Kes töötab?
Friday, December 22nd, 2006Tekkis selline küsimus, kes töötab ajavahemikul 27. kuni 29. detsember. Tean, et mitmes kohas on need päevad vabaks antud. Ise kavatsen aga sel ajal siiski pabereid krabistada ja klahve klõbistada.
Tekkis selline küsimus, kes töötab ajavahemikul 27. kuni 29. detsember. Tean, et mitmes kohas on need päevad vabaks antud. Ise kavatsen aga sel ajal siiski pabereid krabistada ja klahve klõbistada.
Nüüd on õnneks pikad pühad tulemas, saab asju rahulikumalt võtta.
Järgmine viide on neile, kel matemaatika koolis 5+ oli. Sissejuhatav tekst on loodetavasti ka teistele arusaadav. Kust tuleb Page Rank ja kuidas Google lehtedele tähtsust omistab: How Google Finds Your Needle in the Web’s Haystack. Natuke vähem tehnilist juttu sama asja kohta leiab Google‘ist ja Wikipediast. Asja kogu point on sissetulevate linkide tähtsus otsingumootorites parema positsiooni saavutamisel.

Praeguse aja ja aastavahetuse vahel on tööl käimine mõnevõrra juhuslik. Kontakteeruda saab ikka nii telefonitsi kui ka maili kaudu, aga tööülesannete täitmises võivad esineda mõningased pausid. Nagu siit lugeda võib, siis „Jõuluaeg saabus toomapäevaga (21. detsembril). Algas jõulutoitude valmistamine, pandi käima õlu, tehti pühade-eelne suurpuhastus“. Soovin kõigile ilusat pööripäeva ja aastavahetust!
Pilt: Marja Flick-Buijs
Igasugune reguleerimine ja kontroll on mulle vastumeelsed. Saan aru, et siin-seal on seda vaja, aga .ee domeenid ei ole küll, midagi sellist, kus peaks asju raudsete reeglitega paigas hoidma. Eeneti ettekäänded on täiesti naeruväärsed ja näitavad, et nende arvates on internet broadcast meedium, kus üksikud saavad enamusele oma suva järgi reegleid kehtestada.
Ei tea küll, mis on Eenetti meelt muutma sundinud. Selle, selle ja selle artikli põhjal peaks varsti saabuma vabadus .ee domeenimajandusse.
Ma olen seda aastaid oodanud, aga natuke on kurb ka. Kui siiani võis päris kindel olla, et enamus nimesid, mis pähe tulid olid ka domeenina saadaval, siis pärast vabakslaskmist läheb see kiiresti mööda. Esimesena kaovad lühikesed kolme kuni viie tähelised domeenid ja seejärel vaikselt ka muud, vähegi häälduvad nimed. Ma kaldun arvama ee on selline huvitav domeen, mis tekitab natuke rohkem nõudlust, kui seda võiks olla näiteks Soome fi-l või Läti lt-l. No aga eks aeg näitab.
Üldiselt on tegemist hea asjaga. Samas on seda juttu ka juba varem aetud, Zone blogi kommentaarides oli viide Delfi artiklile, mille järgi peaks ee domeen juba ammu vaba olema.
Leidsin asjaliku ülevaate, kuidas oma lehele rohkem külastajaid tuua. 77 Ways to Get Traffic sisaldab päris asjalikke mõtteid. Mõned neist on iseenesest mõistetavad, aga on ka mitmeid, mis võivad esimese hooga kahe silma vahele jääda.
Washington Post kirjutab, et USA tarbijakaitse, FTC, on ette võtnud viral marketingi (mis selle eestikeelne vaste võiks ikkagi olla) uurimise. Siin on siis küsimuse all see, kui inimestele makstakse selle eest, et nad oma tutvusringkonnas mingit turundussõnumit levitaksid, kasutades selleks suud, ajaveebe, foorumeid ja muud taolist.
Jama on nimelt eetikas, mis nagu ikka, segab äri ajamist. Kui ma räägin sõbrale, et „adi teeb ikka jube vingeid tosse, vaata millise rajud asjad ma sain,“ siis arvab sõber, et ma annan talle head nõu ja tormab poodi. Mina avan samal ajal internetipanga ja vaatan, kas viimane ülekanne turundajalt on juba kohale jõudnud. Jama on siin selles, et klient (minu sõber) on meelitatud kaupa või teenust tarbima infoga, mille erapooletuses pole tal põhjust kahelda või ta arvab teadvat allika meelsust.
Intelliseek viis 2005. aastal läbi viidud uuringu mille tulemusena leidis, 30 kuni 40 protsenti vastajatest kaotaksid usalduse oma sõbra vastu, kui saaksid teada, et soovituse põhjuseks oli raha.
