesse otsingumootoreid kaasata. Ameeriklased on meist selles osas 3-4 aastat ees. See aga annab vaba vee neile, kes kohe praegu katsetama asuvad.
Esimene positsioon otsingumootoris oluliste märksõnadega on väga hea vahend oma kodulehe tööle rakendamiseks, aga see on väga defitsiitne kaup, sest seda on vaid üks. Peamine küsimus, mis mulle internetiturunduse kohta iga päev esitatakse on: mis maksab otsingumootoris esimeseks saamine. Sellele küsimusele tegelikult ei ole vastust, samuti nagu pole vastust küsimusele, kui palju maksab maja.
Parimad tegijad võivad öelda, et nad on peaaegu kindlasti võimelised teie lehe, vajalike märksõnadega, otsingutulemuste esimesele lehele saama, aga ka seal on tegemist hinnanguga mitte garantiiga.
Seda postitust ärgitas kirjutama hommikune inbox, milles oli mitu küsimust, kui palju maksab hea positsioon otsingumootorites. Tegelikult peaks hoopis küsima, kuidas oma kodulehest rohkem kasu saada. Otsingutulemused on vaid üks vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Te ju ei küsi automehaanikult, kui palju maksab mutrivõti. Üksikuid vahendeid ei tasuks üle tähtsustada, keskenduda tuleb siiski reaalsele ärilisele eesmärgile.
PS. On lehti, mis on sadade oluliste ja õigete märksõnadega otsingumootorites esimese viie seas ja sellest hoolimata tuleb vaid väike osa külastajatest Googlest ja Netist. Enamus tuleb hästi valitud partnerite ja temaatiliste keskkondade kaudu.
2004 aastal välja tulnud Enquiro ja MarketingSherpa uuring B2B ostukäitumisest on olnud abiks paljude keskkondade arendamisel ja ärikliendi otsingukäitumise mõistmisel. Värskes uuringus, Busines to Business survey 2007(vajalik tasuta registreerumine), on ostjad jagatud erinevatesse rollidesse ja püütud leida vastuseid, mis nende ostuotsuse tegemise juures kõige olulisem on. Võib öelda, et tegemist on kulda väärt materjaliga.
Reklaam: tasuta E10 pileti saamiseks tuleb märksõnaliselt ürituse lehele linkida. Link on siin eturunduse konverents. Olen end juba tegelikult üritusele raha eest registreerinud, aga tasuta tundub meelepärasem. Kain ja Google väärivad alati kuulamist.
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded