Google teatab oma blogis, et nüüd on Google Talk kõigile kasutatav, ka neile, kes GMaili kontot ei oma või ei tahagi omada. Natuke vist rongist maha jäänud, kui Skype’iga võrrelda? Praegu pole ma Google Talk’i juba vga ammu kasutanud aga kunagi kui sõbraga proovisin, siis oli kvaliteet Skype’ist parem, aga see on juba aegade hämarusse kadunud.
Vahelduseks, midagi hingele. Ma olen suur teadusesõber ja klipis räägitava pildi laadisin NASA saidist omale juba ammu-ammu, aga see video meeldis mulle sedavõrd, et otsustasin selle siia ka üles riputada.
Siin on Hubble Ultra Deep Field Image 60MB jpg ja 110MB tif ja siit leiab pildi zuumitava versiooni.
Sõbraga arutasime, milliseid Firefoxi kellasid ja vilesid keegi asutab. Otsustasin välja kirjutada, millised on minu jaoks olulisemad Firefoxi lisad. Nii on Firefoxi installeerimisel vähem mälumängu ja saab alati siit järele vaadata. Enamus infi on ühest mu väga vanast postitusest teises ajaveebis, aga kuna suur osa nendest laiendustest on seotud veebiarendamise, otsingumootorite ja internetiturundusega, siis otsustasi need selle ka siia panna.
AdBlock
Reklaamide filtreerimiseks kasutatav lisa. AdBlock võimaldab kasutajatel defineerida filtreid, mille alusel otsustatakse, kas antud pilt (banner, iframe jne) kuvatakse või mitte. Kogu tegevus toimub paremkliki najal ja selle kasutamine on äärmiselt lihtne.
Add Bookmark Here
See lisa tekitab Bookmarks menüüse ja alammenüüdess lisavõimaluse “Add Bookmark Here”, mille abil panna bookmarki soovitud kohta. Oluliselt mugavam, kui vaikimisi kasutatav “Bookmark this page..”
ColorZilla
Vaata, mis värvi on mingi element. Kopeeri värvikoode, zoomi lehte jpm.
del.icio.us
Mugav vahend lehti oma del.icio.us kontole saata. Lisab tööristaribale nupud My del.icio.us ja tag this.
IEView
Võimaldab kontekstmenüü abil avada linke Internet Exploreris. Tuleb kasuks, kui satute lehtedele, mis on IE only.
MeasureIT
Käepärane vahend veebitrialitele. Võimaldab mõõta objektide suurusi ja asukohti brauseriaknas. Täpsemate tulemuste saavutamiseks nakkub objektide piiridega ja näitab objektide (div, table, img) suurusi hiirega nendel osutades.
SearchStatus
Mugav riist neile, kes tunnevad huvi oma saidi käekäigu vastu otsingumootorites (Google, MSN, Yahoo!). Saate mugavalt infot selliste asjade kohta nagu: Google PageRank, Google kategooria (DMOZ), populaarsus Alexa põhjal, sissetulevad lingid jne.
SessionSaver
Eriti hea vahend juhul, kui masin või brauser lusika nurka viskab, panete kogemata brauseri kinni või suudate muul moel oma sessiooni ära kaotada. Brauserit taaskäivitades avanevad kõik tabid ja aknad nii nagu nad viimasel korral olid.
Web Developer
See on ilmselt veebiarendajale üks vajalikumaid vahendeid. Keela erinevad brauseri efektid (cache, coockie’d, animatsioonid). CSS elementide kirjeldused, CSSi lennult muutmine. Leia alt atribuudita pildid. Vaata cookie’de sisu ja kustuta neid. Kuva lehe HTML kommentaare. Märgi ära erinevad lehe elemendid, näita tabelite ja lahtrite piire. Muuda brauseri akna suurust vastavalt etteantud mõõtudele (800×600, 1024×768 jne). Valideeri HTMLi ja CSSi. Need on vaid väike osa selle suurepärase vahendi võimalustest. Soovitan kõigile, kes vähegi veebiarenduse tehnilise poolega kokku puutuvad.
Sõber saatis veel sellise infi: GSpace - väga äge jubin, saab Gmaili kontot kasutada kui serverit failide hoidmiseks - väga sarnane ftp-le. Võimalus mp3-d üleslaadida ja siis GSpace playeris kuulata neid. Esmapilgul tundub päris äge vidin olevat. Olen siiani kasutanud Windowsi jaoks tehtud GmailFSi, aga GSpace näib praegu mugavam.
Milliseid appi-ilma-selleta-ei-saa-ju-elada lisasid teie kasutate?
Pew Internet & American Life Project uuris erinevatelt internetiinimestelt, milline võiks olla internet aasta 2020. The Future of the Internet II toob välja, et enamuse arvates on selleks ajaks kasutusel odav globaalne võrk, mis loob kõikjal uusi võimalusi. Inimesed kontrollivad ikka veel tehnoloogiat, kuid üha enam tegevusi tehakse smart agentite kaudu. Samas 42 protsenti vastanutest kahtles inimese võimes kiirnevalt arenevat tehnoloogiat kontrollida. Tekib technovaenlaste grupp, kes võitlevad kõige tehnoloogilise vastu. Paljud arvavad, et inglise keel on globaalne suhtlemise keel, kuid ei tõrju teisi keeli välja. Teise trendina oodatakse mandarini tähtsuse kasvu. Tegemist on 115 leheküljelise aruandega (PDF) nii, et huvilistel peaks mõneks ajaks tegevust jätkuma.
MarketingSherpa on välja tulnud järjekordse ülevaatega internetiturunduse teemadel. Tähtsamate leidudega saab tutvuda siin Top 7 Results From MarketingSherpa’s Search Benchmark Study. Kuna see artikkel on tasuta vaid 10 päeva, siis toon siin ära ka olulisemad punktid (tõmmake endale kindlasti PDF, siis pole hiljem muret, et ligi ei pääse).
Üks oluline tähelepanek on see, et kui reklaamile otsingumootorites kulutatakse 2006. aastal ligi kolmandiku võrra rohkem raha, kui 2005. aastal, siis lehtede optimeerimisele kuluvad summad kasvavad vaevalised 7 protsenti ja selle osatähtsus kogu kulutustes on langenud 10 protsendile. Ilmselt on asi selles, et mida rohkem tuleb mängu uustulnukaid, seda vähem teatakse võimalustest, mida annab kodulehe optimeerimine. Tulemusena makstakse kodulehe külastajate eest rohkem, kui võiks.
Rahaliselt leiti kõige tulusam olevat turundus läbi otsingumootorite. Peaaegu 70 protsenti vastanutest pidas seda kõige tulusamaks turundusmeetmeks internetis. Sellele järgnesid uudiskirjad ja tasuline reklaam otsingumootorites.
PDFis on ka huvitav eyetracking heatmap selle kohta, kuidas inimesed Google tulemusi vaatavad.
Värske info Delfist lubab arvata, et meie kuulsal rallisõitjal on probleeme isiksuse ühes tükis pidamisega.
Siin ja seal internetis on täna kära tekitanud Eesti veebimeistrite praktika maksude maksmisel. Nagu minuti artiklist näha on rohkem kui kümnel tuntud veebifirmal maksuvõlad. Suuremad võlgnikud ületavad oma võlgadega veerandit miljonit ja esile toodud firmade keskmine maksuvõlg on üle saja tuhande krooni.
See palju keegi makse maksab pole eriti minu asi. Seos internetiturundusega on järgmine, kui ma mõni aeg tagasi kirjutasin sellest kuidas pettunud kliendid veebis firmadele ära panevad, siis praegune sündmus on sellise käitumise modifikatsioon. Nimelt võttis maksude uurimise ja kella külge panemise ette inimene, kes pole ühest neist ettevõtetest juba paar kuud korralikult palka kätte saanud.
Milline neis firmadest on asja tegelik põhjustaja me ei tea aga ilmselt ta selles nimekirjas figureerib. Kui paljud seda infot veebist loevad ja millist kahju tekitatakse viidatud firmade nimedele ei ole väga täpselt määratav, aga ega see head küll ei tee. Samas kahel firmal on maksuvõlg alla kolme tuhande krooni ja seda ma küll mingiks eriliseks näitajaks ei loeks. Inkasso asju tuleb eriti pika hambaga võtta, sest nende nõuete põhjendatus võib olla tihti küsitav.
Ega see veebivalmistaja elu lihtne ei ole. Olles näinud paljude veebifirmade tagatuba, siis see maksude teema mind eriti ei üllata. Mõned SUURED nimed panevad aga küll kulme kergitama.
Meil siin Sevenlines on praegu veel kõik korras.
Ma olen ilmselt viimane, kes märkas, et Äripäev on kujundust vahetanud. Esmalt tuleb öelda, et Äripäev on õigel teel avades oma netiküljed tasuta kasutamiseks. Ma ei usu, et nad oma tasulise internetiküljega üüratut raha oleksid võimelised genereerima. Paberväljaande müügile mingi mõju muidugi on. Aga kas positiivne või negatiivne? Mõlema võimaluse poolt võib mõistlikke argumente leida.
Nüüd aga natuke uuest lehest. Seda on juba palju tümitatud (1 2 3 4). Tuleb tunnistada, et kui ma esimest korda seda nägin, olin jahmatanud. Kui sisule mitte keskenduda, siis võis lehe vabalt mõne suurendamist või naudinguid pakkuva lehega segi ajada.
Alguses mõtlesin, et miks nad nii tegid, aga pärast lühikest uurimist tuli välja, et nemad ei teinudki vaid võtsid lihtsalt Rootsi emafirmalt kujunduse üks ühele üle. Seda poleks pidanud tegema, sest originaal on suhteliselt vanamoodne ja kasutajavaenulik.
Peamised halvad asjad on navigatsiooni lõhkumine freimidega ja hiiglaslik püsibänner lehe päises. Freimid teevad enamus kasutajatele viitamise võimatuks, nad lihtsalt ei oska freimitud lehelt linki kätte saada. Lahendatud on see artikkli lõpus oleva saada sõbrale nupuga, aga mulle tundub see natuke ebamugava lahendusena. Pean täitma neli välja, et kirja saata, kuid oma mailikliendiga piisaks vaid sõbra nime esimestest tähtedest. Ja mida nad üldse süsteemist läbi käivate emailide ja nimedega teevad?
Freim on lehel kasutatud ainult ühe eesmärgiga – näidata reklaami ja hoida seda pidevalt lugeja silma all (mõistan vajadust raha teenida, aga seda võiks proovida kuidagi inimlikumalt ja kasutajasõbralikumalt teha). Arvestamata on jäetud aga asjaolu, et vähe ruumi tekstile ja epilepsiahoogu tekitav hiigelbänner vähendavad oluliselt kasutamismugavust, lugemise kiirust, loetust arusaamist ja selle meeldejätmist. Kasutajate arv neil ilmselt tõuseb, sest leht on nüüd tasuta, aga see oleks võinud oluliselt rohkem tõusta, kui kasutajaga oleks arvestatud.
Teine asi mis silma jäi oli pealkirjade ja sisuteksti väga imelik suuruse vahekord. Samuti on pealkirjas reavahe normaalsest väiksemaks tehtud, mis jällegi halvendab loetavust (olenemata teksti hiiglaslikust suurusest).
Kolmas asi on killustatud layout. Kogu leht on jagatud pisikesteks blokkideks, mis lõi minul pildi päris segi. Kuna suur osa neis tükkidest ka liigub ja vilgub, siis on üldmulje veelgi segasem. Väiksemate asjadega edasi minnes võib välja tuua selle, et kui artikkel ette võtta, siis on selle sabas veel mingid artiklid, mis tekitava jällegi hämmingut ja nende olemasolu jääb kasutajale arusaamatuks.
Kujundus ja värvid on nagu on. Ilmselt mingi kivisse raiutud korporatiivse identiteedi osa, aga oma olemuselt väga eelmisesajandilik. Web20 haibiga pole nad kaasa läinud.
Küsisin ka paarilt sõbralt mida nemad arvavad ja üks sisukamaid vastuseid tuli Antsult:
Kuid freimid on ka sellised toredad asjad. Äripäev light - http://www.kristjansen.ee/stuff/ap1online/
Kasuta ise ja saada ka teistele.
Kokkuvõttes peaks Äripäeva veebile kiiresti face lifti tegema, mis arvestaks kasutajaga ja annaks keskkonnale tänapäevasema näo. Olemasoleva kujundus on vist Rootsiski päris uus, aga miks nii… hmmm… imelik jääb arusaamatuks. Maitse asi vist.
Lisa: Just märkasin, et „Samal teemal“ lingid avatakse uues aknas. Siin kirjutasin kunagi sellest, mida arvan linkide avamisest uues aknas.
Reval Express Hotelli kohvikus on supigalerii, mida olen tahtnud juba rohkem kui aasta külastada, aga pole sinna kuidagi sattunud. Täna juhtus aga see, et nälg tahtis silmanägemise ära võtta just täpselt nende ukse ees. Nii otsustasingi sealt läbi astuda ja keha kinnitada.
Supid on seal väga head. 55 krooni eest sai kõhu täis ja tuju heaks. Sõin seenesuppi, juustusuppi ja kuuba suppi. Viimane neist oli midagi seljanka taolist.
Internetiturundusse puutub asi sellega, et kui küsisin, millal uusi suppe saab maitsta, siis lükati mulle nina alla paberileht, millele paluti kirjutada nimi ja mailiaadress. Nii saadavad nad mulle iga nädal uue menüü inboxi. Väga tervitatav oli näha, et ka sellisel mittetehnoloogilisel moel saab oma internetiturundust ajada. Hiljem netist vaadates ma vaevalt oleksin viitsinud liituda, aga seal tegin seda hetkeemotsiooni najal vankumatu meelekindlusega.
Reval Hotel Group on muidugi üks internetiurunduse progressi vedajaid, sest minu altexi päevil oli ta meie esimene tõeliselt suur klient.
PDF-failid on ühed jubedad asjad. Esmaselt olid nad mõeldud peamiselt arvuti ja trükikoja vahel info liigutamiseks nii, et midagi kaotsi ei läheks ning värvid ja kujundused vastaksid trükimasinast tulles sellele, mida kujundaja silmas pidas.
Tänapäeval on PDF muutunud veebis väga levinud info edastamise mooduseks ja see on väga halb. Sattudes veebis PDF-lingile avatakse (enamus arvutites) automaatselt Acrobat Reader ja see võtab reeglina palju aega. Teine asi on see, et PDF ei ole mõeldud „surfimiseks“. Oma lineaarse ülesehituse ja veebist erineva loogikaga on ta tõeline kasutaja vaenlane. Otsingumootorite seisukohast on PDF tupik, millest enam edasi ei pääse.
Kui vähegi võimalik, siis tehke oma PDFid HTML-kujule ümber ja esitage kasutajale loomulikus veebiformaadis. Veebis on kujunduse kontrollimine keerukam, kui PDF-failis ja mõned asjad suisa võimatud, aga olen päris kindel, et „ilusam“ kujundus ei korva kasutamisel tekkivaid ebamugavusi.
Siin on Jakob Nielsen’i paari aasta tagune seisukohavõtt PDFide teemal PDF: Unfit for Human Consumption ja siin tänane statistika, mis mind seda postitust kirjutama ajendas Adobe Acrobat Readers runs on 500 mln PCs.
RSS 2.0
Liitu internetiturunduse uudiskirjaga: uudised, trendid, nõuanded