Meile Eestis sellist asja vist eriti ei tehta… või tehakse nii hästi, et keegi pole veel „vahele jäänud“. Ilmselt on selle tegevuse viljelemiseks vaja siiski mingit kriitilist inimmassi, mis Eestis puudub. Samas mõtlen, kas ma ise oleks nõus midagi taolist tegema, avaldamata, et teen seda kasu saamise eesmärgil…
Nagu lubatud sai, siis siin on esimene ülevaade Google Website Optimizer’i teemadel. Eile potsatas mu postkasti teade Google’ilt, et minu soov saada Website Optimizer’i katsetajaks on täitunud, nagu jõulud oleks.
Kõigepealt soovitati uurida natukene eelinfot, mida leiab siit Website Optimizer Pre-Experiment Checklist. Esmalt tuleb valida leht, mida tahad optimeerima hakata. Mõistlik oleks valida leht, millel ka miskit viga on, näiteks kehv tagasiside.
Teiseks tuleb määrata ära, milline leht tähendab sinu jaoks reaalset (ärilist) tulemust. See on koht kus inimene täidab vormi, sooritab ostu või teeb midagi muud, mida temalt ootad. Pärast seda otsusta, millega sa eksperimenteerida tahad. Mida rohkem erinevaid kombinatsioone testida tahad, seda kauem võtab asi aega, sest tuleb koguda statistiliselt piisav hulk andmeid, et tulemustel oleks ka mingi seos reaalsusega. Selleks, et teada kui palju tulemuste saamiseks aega võib kuluda pakub Google ka käepärast kalkulaatorit. Väiksema külastatavusega keskkondades, saab tulemuseks nädalaid ja isegi kuid.
Siis tuleb see koht, kus koos turundus- ja reklaamiinimestega peab paika panema, mida üldse testima hakatakse. Näiteks, kui lehel on sissejuhatus, sisu, kokkuvõte ja tagasiside vorm, siis tuleb igast osast mitu versiooni teha ning neid omavahel kombineerides katsetama asuda. See on koht, mis vajab tõsist pingutust ja kui võimalik võta kindlasti endale keegi appi.
Kui need ettevalmistused on tehtud, siis ei saa veel katsetama asuda. Enne tuleb kõik kombinatsioonid ja tulemuse leht ka oma kodulehel realiseerida. Kõigile katsealustele lehtedele tuleb lisada spetsiaalne kood, mille abil Google nendel olevate külastajate käitumist jälgib. Olenevalt oskustest saab sellega ise hakkama või peab paluma oma veebimeistrit, et ta vajalikud muudatused valmis teeks. Vaata AdWordsi kontol üle eksperimendi seaded ja asu ootama. Kogu tegevus toimubki Google AdWords konto kaudu. Mõne aja pärast, kui lehte on külastanud statistiliselt arvestatav hulk inimesi, annab Google sellest teada ja saab asuda ilusaid värvilisi graafikuid vaatama ning tulemusi analüüsima. Ise ma veel selleni jõudnud ei ole.
Küll aga jõudsin selleni, et mul on kahe variatsiooniga kampaania valmis ja ootab, et ma selle käima laseksin: „When you have reviewed all the settings for your test, click the ‘Launch now’ button.“ Tuleb tunnistada, et praegu kihutasin sellest mõttetöö kohast, sõnumi ja turunduse putitamine, sajaga üle. See on ka põhjuseks miks ma katset veel käima ei lükka.
Esmamulje on see, et asi on küllaltki lihtne seadistada ja mugav kasutada, kokku kulus ettevalmistusele ja seadistamisele ca poolteist tundi (puudus muidugi oluline turundusosa). Tulemustest räägin siis, kui neid tekib.
Mõtlesin, et hakkaks õige hommikuti postitama ja vaataks, kuidas see külastajate arvule mõjub. Siin ajaveebis on tegemist suhteliselt töiste asjadega ja seega on võibolla sobilik neid pigem hommikul ja tööajast tarbida. Vaatame, mis juhtub. Homme hommikune postitus Google Website Optimizer’i teemal on juba valmis, aga näha saab alles homme. Äkki paraneb siis ka postituste kvaliteet. Hommik on õhtust targem.
Sellele küsimuse vastuse saab ennustada teades sinu suhtlemiseelistusi. 75 protsenti täiskasvanutest kasutavad emaili rohkem kui IMi. 75 protsenti teismelistest kasutab IMi rohkem kui emaili ja 30 protsenti teismelistest ütleb, et ei kujuta elu ilma IMita endale ette (sama arvab ainult 17 protsenti täiskasvanutest.). Sellised tulemuseni jõudis hiljutine AP-AOL uuring.
Mina kuulun selgelt lubjakate sekka. IM ei ole mulle võõras, kuid peamiselt liigutan sõnumeid siiski e-posti teel. Ma ei ole harjunud mingit olulist teemat IMi kaudu arutama ja arvan, et mail on selleks palju sobivam kanal. Niisama lobisemiseks on aga sobivam skaip, telefon või tuleks üldse ise kohale minna.
Näost näkku suhtlemine (või audiokontakt) on esmane ka ERITI oluliste teemate käsitlemisel. E-kanalid on ikkagi peamiselt info edastamiseks. Otsustamine, läbirääkimine,veenmine, need käivad ikka vanal heal käsitsi meetodil.