Rahvus- und turundusradikaal Anc saatis mulle sellise pildi, kus BMW oma saavutusi Audi omadega võrdleb.

Tihti üritatakse teisele brändile ära teha, aga kuidagi robustselt, võrreldes mingeid omadusi, millede väärtus tarbijale ei pruugi alati iseenesest mõistetav olla. Käesolev reklaam on aga selline mõnus ja minu peal küll toimib.

Sellistel reklaamide üks omadus on veel see, et kui nad on hästi tehtud, siis kipuvad nad viiruslikult levima nagu näha juuresolevalt pildilt. Täiend: Link kogu asjale

Share This

BusinessWeek annab ülevaate sotsiaalsetest võrkudest ja kuidas neid oma ettevõte heaks tööle rakendada: CEO Guide to Technology (Social Networks, Prediction Markets, VoIP, Web 2.0).

Search Wikipedia web links abil on võimalik leida, kust ja kui palju Wikipediast mingile lehele viidatakse. Mäiteks Microsoftile on Wikipediast 4243 viidet.

Nõuandeid ajakirjanikelt PR-inimestele: Don’t be a flack: Tips for PR workers from the journalists who hate them.

Hitwise US Data Center annab üldise ülevaate maalilma veebistatistika tippudest.

Steve Rubel viitab sellele, et Wikipediast on saamas kanal, millega peavad oma turunduses arvestama nii suured, kui väikesed. 20 suurema megabrändi otsingutulemustes figureerib Wikipedia.

24 protsenti 18-24-aastastest (USAs) loevad ajaveebe. B2B tehnoloogiafirmades teatas 53 protsenti vastanutest, et ajaveebid on mõjutanud nende tööga seotud ostukäitumist.

Videoplahvatus. Ligi 40 protsenti internetikasutajatest vaatab võrgu kaudu videoklippe ja 54 protsenti noortest tahab luua või jagada oma valmistatud sisu.

Share This

Testimonial on inglise keeles see, kui mõni olemasolev klient sõna võtab ja räägib, kui rahul ta antud firma või teenusega on ja kuidas ta ei kujuta on elu ilma selleta ettegi. Nagu telepood! Eestis sellist turundusmeetodit väga ei kasutata, aga inglisekeelses kirjanduses viidatakse sellele, kui ühele kõige olulisemale asjale potentsiaalsete klientide usalduse võitmisel.

Ma olen ise selliseid tsitaate Sevenline saidis natuke kasutanud, aga nende efektiivsusest pole küll selgust saanud. Näiteks:

See on kliendi tekst muutmata kujul ja täienduse saatis Oliver mulle hiljemise juurde. Ta lihtsalt on selline hea inimene.

Põhimõtteliselt peaks ju asjaolu, et keegi lihast ja verest inimene on toodet või teenust varem kasutanud potentsiaalsele kliendile julgust juurde andma (lõppude lõpuks saab ta ju telefoni võtta ja inimeselt otse üle küsida). Nüüd ongi mul tekkinud küsimus, kas selline turundusmeetod lihtsalt ei toimi meie kultuurikeskkonnas või on konks kuskil mujal?

Share This

Inglisekeelsetes keskkondades on töö märksõnadega oluliselt lihtsam, kui eesti keeles. Põhjuseks on see, et inglise keeles püsivad sõnad peaaegu alati muutumatutena ja arvestada tuleb vaid ainsuse ja mitmuse erinevustega.

Aga meil on elu väga põnev, sest iga sõna esineb keskmiselt 28 erineval moel. Enamasti võib arvestada sellega, et kasutajad sisestavad otsingumootoritesse sõnu ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (lennuk, lennukid). Mõnede sõnade puhul on olulisem ainsus (takso, taksod) ja mõnede puhul mitmus (tulemus, tulemused). Võib aga arvestada sellega, et ainsuse nimetavat kasutatakse otsingutes oluliselt rohkem, kui mitmust. Muude käänetega võrreldes kasutatakse suhteliselt palju ka omastavat (lennuki(te) parandamine).

Märksõnad on otsingumootoritest tuleva liikluse aluseks ja meie käänded teevad sellega tegelemise väga keerukaks. Proovige näiteks kirjutada mõni tekst nii, et selles olevad tähtsad märksõnad oleksid kõik nimetavas käändes. Kirjutamine polegi nii raske, aga siis proovige seda lugeda.

Üldiselt tasub aga silmas pidada, et kui te ei kasuta oma tekstides neid sõnu, mida inimesed otsingumootorites otsivad, siis teie leht otsingutulemustes head kohta ei saavuta. Mõelge läbi, milliseid väljendeid teie olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid kasutavad, et antud valdkonnas infot leida. Küsige oma klientidelt, sõpradelt ja tuttavatelt. Tuleks vältida olukorda, kus teie kasutate sõna vasar, aga inimesed otsivad sõna haamer.

