Sevenline internetiturundus

Enamus internetiturunduse alaseid uuendusi ja vahendeid tuleb tavaliselt Google või Yahoo käest. Täna avastasin enda jaoks sellise põneva koha nagu Microsoft adCenter Labs. Seal on palju huvitavaid tööristu märksõnade valimiseks. Näiteks: milline on mingit märksõna (või aadressi) otsivate inimeste demograafiline jaotus, kui inimene otsib sõna A, siis milline on tema järgmine otsing või sisesta märksõna ja leia muid, sellega seotud märksõnu.

Päris asjalik valik vahendeid, milles mõned, näiteks demograafiline jaotus, tunduvad olevat päris ainulaadsed.

Share This

Hurraa! Täna aasta tagasi sai käesolev ajaveeb alguse. Esialgne plaan oli katsetada, mis välja tuleb ja kas ärilisel mõttes mingit kasu ka on. Välja on tulnud vist enam-vähem: on mõned lugejad, mõned isegi püsi, aeg-ajalt on natuke diskussiooni ja loodetavasti leiavad lugejad endale midagi vajalikku, mis muidu oleks tähelepanuta jäänud. Palju õnne!

Ja et see postitus päris internetiturundusevabalt ei mööduks, siis panen siia ka lingi kuidas oma lehele tulevate linkide arvu suurendada: 101 Ways to Build Link Popularity in 2006.

Pilt: Lucretious

Share This

Videokeskkondade nagu YouTube, Google Video ja teised vaatamiseks kulutatav aeg tuleb tele arvelt. BBC poolt tellitud uuringus küsitleti rohkem kui 2000 inimest ja leiti, et 43 protsenti neist, kes kasutava vähemalt korra nädalas online videokeskkondi, vaatab seetõttu vähem televiisorit. Kuigi võrgust liikuva pildi vaatamine kasvab mühinal on regulaarsete kasutajate arv siiski veel väike, vaid 9 protsenti.

Omaette huvitav number on 67 protsenti inimesi, kes isegi ei kujuta ette, et nad võiksid võrgust videopilti jälgida. Möödub paar aastat ja nad ei saa aru, kuidas on võimalik ilma online videota hakkama saada. Samas on muidugi oluline ka tehnilise kättetoimetamise meetod, sest kui telepilt tuleb kohale läbi IP võrgu, aga pilti näitab telekasarnane seadeldis, siis ei pruugi paljud arugi saada, et midagi muutunud oleks.

Share This

Täna olen Rootsis ja midagi väga pikka ei kirjuta. Midagi kasulikku aga küll. Nimelt avastasin Firefoxis omaduse Recently Colsed Tabs. Minevikus on mulle tihti meelehärmi valmistanud see, kui sulgen mõne tabi, mis on hilisemaks lugemiseks tagaplaanil avatud ja ei suuda enam meenutada, millega tegemist oli. Historys tuulamisega olen tavaliselt selle lehe ikkagi üles leidnud aga Recently Colsed Tabs teeb selle oluliselt lihtsamaks.

Menüüpunkt ise asub sellises kohas nagu History > Recently Colsed Tabs, mille allt näeb kümmet viimati suletud lehte.

Share This

Kui ma hommikul lugesin, et Delfi on seitse aastat vana, siis oli esimeseks mõtteks, kas tõesti nii vähe? Tundub nagu oleks nad olemas olnud juba terve igaviku. Samas, ka veeb on alles 15 aastat vana.

Kunagi mulle Delfi üldse ei meeldinud. Mulle meeldis rohkem megat kasutada. Megaga läks nagu läks ja tänaseks on Delfi kõigist pikalt ees. Netit siin ei loe, sest nemad on väga spetsiifiline erijuhtum.

Mingi aeg sai minust ikkagi Delfi-lugeja, sest polnud ühtegi muud kohta, ja ammutasin peamise osa oma Eesti-infost just sealt. Isegi praegu Postimehe ja news.tr.ee ajal satun vanast harjumusest esimese hooga pigem Delfisse. Delfi on meil väga oluline kanal, isegi nii oluline, et üht seadust kutsuti Delfi-seaduseks.

Kommentaarid ongi ilmselt selle portaali üheks liikumapanevaks jõuks. Seda mida esmalt uhkusega kollektiivseks ajuks kutsuti, hakati tasapisi peldikuseinaks nimetama. Aga tegelikult on kommentaarid head, põnevad, närviajavad, kohtulikku karistust toovad, huvitavad, mõttetud, sisukad. Mõnikord käin ma Delfis just kommentaare vaatamas, sest nende arv ja toon annab mingit aimu, mida rahvas arvab. Teinekord leian end mõttelt, mida ma teen, loen Delfi kommentaare.

Hiljuti ühes kommnetaaris pakuti välja, et Postimees areneb sellise kiirusega, et saab varsti Eesti uudisteportaalide kuningaks. Seni kui seda juhtunud ei ole, elagu Delfi ja palju õnne.

Share This

Täna juhtus selline lugu, et mu naisele, kes on turundusjuht, pakuti võimalust avaldada oma andmed ühe suurepärases veebitelefoniraamatus. Ta on aga selline inimene, et pole tal usku eriti nendesse asjadesse ja seepärast küsis minult, „Kuule, mingi internetikataloog tahab, et me neile meie kohta info avaldamise eest raha annaksime. Suht mõttetu koht vist? Nad ise väidavad, et neil on 56 000 külastajat päevas, aga… mis sa arvad?“

Mina läksin muidugi sellise jutu peale ähmi täis. Pean end teataval määral veebiasjandusetundjaks ja kui mul on Eesti top 10 keskkond kahe silma vahele jäänud, siis ei näitaks see mind just kuigi heas valguses. 56 tuhat külastajat päevas paneks nad TNSmetrixis 5. kohale, kohe Neti, Delfi, Hoti ja Postimehe järel.

Pärast mõningast mailivahetust, mille käigus toon väga külmaks ja ametlikuks muutus, jõudis kohale nuditud väljavõte Webalizeri oktoobrikuistest näitajates, kopipeistitud Wordi doci. Kiire arvutus näitas, et kasutajaid on keskmiselt 10 tuhat päevas. Kui arvestada, et Webalizeri statsides on umbes 30-50 protsenti infost robotid, spämm ja viirused, jääb järgi 5-7 tuhat külastust päevas. See on ju päris kobe number ja annab eelmainitud tabelis tugeva koha vahemikus 25-29. See number tundub tõepärane ka seetõttu, et samas vahemikus on ka konkurendid infoweb.ee ja infopluss.ee.

Pole mõtet valetada. Valel on lühikesed jalad. Isegi see vabandus, et meil siin kunagi üks päev oli 56 tuhat külastajat ei kõlba mitte kuskile. Ma ei hakka nende nime siin välja tooma, aga selline käitumine pole ikka üldse ilus.

Ah, jah, kust see 56 tuhat siis tuli? Hits! 1729195/31=55780,48. Tänapäeval müüakse ikka veel sellise näitaja alusel! See on muidugi logis kõige suurem number ja enamus ostjaid ju ei tea, et sel puudub igasugune seos müügi, turunduse ja võimaliku kasuga.

Siin on üks mu varasem ülevaade kataloogide teemal.

Share This

E-Mail vs. Blogs, mis on ühist email uudiskirjal ja ajaveebil ning millised on nende erinevused.

Google on way to being No. 1 Web site. Citigroup analüütik Mark Mahaney ennustab, et Google kõigi oma teenustega saab maailma kõige külastatavamaks keskkonnaks järgmise aasta lõpuks. Selleks peab ta saama mööda Microsoftist ja Yahoost.

9 protsenti fotodest tehakse mobiilidega. Ma tegin ka oma mobiiliga paar pilti ja luban, et rohkem nii ei tee.

Millal alustada? Seth Godin arutleb, millal oleks õige aeg alustada.

Share This

Share This

Värske eurostati uuringu (PDF) andmetel on Eesti Euroopa Liidus internetikasutamise osas kaheteistkümnendal kohal. Meil kasutab 56 protsenti 16-74-aastastest inimestest vähemalt kord nädalas internetti. Samas suurusjärgus on Austria 55, Suurbritannia 57, Belgia 58 ja Saksamaa 59 protsendiga. 25 liikmesriigist on see siis umbes täpselt keskel. Oleme siiski natuke kõrgemal positsioonil kui EL keskmine, mis on 47 protsenti.

Me oleme vist interneti ja tasuta wifiga päris ära hellitatud. Mõnede riikide internetikasutajate numbrid on küll täiesti uskumatud: Kreeka 23!!!, Küpros 29, Portugal ja Itaalia 31 protsenti. Ka Poola oma 34 protsendiga pole just teab mis eesrindlik internetiriik.

Itaalia kohta on aga selline huvitav seik, et üks sait, mida haldan saab sealt peaaegu kolmandiku külastustest. Rahvaarv on neil siiski märkimisväärne. Kui tegeled ekspordi või turismiga, siis on nende numbrite abil võimalik otsustada, kuhu oma kodulehega sihtida.

Share This

Täna saatis sõber Ants mulle sellist infot, et internet on nimi ja seega käivad kõik internetti sisaldavad liitsõnad sidekriipsu ning suure I-ga.

Leidsin www.eki.ee/keeleabi lehelt:Kas õige on Internetiportaal, Interneti-portaal või internetiportaal?

Kuna ka Internet on nimi, ei saa seda liitsõnades kirjutada eelmise või järgmise sõnaga kokku, vaid peab kasutama sidekriipsu: Interneti-ühendus, Interneti-lehekülg, Interneti-väljaanne, Interneti-punkt, Interneti-ülikool, Interneti-portaal, raadio-Internet, kaabel-Internet.

Vot sellised lood…

Selle ajaveebi lugeja on ilmselt märganud, et ma pole teab mis ortograaf, aga selliste keelenõuete puhul võiks ikka reaalse maailmaga ka mingit kontakti hoida. Mina väidan, et internet on sama palju nimi kui maailm, atmosfäär, elektrivõrk ja maailmameri. Interneti ei kasutata tavakäibes juba ammu suure tähega. Keelenõudjad võiksid sellega arvestada.

Ühe huvitava tõlgenduse interneti kirjutamise kohta leidsin siit.

 Loading …

Share This