Mida kasutajad su lehel teevad? Sellele aitab vastuse saada crazyegg. Panin selle viguri just avalehele külge ja mingeid kommentaare veel ei ole. Kuni nelja lehe jälgimine on tasuta ning tasulised paketid hakkavad 19 dollarist kuus. Vähegi suurema keskkonna puhul tasub selline vahend ennast kindlasti ära. Tasuta variandi puhul on on natuke piiravaks teguriks 5000 külastust kuus, mis pole just kuigi suur number.
Eestis pakub mõistliku märksõnapõhist reklaami Neti. Ainsaks probleemiks on see, et maksta tuleb reklaami näitamise eest mitte kliki eest. Kui mõningane kogemus juba käes, siis pole sellest midagi hullu, sest võib arvestada ligikaudu sellega, et CTR jääb kahe ja kümne protsendi vahele (kehtib bännerite kohta). Arvestades Eesti väiksust võiks klikipõhine süsteem probleeme tekitada ja ilmselt ei oska enamus kliendid seda ka küsida.
Nüüd aga hinnast. Netis maksab üks näitamine 30 kuni 60 senti, millest tuleneb, et ühe kliki hind algab tavaliselt umbes kolmest kroonist (isiklikule kogemusele tuginedes on see hea tulemus).
Google pakub aga oma AdWords programmi raames võimalust osta mingi märksõnaga seotud otsingute juures klikke. Kui keegi ei kliki, siis raha maksta ei ole vaja. Klikkide hind kujuneb oksjoni käigus. Kui huvilisi on vähe, siis on klikid odavad, mida rohkem märksõna vastu huvi tuntakse seda kallimaks lähevad klikid (mõningate asbestiga seotud klikkide hinnad on üle 100 dollari).
Olen teinud Googles mitmeid kampaaniaid ja tulemused on alati paremad (klikk on odavam), kui Netis. Need kampaaniad on kõik olnud suunatud Eestist välja, kus võiks oodata, et reklaam maksab rohkem, kui meil. Näiteks on õnnestunud klikke saada alla 60 sendi, mis on odavam kui Netis ühe reklaami näitamine. See oli muidugi erakordne kampaania, aga järjepidevalt tuleb reklaam Googles odavam, kui Netis. Neti probleem on ka see, et kui keegi on bänneri endale igaveseks ära tellinud, siis keegi teine seda enam ei saa, Google võimaldab üle pakkuda.
Jääb vaid oodata, millal Google muutub piisavalt populaarseks, et eestikeelsetel reklaamidel oleks piisavalt auditooriumi. Praegu näitavad Emori andmed umbes suhet 3/5, aga oma kogemus keskkondade statistikaid vaadates annab pigem 1/3 või 1/3.
Free SEO Tools, SEOBooki poolt loodud vahendid otsingumootoritega töötamiseks. Tõeliselt suur kogu, mis katab peaaegu kõik vajadused. Paljud vahendid on avatud koodiga, nii, et neid saab ka „oma pinnal“ rakendada või oma vajadustele sobivaks kohandada. Tõeliselt asjalik tööriista kast.
Participation Inequality: Lurkers vs. Contributors in Internet Communities (Jakob Nielsen’s Alertbox) Usablility guru kirjutab sellest, et kõik kasutajad ei ole võrdsed ja alla 10 protsendi osaleb aktiivselt suhtluses. Ta lisab ka mõned mõtted, kuidas inimesi osalema innustada. Varem puudutasin seda teemat põgusalt siin 1% reegel.
Listen to this…, mis mõte on suurema grupi ees esinemisel. Seth Godin arvab, et innustamine ja emotsioonide jagamine.
The changing art of measuring TV viewership lugu sellest, kuidas inimeste meediaharjumuste jälgimine läheb uuringufirmadel üha raskemaks.
Mozilla Firefox global usage share remails stable brauserite turuosad maailmas ja mõningates riikides.
Kui mõni aasta tagasi tegeles google.ee domeen logode ja helinate müümisega ja hiljem suunati com lehele, siis nüüd on Google domeenil eesti ja vene keskkonnad käima pannud (kui ma ei eksi, siis juhtus see umbes reedel). Suurimaks (märgatavaks) erinevuseks, com keskkonnaga võrreldes, on Google Video lingi puudumine.
Esialgu oli natuke imelik, sest teise nähtava erinevusena võib märgata Eesti ja maailma saitides erinevat otsingutulemuste reastamist. Varem võis seda näha siis, kui brauser oli kas eesti või inglise keelseks seatud.
Nüüd, kui com aadress sisse lüüa, siis suunatakse jõuga ee keskkonda ja ma ei saanudki kohe pihta, kuidas sellest jagu saada. Hiljem märkasin lehe allosas linki Google.com in English.
Kas Google plaanib nüüd tõsisemalt Netile järgi tulema hakata? Otsingumootori osas on tal võimalused täitsa olemas, aga Neti kataloog moodustab ilmselt juba osa eestlase geneetilisest koodist.