Share This

Leidsin ühe vana, aga väga hea nimekirja asjadest, mida teha selleks, et külastajaid ikka tuleks ja tuleks. Mõned asjad nagu näiteks Avoid the sandbox ja Pay-per-click ei ole Eesti kontekstis olulised, aga üldiselt on tegemist väga asjaliku ja sisutiheda nimekirjaga: The A to Z Guide to Getting Website Traffic. Suur osa soovitustest puudutab sisu loomist.

Share This

Ma olen suur sisu sõber. Mida rohkem sisu kodulehele pannakse seda rõõmsamaks läheb minu tuju. Olen arvamusel, et sisu on toimiva kodulehe kõige olulisem osa ja ilma selleta on väga raske oma keskkonda kasutajaid tuua (ei pea siin silmas ostetud kanaleid).

Sisu on ka kõige mahukam ja keerulisem osa kodulehe valmistamisele. Muud tööd nagu programmeerimine, küljendus, kujundus jne on võimalik suhteliselt vähese vaevaga sisse. Spetsiifilisemate tööde puhul on see ka möödapääsmatu ning ei tekita suuri probleeme.

Sisu kirjutamise sisseostmine on seotud mitmete takistustega. Selleks, et sisu täidaks oma eesmärgi peab see olema heal tasemel. Kodulehe sisu kirjutaja peaks olema pädev väga mitmel alal:

• spetsialist kirjutataval alal, et jutus oleks iva
• omama arusaama turundusvajadustest, et astuda ühte sammu ettevõtte üldiste eesmärkidega
• mõistma, kuidas kasutajad veebis loevad, inimestele teksti lugemine vastukarva ei oleks
• olema kursis otsingumootoritega, et saavutada silmapaistev positsioon ja külastaja lehele tuua

Kõigi nende vajaduste täitmine eeldab, kas väga kõva tegijat või mitme inimese kasutamist. Nii ühel kui teisel juhul tähendab see aga, et korraliku sisu loomine on küllaltki kulukas ettevõtmine, mis ei näi esmapilgul erilist tulu toovat. Selleks, et sisu tööle hakkaks peab seda olema palju ja see võtab aega. Pigem hoidke kokku kuskilt tehnilise osa või kujunduse arvelt, aga proovige võimalikult suur osa kodulehe eelarvest sisuloomele suunata.

Tihti toimub tänapäeval kodulehe loomise eelarvestamine nii, et liidetakse kokku kujunduse ja sisuhaldustarkvara hinnad ja eelarve ongi valmis. Sisu, mida aga eelnevalt nimetatud tarkvara haldama peaks, peale ei mõtle keegi. Tegelikult tuleks see number mingi suure arvuga korrutada ja lisaraha sisu valmistamisele eraldada.

Peamine vastuargument, mida ma tavaliselt kuulnud olen on „Aga kes seda ikka loeb?“ Kogu keskkonnas olevat sisu ei loe tõenäoliselt ükski külastaja, kui mitte arvestata mõnda agarat konkurenti ja otsingumootorite roboteid. Samas võib öelda, et kõik külastajad kokku loevad läbi kogu lehe sisu. Igaüks loeb vaid teda huvitava osa, aga kui see pisike osa oleks lehelt puudunud, siis oleks külastaja pidanud seda konkurendi juurde otsima minema. Ei ole olemas liiga palju sisu, on valesti struktureeritud sisu.

Pange oma lehele asjaliku, abistavat ja lugejale kasulikku sisu. Inimesed tahavad ise tuhnida ja vastuseid leida. Sellega vähendate oma koormust põhiinfo andmise osas ja kliendid esitavad sisukamaid küsimusi, lehele hakatakse rohkem viitama, suureneb külastajate arv lehel ning külastuste pikkus. Sisu on see, mida külastaja otsib. Sisu ongi see imerohi, mis kodulehe tööle paneb.

09/05/06: Liiga palju sisu
04/04/06: Kodulehe sisu
03/01/06: Mida jälgida kodulehele sisu kirjutamisel?

Share This

Seth Godin toob oma blogis ära terve rodu tsitaate, mis on põhjustanud headest ideedest loobumist ja vanale allavandumist. Top ways to defend the status quo. Mõned minu lemmikud:

Share This

KnowHR on koostanud nimekirja, mis koosneb nende arvamuse järgi maailma kümnest kõige paremast presentatsioonist või esinemisest. Ma pole veel jõudnud kõiki läbi vaadata, aga mõned, mida ma varem näinud olen on väga muljet avaldavad.

Need videod peaksid olema kohustuslikuks vaatamiseks igaühele, kes tahab oma esitlusoskust lihvida. Mõni aeg tagasi küsisin Guy Kawasakilt tema esinemisoskuse kohta ja ta ütles, et ta on oma esinemist järjepidevalt kakskümmend aastat lihvinud ning enamus ettekandeid on nii öelda konserveeritud kraam, millesse ta teeb ainult väikeseid muudatusi vastavalt konkreetse ürituse kontekstile. Ettekanded on peensusteni planeeritud, kaasaarvatud „spontaansed“ naljad. Kogu asi ei ole siiski pähe õpitud vaid igakord natuke erinev. Harjutamine teeb meistriks. http://www.sevenline.ee/blog/?p=237

Share This

Lugesin täna hommikul Delfist, et avati Eesti suurima tootevalikuga e-kauplus (www.grant.ee). Umbes poole kümneks oli teatas server, et teenus ei ole ajutiselt kättesaadav. See leht tundub töötavat Zoneis, mis iseenesest peaks olema küllaltki vastupidav Eesti mastaapides külastajate laviinidele.

Sellest võib järeldada, et ilmselt oli tarkvaraline rakendus viletsa võitu. Kindlasti aitas kokku jooksmisele kaasa ka asjaolu, et kogu suhtlus serveriga toimub läbi turvalise https protokolli, mis suurendab koormust masinale võrreldes tavaliste http päringutega. Tunduks mõistlik, kui kasutaja suunataks turvalisele kanalile alles selles faasis, kus toimub maksmine (amazon.com, ebay.com jt). Maailma näidete varal võib öelda, et pole mõtet krüpteerida tavalist poes ringi kolamise infot.

Olenemata selles, mis need tehnilised probleemid tekitas, oleks saanud seda vältida järgides veebiehitaja kuldreeglit.

Testige, testige, TESTIGE!!!

Kõik eksivad selle reegli vastu. Ollakse liiga enesekindlad, aega on liiga vähe, ei osata üht või teist faktorit ette näha ja paljud teised põhjused viivad selleni, et avapauguga kaasnev külastajate mass läheb suuremal või vähemal määral kaotsi. Selle vastu eksivad suured (Google Analytics avamine) ja väikesed (mu mõningad äpardused).

Panen endale märkmikusse kirja, et kui sobivasse ostukeskusesse satun, siis lasen selle reegli endale pealuu sisse graveerida.

Seniks edu Granti meestele, sest tegemist paistab olevat asjaliku ettevõtmisega ja suure tõenäosusega saan ma nende kliendiks. Eriti mõnus on asjaolu et:

Huvitav on ka see, et kui nad oma äpardust märkasid, siis kadus PR uudis Delfi avalehelt ja jääb ilmselt paremaid aegu ootama. See on suhteliselt lühikese aja jooksul juba teine kord, kus Delfi PR uudis on andnud märgatavalt erinevaid tulemusi, kui tegijad ise lootsid.

Share This

MarketingSherpast leiab huvitavat statistikat ja uuringuandmeid internetikaubanduse kohta. Mis motiveerib kasutajaid? Mida keskkonna jures testida ja kuidas see tulemustele mõjub? Paar huvitavat pilti selle kohta, mida kasutajad lehel vaatavad (suured pildid on out, vaadatakse navigatsiooni ja üritatakse võimalikult kiiresti otsitava asjani jõuda). Kuhu eturundajad oma raha suunavad?

Tegemist on ligikaudu 47 minutilise telekonverentsi salvestusega (mp3), millele on toeks ka presentatsioonimaterjal pdf failina (pdf). Tegemist on päris asjaliku infoga, millel on märgataval määral uuringuandmeid taga. Iga internetikaupmees võiks siit ühtteist praktiliseks kasutamiseks kõrva taha panna.

Nagu salvestusest kuulda võib on eyetracking väga lahe ja muljet avaldav. Huvitav, kas seda on väga keeruline kodustes tingimustes teha. Kasutaks näiteks veebikaamerat ja siis tuleks muidugi mingi tarkvara seda pilti analüüsima panna. Kui keeruline see võiks olla?

Panen siia ka mõned lingid eyetrackingu kohta, mis aitavad paremini mõista, kuidas kasutajad veebis käituvadMis nende tähelepanu tõmbab ja mis mitte?

• The Best of Eyetrack III: What We Saw When We Looked Through Their Eyes
• Eyetracking Study of Web Readers
• F-Shaped Pattern For Reading Web Content
• Eyetools, Enquiro, and Did-it uncover Search’s Golden Triangle

Share This