Sevenline internetiturundus

Firefox kogub jõudsalt hoogu ja muutub üha paremaks. Ma olen varem kurtnud Firefoxi töökindluse asjus, aga mida aeg edasi seda paremaks asi läheb ja praegu olen ma juba päris rahul ja teen natuke reklaami ka:

Share This

MarketingSherpa kirjutab (Why You *Must* Track Delayed Search Impact –- Real-Life Story), et reklaam otsingumootoris on palju rohkem, kui „nägi, klikkis, ostis, lahkus“. Kui inimesed esimest korda teie lehele satuvad ei pruugi nad kohe ostma tormata. Väga paljud pöörduvad mõne aja pärast lehele tagasi ja hakkavad alles siis tegutsema. Numbrid on täiest hämmastavad:

Share This

Google Apps for Your Domain pakub huvilistele võimalust kasutada erinevaid Google töövahendeid oma domeeniga (postitus nende ajaveebis Get your people talking). Nii saab näiteks panna kogu oma minudomeen.ee maililiikluse käima Google serveris ja kasutajaliideseks on Gmail, kogu oma headuses. Käepäraste lisadena haagitakse külge ka Google Talk ja Calendar.

Esimese hooga tahtsin kohe oma põhilise mailidomeeni Google peale üle kantida, aga terve mõistus siiski võitis ja katsetasin esmalt ühe teise domeeniga. Tulemus on lahe. Alguses küsiti mitut kontot ma vajan. Tagasihoidliku inimesena ei hakanud väga suurt numbrit panema ja kirjutasin 100. Siis oligi mul kohe adminkonto olemas koos saja mailikonto loomise võimalusega (ma ootasin tegelikult, et toimub mingi inimkontroll nagu see alguses Google Analyticsiga oli). Hetkel on teenused tasuta, kuid ilmselt tahetakse hiljem raha küsima hakata, sest:

Peale selle on võimalik ka kogu oma kodulehemajandus Google vahendite peale panna, kasutades selleks Google Page Creatorit ja valides 41 valmis kujunduse vahel. Ma arvan, et mingil hetkel lisanduvad siia valikusse ka tekstiredaktor, tabelarvutus ja muud vajalikud vahendid ning siis võib juba enamus tööasjadega veebi vahendusel hakkama saada. Üks asi, mis võiks veel juures olla, on oma domeenil resideeruv ajaveeb Bloggeri mootoril.

Praegu tundub kõik väga hea ja ilus. Isegi oma logo saab Google asemele panna. Eks paistab, mis edasi saab… ja millal raha hakatakse küsima. Google strateegia suunad hakkavad tasapisi päevavalgele tulema.

Share This

Kui ma varem ringi liikusin, siis oli see tihti mahavisatud aeg. Oma mõtteid saab muidugi alati mõelda ja aegajalt ka mõne telefonikõne teha, aga enamjaolt on oma keha füüsilisele transportimisele kuluv aeg suhteliselt tühi. Umbes täpselt aasta alguses ostsin selle tühimiku täitmiseks MP3-mängija ja olen nüüd pidevalt oma jõudeaega podcastide ja audioraamatutega sisustanud.

Pean ütlema, et ei kujuta oma elu enam eriti ilma kõrvaklappidest tuleva „kuuldemänguta“ ettegi. Soovitan soojalt kõigile. Toon siia ka mõned viited huvitavatele allikatele:

• David Maister’s Business Masterclass
   
• For Immediate Release: The Hobson and Holtz Report is the twice-weekly podcast of Neville Hobson, ABC, and Shel Holtz, ABC, a pair of communication professionals who think they have something to say.
   
• LibriVox: free audiobooks - LibriVox volunteers record chapters of books in the public domain and release the audio files back onto the net (via podcast and catalog). Our goal is to make all public domain books available as free audio books. We are a totally volunteer, open source, free content, public domain project.
   
• Mad Money Machine podcast that discusses fun investment topics and reviews the Mad Money recommendations of Jim Cramer. Also, each podcast will have money-making idea segments like Guru Roulette and Tools in the Crib.
   
• IT Conversations - online publisher of recordings of spoken-word events such as conferences, lectures and meetings as well as shows hosted by experts in their fields.
   
• Manager Tools is a weekly podcast focused on helping you become a more effective manager and leader. Each week we’ll be talking about new tools and easy techniques you can use to help achieve your management and career objectives.
   
• LiteralSystems audio-books are always free of charge to enjoy and share with your friends non-commercially. These are mp3 file recordings of human-voiced readings and performances of classic literary works.
   
• The Spoken Alexandria Project is creating a free library of spoken word recordings, consisting of classics in the public domain and modern works (with permission).

Share This

Brand Autopsy viitab huvitavale kasutaja loodud reklaamklipile. Klipp on poliitiliselt väga ebakorrektne ja huvitav on jälgida, kuidas Starbucks sellele reageerib, et klipp on nende brändiga seotud. Tehniliselt pole see just suurem asi aga sõnum sisu on päris radikaalne.

Brand Autopsy moraal on see, et ei tasu igale asjale reageerida ja juriste võiks asjast eemal hoida.

Siiani üheks vingeimaks consumer generated mediaks tulemuseks on väidetav Mentose müügi kasv seoses sellega, et internetis hakkasid levima videod plahvatuslikust eksperimendist Mentose ja dieet koolaga. Pole veel ise proovinud… aga peaks. Üks müük Mentosel jälle juures. Linki ka Mentos and Coke are ad dynamite ja The Extreme Diet Coke & Mentos Experiments.

Share This

Nii siin, kui seal arutletakse usinalt e-haiguslugude vajalikkuse üle. Arvamusi on mitmeid ja need jagunevad peamiselt kahte ossa esiteks need, kes on üldiselt asjaga nõus, kuid on mures rakenduse turvalisuse, juriidiliste ja muude aspektide pärast. Siis on grupp inimesi, kes arvavad, et kõik asjade ei peaks olema internetis ja nende asjade hulka kuulub ka inimese haiguslugu. Kardetakse, et baas lekib ja seda saab hiljem turult osta.

Osad peavad arstide vastupanu nende hirmuks suureneva kontrolli ees. Teised aga arvavad, et haiguslugu on mingisugune arstide sodipodileht, mis ei peakski laiemasse tsirkulatsiooni sattuma. Samuti arvatakse, et hambaarst ei peaks teadma, milliseid muid probleeme sul on.

Mul tekkisid haiguslugude internetiseerimise asjus sellised mõtted. Esiteks tundub mulle, et arstide vastuseis on peamiselt kartus suureneva vastutuse ees. Näiteks minu pojal soovitasid kolm erinevat arsti röntgenipildi alusel adenoide lõigata ja kui titt juba opilaual magas, siis tekkis neljandal arstil küsimus “Mis adenoidid?”

Teiseks ei ole minu haiguslugu arstide märkmeleht ja sinna tuleb kirjutada selget ja üheselt mõistetavat juttu. Väide, et e-haiguslugu muudab arstide poolt kirjutatava üldsõnalisemaks ja vastutusest kõrvale hiilivalt ümmarguseks ei pea minu arust vett. Hämamine jääb ju igaveseks kirja.

Turvalisus ja kes, mida näeb on muidugi olulised küsimused, aga nendega tuleb tegeleda mitte öelda, et asi on jube ebaturvaline ja me siis ei tegele sellega.

Kolmas mõte on see, et kogu info, seal hulgas ka haiguslood,jõuab varem või hiljem internetti ja selle vastu ei saa keegi midagi teha. Selle tendentsiga võib kaasa minna ja sellest kasu lõigata, aga vastupanu on mõttetu.

Share This

Mul jooksevad mõned keskkonnad USA serveris ja “tänu” sellele sain tunda mida tähenda olla sõdiva riigi kodanik. Nimelt tegeleb hulk islami arvutihuvilisi (kübersõdalased?) USAs asuvate serverite lahti kangutamisega ja sinna oma sõnumi lisamisega.

Täna sain ka mina teada, et ühed ei peatu ennem, kui teised on peatatud. Tegemist on suhteliselt radikaalsel moel oma sõnumi levitamisega, kuid levi ju tegelikult on. ISP serveris olevatele tuhandetele domeenidele ligi pääsemisega võib nende sõnum levida võib olla isegi sadade tuhandete inimesteni. Mu enda seisukoht on selles küsimuses nii segane, et selle välja toomiseks kuluks ilmselt mitmeid megabaite.

Igal juhul on pahalasel õnnestunud hetkel natukene kahju tekitada, inimesed tühja tööd tegema sundida ning neile meelehärmi valmistada. Kokkuvõtteks pean ütlema… rahu, ainult rahu.

Kujunduses oli ka üks pilt surnud inimestest, aga selle ma tsenseerisin natukene pehmemaks.

Share This

Mõni selle ajaveebi lugeja on kindlasti mõelnud, kuidas soojale kohale saada. Tehnoloogia valdkonnas on igas mõttes soojaks kohaks Silicon Valley. Guy Kawasaki kirjutab sellest, kuidas endale seal töökoht saada (Everything You Wanted to Know About Getting a Job in Silicon Valley But Didn’t Know Who to Ask). Ilmselt ei voola need nõuanded mööda külge alla ka kodumaisel tööotsijal. (Guy mängib kogu nädala jooksul karjäärinõustajat nii, et huvilised võivad pikemalt süveneda).

Kuigi ma mõni aeg tagasi avaldasin arvamust, et palgatöö pole just maailma parim viis omale raha teenida, siis neile kes seda siiski teha tahavad on viidatud loost kindlasti abi. Turundusega on asi seotud sedapidi, et me kõik oleme oma isikliku Mina OÜ turundusjuhid ja mida paremini me selle tööga hakkama saame seda ladusamalt läheb meie elu.

Share This

Sevenline ei ole veebis oma teenuste hindu välja toonud, sest need võivad oll väga erinevad ja olenevad konkreetse kliendi vajadustest. Kuid isegi meil on üks standardiseeritud teenus, mille pugul me saame vähemalt sellise alates hina välja tuua. Selleks on WebAudit. Tegelikult on ka veel teine teenus, millel on hind täiesti täpselt määratletud, selleks on tasuta internetiturunduse konsultatsioon. Kui oleks võimalik, siis paneksin kõikidele asjadele hinna juurde, kuid enamjaolt tekib teenus alles kliendi vajadustega tutvudes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mul oli täna vaja osta kontorisse kolm töötooli. Internetilembese inimesena avasin brauseris Neti kataloogi mööbli sektsiooni ja hakkasin vaatama büroomööblit pakkuvaid firmasid. Eesmärgiks seadsin otsida sobiva hinnaga toolid, kontrollida saadavust ja siis ise käsitsi järgi minna. Esmapilgul näib, et tegemist on väga lihtsa ülesandega. Aga võta näpust. Vaadatud lehtedest neli olid „Not found“ või võlgnevuse tõttu suletud. Ülejäänutest enamusel oli võimalik tutvuda ilusat toolide piltidega aga hindu polnud kuskil. Üks leht soovitas reipalt hinnapakkumist küsida. Siis oli kolmas kategooria lehti millel oli päris parasjagu infot aga laosisud polnud suuremad asjad, tarnetähtaegadeks 7 kuni 66 päeva, mis mis oli natuke hiljem, kui mina seda oleksin soovinud (kohe!). Lõpuks otsustasin mõnda poodi füüsiliselt kohale minna vaadata, mis olemas ja kohe kaasa võtta. Valik langes firmale Tool & Tool, sest tundus, et tegemist on ainult toolidega majandava ettevõttega ja see tekitas antud situatsioonis usaldust. Läksin kohale, nägin mida pakutakse, ostsin ära.

Loo moraal on selles, et minu arust tuleks igal võimalusel kodulehel potentsiaalsele kliendile hindu näidata. Eriti kui tegemist on konkreetsete materiaalsete objektidega. Ühe põhjusena, miks hindu ei näidata on kartus, et kliendid peavad hindu liiga kalliks. Teine võimalus on, et hindu püütakse rakendada „näo järgi“, mis on keerukate teenuste ja toodete puhul isegi mõistlik (Sevenline näide ülal) aga jaemüügi puhul on see põhjendus natuke lame. Minu lemmikpõhjendus on aga see, mida olen mitmetelt firmadelt kuulnud, nad ei saa hindu veebi välja panna, sest siis saavad konkurendid hinnad teada. Nii lolli jutu eest tuleks ettevõtluskeeld anda. OK, nüüd ma elasin oma tooliostu emotsioonid kenasti välja…

Share This

Mõni aeg tagasi kirjutasin, et parim aeg klientidele uudiskirja saatmiseks on reede (Maili saada reedel). eROI 2006. aasta teise kvartali uuringu (PDF) tulemuste järgi on see nüüd muutunud ja kõige rohkem avatakse kommertskirju nädalavahetusel.

Mis on aga huvitav võrreldes eelmise uuringuga on asjaolu, et mailide avamise protsent on märgatavalt kasvanud. Varem oli kõige suurem lugemise protsent natuke alla 31 protsendi, siis praegu avatakse kõige vähem kirju reedeti ning avatud kirjade protsendiks on 32,7.

Uudiskirja mõjul tegutsema hakavate inimeste arv on mõnevõrra ühtlustunud. Kui eelmise uurnigu andmetel klikiti erinevatel päevadel saadetud mailides olevatel linkidel 3,9-7,2 protsendil juhtudest, siis nüüd on see vahemik 4,4-5,4 protsenti.

Kuigi kahe uuringu tulemused on küllaltki erinevad, siis ühe trendina võib sealt välja lugeda seda, et parim aeg uudiskirjade saatmiseks on siiski „nädalavahetuse piirkond“ reede ja esmaspäeva vahelisel ajal.

Värskes uuringus küsiti inimestelt ka seda, millega nad kirju loevad. Ärikirju loetakse peamiselt Outlook’iga (2000 ja 2003) ning erakirjade puhul juhib 17 protsendiga GMail, millele järgnevad võrdselt 14 protsendiga Yahoo Mail ja Outlook 2003. uudiskirja tihedusena eelistab 35 protsenti B2B kasutajatest igakuist ja 25 protsenti iganädalast saatmist. B2C sektoris eelistab igakuist 36 protsenti kasutajatest ja üle nädala saatmist 21 protsenti.

Kaks peamist põhjust, miks uudiskirjadest loobutakse on kasutajale ebahuvitava info saatmine (65%) ja liiga tihe uudiskirjade saatmine (56%).

Share This