Neti sai täna 10-aastaseks ja selle tähistamiseks on välja toodud ka uus avaleht. Hmmm, eelmine tundus nagu sõbralikum. Praegu on peakategooriaid vähem ja nende all peenikest kirja rohkem. Ära kadusid „Arvutid ja Internet“, „Varia“ ja „Teadus“, mis on nüüd „Haridus ja kultuur“ all. Uue asjana on juurde tulnud „Tervis“. Muutused peegeldavad selgesti seda, et internet ei ole enam teaduslembeste arvutiinimeste pärusmaa vaid on jõudnud lõplikult laiadesse massidesse.
Tihti tunduvad koosolekud tasuliste puhkustena, mille lõpus saab öelda, et peaks nüüd tööd ka tegema. Paljudel koosolekutel kipub teema hajuma ja jääb arusaamatuks, mida selle käigus saavutada tahetakse. Marissa Mayer, Google asepresident otsingutoodete alal, räägib, kuidas tema efektiivselt koosolekuid peab: How to Run a Meeting Like Google.
Seth Godin’i Permission Marketing on põhjapanev raamat sellest, kuidas internetiajastul turundada. Kui täna hakkavad need mõtted juba mõnedele kohale jõudma, siis oma kirjutamise ajal olid nad lausa revolutsioonilised. Raamat on kirjutatud 1999. aastal, enne dotcom mulli lõhkemist ja seetõttu mõnes kohas päris kentsakas, näiteks öeldakse, et Amazoni looja Jeff Bezos on teel miljardäri staatusesse.
Oma sisult on raamat eesrindlik ka praegu, seitse aastat pärast kirjutamist ning võib arvata, et seal soovitatav turunduspraktika muutub aja jooksul valdavaks, sest huupi lahmimine muutub üha vähem efektiivseks.
Kui veel mõnda aega tagasi oli kehvade müüginumbrite raviks üks retsept – suurenda reklaamieelarvet, siis praeguseks on jõutud küllastumiseni ja meediast tulev sihtimata reklaam on muutunud ühtlaseks müraks.
Inimeste tähelepanu on piiratud ja seda jagatakse vaid vähestele. Selleks, et võita inimeste tähelepanu ja saada neilt luba endaga suhelda on vaja palju rohkem vaeva näha, kui lihtsalt suure reklaamivasaraga ringi vehkida.
Permission Marketing: Turning Strangers Into Friends And Friends Into Customers on kohustuslik kirjandus kõigile turundajatele. olenemata sellest kas nad tegutsevad internetis või mitte.
Society for Human Resource Management viis läbi uuringu, mille tulemusena tõdeti, et näost näkku inimestega suheldes saavad meeskonnad oma asjadega kiiremini hakkama. Virtuaalsed tiimid on oma töös ja suhtluses vähem efektiivsed ja neil kulub ülesannete lahendamisele rohkem aega, kui näost näkku meeskondadel.
Virtual Teams: A Meta-Analysis uuringus täheldati ka seda, et kui meeskonna liikmed on üksteisega eelnevalt tuttavad, siis ei ole erinevused väga suure. Lühikeses kokkuvõttes on toodud ka mõned mõtted, kuidas muuta kaugsuhtleva meeskonda edukamaks.
Ma ise tunnen pidevalt vajadust keerukamate projektide puhul inimestega näost näkku suhelda. Seda isegi siis, kui otsest vajadust nagu polekski. See on minu arust palju tulemuslikum ja kiirem. Huvitav, kas see aeg, mille võidame suhtlemise kiiruses kaotatakse väiksemas efektiivsuses?
Guy Kawasaki juhtis hiljuti paneeli, kus 16-24 aastased ameerika noored rääkisid oma tehnoloogia ja meedia kasutamise harjumustest. Guy Kawasaki Hosts Next Generation Insights on tunni pikkune video, mis aitab mõista, kuidas noored eelnevatest põlvkondadest erinevad.
Kel pole aega video vaatamiseks võib leida kokkuvõtte Guy lehelt - Is Advertising Dead?. Natuke pikema ülevaate leiab siit GM, Dell and Nike: Why the Bubble Generation Won’t Buy From You. Milline on Eesti noorte käitumine pole küll täpselt teada, aga sellel on kindlasti ühiseid jooni ameeriklastega. Need, kes tahavad selle sihtgrupini jõuda peavad mõtlema, kuidas teha seda efektiivsemalt, kui suure telenuiaga lagipähe lajatades.
PS Samas on oluline tähele panna, et inimeste arvamus reklaamist ja reklaami mõju inimestele ei ole otseses seoses. Kunagi oli EPLis päevaküsimus, millele vastajatest teatas 90 või 95 protsenti, et reklaam neid ei mõjuta. Pean nentima, et kuulun selle mõjutatava 5 protsendi hulka.
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded